Müra referaat (1)

Müra
Referaat
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................3
Mis on müra.................................................................................................................4
Müra allikad..................................................................................................................5
Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8
Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11
Müraprobleemide lahendused....................................................................................13
Kokkuvõte...................................................................................................................15
Kasutatud kirjandus....................................................................................................16
Sissejuhatus
Antud referaat püüabki tähelepanu juhtida mürale kui tervisekahjustajale. Referaat räägib müra sisust, müra allikatest, tööstusmürast, kontorimüra ning vaba aja mürast, milliseid kahjustusi võib müra inimeste tervisele tekitada. See referaat näitab ka tööandjate kohustusi töötajate ees tulenevalt seadusandlusest. Ning on välja toodud ka lahendusviisid, mis aitavad müra tagajärgesid ennetada.
Mis on müra?
Müra on liiga vali, ebameeldiv või segav heli. /9/
Iidsetest aegadest peale on inimkond pidanud müra häirivaks, sedamööda aga, kuidas teadus ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. /8/ Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. /7/
Mürataset mõõdetakse detsibellides – dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik – tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. /7/
On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. /7/
Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest:
heli intensiivsusest (dB);
sagedusest (Hz);
müra kestusest ja jaotusest - müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul;
kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi - näiteks aastate vältel). /9/
Alljärgnev tabel illustreerib lubatava müraekspositsiooni kestust sõltuvalt müra intensiivsusest:
Müra intensiivsus
Lubatud müras töötamise kestus päevas
Lubatud müras töötamise kestus nädalas
85 dB
8 tundi
40 tundi
88 dB
4 tundi
20 tundi
91 dB
2 tundi
10 tundi
94 dB
1 tund
5 tundi
97 dB
30 min
2 tundi 30 min
100 dB
15 min
1 tund 15 min
103 dB
8 min
40 min
106 dB
4 min
20 min
109 dB
2 min
10 min
112 dB
1min
5 min
/9/
Müra allikad
Antud peatükis on käsitletud peamisi müra allikaid , mille alla kuuluvad tööstusmüra, kontorimüra ning vaba aja müra. Tööstusmüra on ettevõtluses kõige sagedamini esinev müra ning kontorimüra on alles kujunemas aktuaalseks. Seevastu vaba aja müra on kõikidele teada, nii töötajatele kui mittetöötajatele.
2.1. Tööstusmüra
Kõige aktuaalsem on mürakahjustus tööstuses. /9/ Tegemist on müraga, mille kutsuvad esile mitmed masinad, seadmed , mehhanismid jms.
Soomlaste arvutuste kohaselt on 17% töötavast elanikkonnast (300 000) igapäevases kokkupuutes müraga. Varem oli tööstusmürast tingitud kuulmiskahjustus Soomes kõige enam levinud ja kindlustus - organisatsioonidele kulukaim kutse- haigus, kuid tänu tõhusale preventsioonile on selle kutsehaiguse esinemissagedus märgatavalt langenud. /9/
Rootsis on 5% töötajatest invaliidistunud müra tagajärjel. Rootslaste arvutuste kohaselt moodustavad tööstusmürast tingitud kuulmiskahjustuse ennetamisele tehtavad kulutused ca 10% (60 milj. SEK) selle kutsehaiguse rehabilitatsiooniks ja kompensatsioonideks kulutatud rahaga (560 milj. SEK) võrreldes. /9/
Eestis registreeritud mürakahjustusjuhtude vähesus viitab olulisele aladiagnostikale:
Aasta:
1990
1991
1992
1993
1994
Diagnoositud mürakahjustus juhtude arv:
16
9
21
8
12
/9/
2.2. Kontorimüra
Võimalik, et mitte töö ei tekita alati stressi, vaid hoopis kontorimüra võib olla see, mis ajab inimesi “hulluks”. /3/
Vaikse kontorimüra uuring näitab, et see võib põhjustada stressi ja muuta raskeks keerulisema töö tegemise. Tegemist on müraga, millega enamus inimesi iga päev kokku puutub, alates kontoritehnikast ja lõpetades inimeste vestlusega. Uuringu tulemused on avaldatud teadusajakirja Journal of Applied Psychology viimases numbris. /3/
“ Biokeemilised tõendid näitavad, et kontorimüra tekitab stressi,” väidab uuringu autor Gary Evans , Cornelli ülikooli keskkonnaanalüüsi direktor . Uuringu autori sõnul võib selline müra põhjustada ka südamehaiguste ohtu. Uuring näitas ka, et müra keskkonnas sätivad töötajad oma tööasendit vähem, mis võib omakorda põhjustada lihase ja luustiku probleeme. /3/
Uuringu käigus paluti 40 naissoost kontoritöötajal, kelle keskmine vanus oli 37, töötada kahes grupis . Üks grupp töötas vaikses keskkonnas, teine aga tüüpilise kontorimüra keskel. Lindile salvestatud mürataust hõlmas helisevad telefonid , inimeste rääkimise, masinakirja ning sahtlite avamise ja sulgemise. Mõlemad grupid tegid kolme tunni vältel erinevaid kontoritöid. Kõigilt naistelt võeti enne ja pärast katset uriiniproovid, et analüüsida stressihormoonide taset. /3/
Mõlemad grupid sooritasid küll masinakirjatesti võrdselt hästi, aga raskemate ülesannete lahendamine oli mürakeskkonnas raskendatud. Ka oli nende naiste uriinis rohkem stressihormoone kui vaikses keskkonnas töötanud naiste uriinis. Mürakeskkonnas töötanud naised istusid rohkem paigal, reguleerisid vähem oma toole, jalatugesid ja dokumendihoidjaid. /3/
“Teie kontrolli alt väljas oleva stressitekitaja meelevallas olemine, isegi kui tegemist on madala intensiivsusega stressitekitajaga, muudab teid abituks,” ütles Evans. Samas ei kurtnud ükski mürakeskkonnas töötav inimene stressi üle. /3/
“Ma arvan, et vaikne müra põhjustab teatud bioloogilist erutust, millest me ei ole teadlikud, aga mis on olemas ning on pidev,” selgitas Washingtoni psühholoog Carole Stovall. /3/
New Yorgi Nassau ülikooli meditsiinikeskuse peapsühholoog Jason Kornrichi sõnul on see uuring esimene samm, aga on vaja teha täiendavaid uuringuid, et selgitada välja, kas müra põhjustab stressi. Samas usub ta, et müra võib tõepoolest tekitada stressi, eriti kui see on kontrollimatu , näiteks inimeste vestlus, kõndimine või liiklus. Teadmine, et teil puudub kontroll selle müra üle, häirib inimesi kõige rohkem. /3/
2.3. Vaba aja müra
Oli aeg, kus müra seostati ainult teatud kindla keskkonna - vabrikuga. Tänapäeval ahistab ta meid juba kõikjal. Seega võib müra kahjustav mõju tabada meid ka mujal kui tööl. Näiteks Depeche Mode kontserdil Rootsis mõõdeti kolme tunni jooksul keskmiseks heliintensiivsuseks 109,9 dB. Uuringud on näidanud, et kõrva-klappides kuulatava muusika intensiivsus võib ulatuda kuulmekäigus 115 dB-ni. /9/
Haripunkti saavutab müra aga, nagu sotsioloogid seda nimetavad, patopolises, s.o. haiges, surevas linnas. Möirgavad mootorsõidukid, kolisevad prüginõud - kõik see annab panuse linna haigusele. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. /10/
Seoses laste hulgas üha enam esineva kuulmislangusega, on uuritud müra, mida tekitavad laste mänguasjad ja mitmesugused mängud. Kõige suuremat müra tekitavad muidugi mängurelvad (isegi kuni 170 dB), kuid ka näiteks täiesti ohutuna näivad patareidega liikuvad pehmed mänguasjad võivad tekitada kuni 100 dB-st müra. /9/
Mürarikkad on ka mitmesugused spordialad ja harrastused: mootorsport, laskesport jms. Laskmise puhul on eelkõige tegemist nn. impullsmüraga, s.t. lühiajalise väga intensiivse heliga. /9/
Ülehelikiirusega sõjalennukite kannul käib häving. Lennupaugud on kahjustanud rahvusparke ja loodus- ning kultuurimälestisi, eriti kivimoodustisi. Linnades on paukude mõju tugevam, sest ta kajab seintelt tagasi.
Mürast tingitud tervisehäired
Vali müra põhjustab hädasid, mida ei oska ettegi arvata ning seoses müra suurenemise ja levikuga igapäevases elus on teadlased püüdnud määratleda selle mõju inimestele. /10/ Seega järgmine küsimus oleks, milliseid tervisehäireid võib müra esile kutsuda?
Näiteks müraga tõmbuvad veresooned kokku, nahk muutub kahvatuks, lihased on pingul ning adrenaliin paiskub vereringesse. Seetõttu suureneb pinge ning närvilisus. Müra kutsub sageli inimestel esile emotsionaalse vastuseisu ning muudab ta kergesti ärrituvaks ning rahutuks. /10/
On kindlaks tehtud, et tugev müra, ehk mürareostus põhjustab vererõhu tõusu ja veresoonte ahenemist. Äkilise tugeva müra toimel tõmbuvad veresooned kokku ja jäävad kokkutõmbunuks kogu müra kestuse ajaks, mõnikord kauemakski. Veresoonte kokkutõmbudes väheneb vere juurdevool elunditesse, halveneb ka akustikanärvi vere- ja hapnikuvarustus ning tema talitus häirub. /8/    
Siit järeldub, et südame- ja veresoonkonna puudulikkuse all kannatavad inimesed on mürast tekitatud haigustele vastuvõtlikumad kui teised. /8/
Müra võib esile kutsuda südametegevuse nõrgenemist ja arütmiat. /8/
Samuti on kindlaks tehtud, et industriaalühiskondade inimkeskkonna tavalised helitasemed rikuvad kolesteriini ainevahetust organismis ja tekivad ateroskleroos, sapikivitõbi jt. haigused. /8/
Samuti paiskub müra toimel neerupealistest verre rohkem adrenaliini, hormooni, mis ahendab veresooni, kutsub esile vererõhu tõusu ja suurendab vere suhkrusisaldust. Kui vere adrenaliinisisaldus on pidevalt suur, tekib inimesel stress . /8/
Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad sageli südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. /10/
Mürast tingitud üldised tervisehäired:
kõrgvererõhutõbi
südameveresoonkonnahäired
peavalu
unetus
väsimus
lihaspinge
stress
kontsentratsioonihäired. /9/
Tugev müra võib aastatega inimese peaaegu täielikult kurdistada. Kuulmisele mõjub kahjulikult juba 85 dB-ne müra, mis on veidi väiksem kui liiklusmüra tipptundidel. /8/ Oluline on teada, et kuulmist kahjustab rohkem pidev müra kui sagedaste pausidega ekvivalentse helienergiaga müraekspositsioon. /9/
Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. /10/
Kõrva mürakahjustuse esmatunnused on kõrvakohin ja tunne, et kõrv on lukus. Püsiva kuulmiskahjustuse tunnused on raskused teiste kõnest arusaamisel, kõva häälega rääkimine ja televiisori või raadio valjult kuulamine. /5/
Müra mõju kuulmisele võib eristada järgnevalt:
Akustiline trauma tekib ühe või väheste väga intensiivsete heliekspositsioonide (näiteks plahvatuse) tagajärjel, sel puhul ületab heliintensiivsus sisekõrva mehhaanilised piirid ja purustatakse Corti organ. Väga intensiivsete helide tagajärjel võib rebeneda ka kuulmekile ja puruneda kuulmeluukesed. Akustilise trauma tagajärjel tekkinud kuulmislangus on enamasti püsiva iseloomuga. /9/
Ajutine kuulmisläve tõus (TTS - temporary threshold shift ) on müraekspositsiooni lühiajaline järelmõju kujutades oma olemuselt kuulmisläve tõusu, mis peale müraga kokkupuutumist aegamööda kaob. /9/
Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS - permanent threshold shift) korral ei taastu kuulmine ka siis, kui viibitakse pikka aega müravabas keskkonnas. See staadium kujuneb välja ca 4...10 aastaga. Kõige olulisemalt kahjustab müra kuulmist kõrgetes sagedustes, tüüpiliselt 4000 Hz lähedal, kuid kahjustuse süvenedes laieneb kuulmisläve tõus ka teistele sagedustele. Reeglina on mürast tingitud kuulmislangus kahepoolne ja sümmeetriline. On väga oluline teada, et juba väljakujunenud kuulmiskahjustus püsiva kuulmisläve tõusuga on taaspöördumatu - kui see on tekkinud, pole kuulmist enam võimalik taastada. Küll aga on seda võimalik ennetada!! /9/
Mürast tingitud kuulmiskahjustuse puhul esinevad morfoloogilised muutused:
Ajutise kuulmisläve tõusu (TTS) korral on muutused tagasihoidlikud ja piirduvad rakkude turse ja stereotsiiliiate funktsioonihäirega, mis võib esineda järgmiste vormidena: pikemad stereotsiiliad kleepuvad üksteise külge, lühemad hävivad kas täielikul või osaliselt stereotsiiliad lähevad sassi stereotsiiliad paigutuvad lehvikuna laiali kõik stereotsiiliad hävivad. Mõne päeva pärast asetuvad stereotsiiliad normaalsetesse paikadesse ja vigastused paranevad. /9/
Püsiva kuulmisläve tõusu (PTS) korral aga välimised karvarakud hävivad, nende koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/
Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad erinevad vedelikud ( endo -, peri- ja kortilümf) segunevad. /9/
Tervisekaitseameti andmetel töötab Eestis umbes 20 000 inimest kuulmist kahjustavas müras. Müra tekitab stressi, unehäireid ja depressiooni, nõrgendab kuulmist ja mõjutab laste arengut. Inimene, kes arvab , et ta on pideva müraga kohanenud, riskib oma tervisega . /5/
Toetudes 2000. aasta statistikale, on kutsehaigustest enim diagnoositud vibratsioontõbe - 137 juhtu ehk 38% kõigist kutsehaigustest (1999.a.- 154 juhtu, ehk 43%), ülekoormushaigusi 128 juhtu ehk 36% (1999.a.- 115 juhtu, ehk 32%), vaegkuulmist 60 juhtu ehk 17% (1999.a.- 59 juhtu, ehk 16%). Võrreldes 1999. aastaga on vähenenud vaegkuulmisest põhjustatud kutsehaigestumiste arv, kuid kahjuks väga minimaalselt. /12/
 
Vaegkuuljate ühingu esimehe Uno Taimla sõnul pole kahjustunud kuulmist enam võimalik taastada. Sellepärast peab väga tähelepanelikult jälgima taustmüra. Kuulmist ohustab seegi, kui tuleb kõnelda näiteks mõne meetri kaugusel oleva inimesega. Mürast tingitud kuulmislangus ei teki üleöö, vaid aastate jooksul. /5/
Tööandja kohustused seoses müraga
Moto , mida ettevõtted peaksid järgima, oleks järgmine: ettevõtte äriedu hinnaks ei saa olla hukkunud, vigastatud või kutsehaiguse saanud inimesed. Selles valdkonnas on Euroopa Liit kehtestanud küllalt detailsed miinimumstandardid, mida Eesti tööandjatel tuleb hakata järgima. EL-i normide eesmärk on välistada konkurents inimressursi hinnaga, lükates kõrvale võimaluse, et ühe liikmesriigi tööandjad võiks konkurentsieeliste nimel lubada otseselt ohtlikke ja tervistkahjustavaid töötingimusi. Olulist edu selles valdkonnas ei ole Eestil ühe-kahe aastaga reaalne saavutada. Töökeskkonna paranemine sõltub suuresti tööstuse ja põllumajanduse moderniseerimisest, uute ohutumate tehnoloogiate rakendamisest, aga ka töötajate töökaitsealaste teadmiste ja teadlikkuse kasvust. Tuleb ka jälgida, milliseid stiimuleid inimressursi kasutamises sisaldab sotsiaalse kaitse süsteem. /1/
Antud hetkel toimub töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimine ning tootmistingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimine juhendi “Töökeskkonna ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise organiseerimine ning töötingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimine” järgi. /13/
Nimetatud juhendiga määratletakse tööandja kohustused töökeskkonnale ohtlike ja kahjulike mõjurite mõõtmise korraldamisel, mõõdetavad  kahjulikud mõjurid, ravikindlustuse täiendava makse määramine, ohtlike mõjurite mõõtmise sagedus jms. /13/
Juhendi kohaselt töötingimuste tervisekahjulikkuse mõõtmise kui töökaitseabinõu korraldamine ja selle eest tasumise kohustus on  tööandjal. Nimetatud mõõtmine teostatakse enne tootmise või töökeskkonnaks oleva objekti ekspluatatsiooni võtmist ning edasiselt regulaarselt ettenähtud tähtaegadel. Mõõtmist teostavad iseseisvad, atesteeritud  laboratooriumid või struktuursed üksused, kes teostavad seda haldusaktiga kehtestatud ja atesteerimiskomisjoni poolt aktsepteeritud meetoditega. /13/
Tööandja kohustus on pidada arvestust töökeskkonnas olevate ohtlike mõjurite ja nende mõõtmise kohta. Seda arvestust peab tööandja poolt määratud spetsialist. Tööandja poolt määratud isik peab arvestust järgmiste ohtlike ja kahjulike mõjurite osas: tervisekahjulikud keemilised ained, tolm, müra koos ultra - ja infraheliga, vibratsioon , bioloogilised ained ja mikroorganismid, õhu temperatuur, õhu niiskus, õhu liikumiskiirus , õhu rõhk, valgustus, raadiosageduslikud elektrimagnetväljad, 50 Hz elektriväli, ultraviolett - ja infrapunane kiirgus, ioniseeruv kiirgus, laserkiirgus, raske ja pingeline töö. /13/
Tööandja peab teavitama töötajaid mõjurite mõõtmistulemustest ning peab esitama 2 nädala jooksul peale mõõtmistulemuste saamist meetmete plaani nende mõjurite vähendamiseks maa- või linna peasanitaararstile ja tööinspektorile. /13/
Mõõtmise andmeid tuleb tööandjal säilitada 45 aastat ning neid kui algdokumente kasutatakse kutsehaiguste diagnoosimisel ja soodustingimustel vanaduspensioni arvestamisel. /13/
Tervisekahjulike töötingimuste esinemisel teevad peasanitaararst ja tööinspektor ühise ettepaneku linna või maa volikogule, kes määrab tööandaja poolt kohaliku haigekassa arvele tasumisele kuuluva ravikindlustusmakse. Määratud ravikindlustusmakset võib maa- või linnavolikogu edasiselt (peasanitaararsti ja tööinspektori ettepaneku alusel) suurendada 3% võrra kui olukord ettevõttes ei parane või tööandja ei täida temale kehtestatud nõudeid. Täiendava ravikindlustusmakse määramine ei välista tervisekaitsetalituse arstide ja Tööinspektsiooni tööinspektorite poolt neile antud õiguste kasutamist töö peatamiseks, haldusvastutusele võtmise menetluse algatamist jne ning täiendavate uuringute nõudmist. /13/
Müraprobleemide lahendused
Et tehnika areng on tekitanud tänapäeva ühiskonnas müraprobleemi, siis on tarvis leida sellele ka lahendus. /10/
Kuidas kaitsta töötajaid müra eest?
eeskätt on soovitatavad tehnilised ja töökorralduslikud lahendused, individuaalkaitsevahendeid tuleb kasutada viimases järjekorras; /7/
soovitav on müraallikas eemaldada või seda vähendada; /7/
soovitav on masinate ja seadmete korralik hooldus . Müra põhjustavad seadmetes ja masinates vabalt liikuvad osad. Regulaarne hooldus aitab vältida seadmes vabalt liikuvaid osi; /7/
vajalik on töögraafikud nii korraldada, et töötajad oleksid võimalikult vähe müra kahjustava toime all; /7/
mürarikasteks töödeks on soovitav eraldada eraldi ruumid; /7/
uute seadmete ostmisel on vaja passist vaadata, milline on nende
müratase normaalse töö korral; /7/
mürarikka töö või harrastuse juures tuleb kanda pidevalt mürakaitsevahendeid - kiivrit, kõrvaklappe või kõrvatroppe; /9/
Kuidas kaitsta end vaba aja müra eest?
magnetofon, raadio või televiisor tuleb keerata lihtsalt vaiksemaks; /9/
parem mitte muretseda endale ega lastele üleliia mürarikkaid mänge ja mänguasju; /9/
võimalust mööda tuleb vältida mürarikast tegevust või olukorda; /9/
mürarikka töö või harrastuse ajal tuleb pidada puhkepause; /9/
On üldtuntud tõsiasjaks, et müra mõjub inimesele halvasti. Eelkõige müra väsitab ja on ka muidu tüütu. Seetõttu on eriti tähtis, et koduarvuti, mille taga te veedate iga päev tunni või enam, töötaks vaikselt. Antud probleem tõstatub ka siis, kui te kasutate arvutit muusikakeskusena. Kaasaegsesse personaalarvutisse on paigutatud mitu ventilaatorit - toiteblokki, protsessorile, graafikakaardile ja vahel ka mujale. Samuti tekitab müra kõvaketas. Kokkuvõttes on teil laual arvuti, mis sumiseb nagu mesilaspesa. Kõvaketta poolt tekitatavast mürast vabanemiseks on vaid üks võimalus - kasutada võimalikult vaikset mudelit. /11/
Käesoleval ajal läheb arenenud riikides üpris raskelt võitlus müraga - isegi paljud uued masinad tekitavad endistviisi suurt müra, sest nende konstrueerimisel pole silmas peetud müra vähendamise vajadust, vaid tootlikkuse suurendamist. /2/ Sellest võib järeldada, et ettevõtted pole siiamaani teadvustanud endale töötajate tähtsust kui edu tagajat. Sest, mis on ettevõttele kasulikum, kui mitte tervislik ning rahulolev töötaja. Selleks, et seda saavutada, tuleb kasutusse võtta mitmeid müra ennetavaid või müra summutavaid võtteid. Nendest oli meil juba eelnevalt juttu.
Kuid, mida võib riik omalt poolt teha? Üheks võimaluseks on pakkuda pidevas müras töötavatele inimestele mitmeid soodustusi, nt. lisapuhukuse võimaluse saamist. Eesti Vabariigis kehtibki selline kord. See tähendab, et suurel hulgal töötajail on oma töö iseloomust ja selle terviseohtlikkusest tingitult võimalik saada kõigile ettenähtud 28 kalendripäevale lisaks veel kuni kaks nädalat lisapuhkust. /4/
Puhkuseseadus loetleb terve rea tervist kahjustavaid tegureid, mille olemasolu pikendab puhkust. Nii saavad lisapuhkusepäevi kaevurid , mürgiste ainetega kokkupuutuvad ning tolmu, vibratsiooni ja müra käes, samuti liiga soojas või külmas töötavad inimesed. /4/
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele on öeldud, et juhul, kui töötaja töötab tingimustes, kus tervistkahjustavad näidustused ületavad kehtestatud piirnorme, siis kuni normidele vastavate töötingimuste tagamiseni ning juhul, kui töötaja töötab oma üldisest tööajast vähemalt 75% nendes tervistkahjustavates tingimustes 1. ohuklassi toksiliste ainetega ja kantserogeensete ainetega või müras või vibratsioonis, on tööpäeva kestus 7 tundi. Ka lühendatud tööpäeva võib pidada omamoodi soodustingimuseks. /6/
Kuid vaevalt , et kontorimüra käes kannatavad inimesed saaksid lisapuhkust või lühendatud tööpäevasid, sest lõppkokkuvõttes puutuvad enamus inimesi kokku kontorimüraga.
Kontorimürast rääkides võiks soovitada ettevõtetel sisse seada vaiksed piirkonnad, kuhu töötajatel oleks võimalik minna, kui neil on vaja töötada keerulisemate projektidega. Kuid ära ei tohiks unustada, et töötajad vajavad vaikseid piirkondi ka puhkamiseks ning soovitatav oleks kasutada neid mediteerimiseks või lõõgastumisharjutusteks. Ka 10-minutiline paus füüsiliste harjutuste tegemiseks aitab leevendada stressi. /3/ Võib olla peaks ettevõtete juhid korraldama töötajatele kord päevas nt. joogatunde vastava spetsialisti juuresolekul. Loomulikult on ka teisi võimalusi, kuidas aidata töötajatel lõõgastuda. Kuid meeles tuleks pidada, et need meetodid ei pruugi ennetada mürast tingituid tervisehäireid, vaid võivad neid ainult leevendada.
Kõige ideaalsem oleks selline olukord, kus ettevõttes oleks töötajad eraldatud üksteisest vaheseinte ehk eraldi boksidega. Sellise sisekujundusega on ka nt. pankade ruumid.
Eelpool kirjeldatud lahendused pole kindlasti ammendavad, vaid on eelkõige kõige lihtsamad, enim kasutatavamad ning vähem kulukamad. Kindel on see, et iga ettevõte peaks oma töökeskkonnast olenevalt kasutusele võtma vajaminevaid müravastaseid meetodeid ning seda mitte kulutustest lähtudes, vaid efektiivsusest.
Kokkuvõte
Müra on heli, mis on häiriv, vali ja ebameeldiv. Inimesed ei pruugi koheselt müra kahjulikkust tunnetada, kuid müra tekitab tervisekahjustusi. Peamisteks müra allikateks on tööstusmüra, kontorimüra ja vaba aja müra. Nendest esimene ehk siis tööstusmüra võib nimetada kõige aktuaalsemaks ning selle müra kutsuvad esile üldiselt mitmesugused masinad ja seadmed. Kontorimüraga puutuvad enamus inimestest iga päev kokku, kuna see hõlmab müra kontoritehnikast kuni inimeste vestluseni. Vaba aja müra on aga küllalti lai mõiste, kuid nagu selle nimest välja võib lugeda, on tegemist müraga, mis tekib inimeste vabal ajal – kontserdid, mänguasjad jms.
Mürast võib tekkida väga mitmeid tervisehäireid, mida inimene ei oska ettegi arvata. Üldisemate näidetena võiks välja tuua veresoonte kokku tõmbumine, naha kahvatumine, lihaste pingule tõmbumine, mille tulemusel suureneb nii pinge kui ka närvilisus. Inimesed muutuvad ka müra pärast kergesti ärrituvaks ning rahutuks. Mitmetest teistest mürast tulenevatest tervisehäiretest oleme pikemalt ja täpsemalt andnud ülevaate referaadis.
Kasutatud kirjandus

Inimressurss – säästva arengu alustala http://www.agenda21.ee/EA21/2_7sotsareng.html

Kahn , H. Töötervishoid Euroopa Liidu riikides - http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.html

Kontorimüra - http://woman.delfi.ee/archive/article.php?id=1422909

Lisapuhkust antakse ka arvutiga töötamise eest - http://www.index.ee/postimees/310700_1_files/showlugu.ht m

Luts , E. Eestis on sada tuhat vaegkuuljat – http://arhiiv.postimees.ee/leht/97/11/13/sotsiaal.ht m

Lühendatud tööajaga töötamine - http://www.smelink.ee/07/Too/07-too-lep-luh.html

Müra - http://staff.ttu.ee/~vsiirak/Loeng.doc

Müra ja haigused - http://www.miksike.ee/lisa/6klass/3linnastumine/saastus3.ht m

Mürast tingitud kuulmiskahjustus. - http://auris.ks.cut.ee/varia/myra/melu.html

Pipar , M. Müra - http://www.miksike.ee/lisa/6klass/3linnastumine/myra.ht m

Sokolov , A. Vaikne arvuti - http://www.comtrade.ee/~tuve/avaikne.ht m

Tööinspektsiooni aruanne - http://www.ti.ee/index2.ht m

Töökeskkonna ohtlike & kahjulike mõjutuste mõõtmise organiseerimine ning töötingimuste tervisekahjulikkusest tingitud ravikindlustuse maksemäära reguleerimine - http://www.smelink.ee/07/Too/07-too-ohut-oht.html
16