Koolileht (0)

OMA EKSPRESS
Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse?
Spordihoone esmavaade! Uus e-kool – hea/halb?
Kapp vs garderoob ! Kuidas tervist hoida?!
KERLI – mis see on? Aprillinaljad
Koolitants

Müsteerium – Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone
Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad , jõusaal ja isegi kohvik . Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta.
Paar fakti:

• Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald
  
• Valmimisajaks peetakse maikuud
  
• Töö on edenenud hästi ja eelmisi ehitajaid EI lastud lahti halva töö pärast
  
• Spordihoonesse tuleb 3 harjutussaali, jõusaal, korvpalliväljakud, saunad ja kohvik
  
• Suuremate võistluste korral lastakse ülemiselt korruselt alla tribüünid
  
• Jah, keemiaklassist jääb kaunis vaade spordihoone sisemusse
  
• Ujulat ei tulnud uude hoonesse, kuna Jõhvis juba 1 ujula on ja linnal pole raha
  

vaade spordihoonele kohvikust
vaade kohvikule ja selle alla tekkivale jõusaali viivatele ustele
KERLI - õpilasfirma, mis ei jäta nälga
Loodi hõrgutisi pakkuv õpilasfirma KERLI.
“Mul oli juba ammu soov õpilasfirmaga tegeleda, kuid siis ei teadnud veel, mida firma müüma või tootma peaks,” lausus esimest aastat gümnaasiumis õppiv Kerli. Õpilasfirma KERLI on loonud 10. klassis õppiv Kerli Hindo ja 12. klassi õpilane Kerli Egorov. Kuna tüdrukutel olid samad eesnimed , siis otsustatigi firmale just selline nimetus panna. Ettevõtmisesse on kaasatud ka nende sõbrannad, kes neil küpsetada aitavad. Neidusid aitas õpilasfirma rajamisel majandusõpetaja Tea Alljärv. “Ma kokkan tihti koos sõbrannadega,” jutustas 10. klassis õppiv Kerli, kuidas ettevõtmine alguse sai. Noorte menüü on lai: suussulavatest küpsistest tervislike salatiteni. Retsepte leitakse nii Internetist kui ka kokaraamatutest, kõik huvitav proovitakse kõigepealt ise läbi. Juba sellel reedel toimuval üritusel “Slaavikeelsed riigid” on võimalus maitsta KERLI valmistatud rahvustoite.
KERLI menüüsse kuuluvad ka maitsvad koogid .
Uus e-kool
Kooliperet üllatas pärast vaheaega see, et e-kool oli endale vahepeal uue välimuse saanud. Esimestel päevadel ei saanud õpilased vaadatagi, mille eest hinne oli pandud. Seetõttu uurisimegi, miks e-kooli üldse muudeti ja mida õpetajad ja õpilased sellest arvavad.
Ajalooõpetaja Leigi Molodõk ütles, et temale absoluutselt ei meeldi uus e-kool. Esiteks on see väga aeglane, kiri liiga väike ja seda on silmaga halb vaadata.
Matemaatikaõpetaja Sirje Koitmets rääkis, et kui peab minema ajaga kaasa, tuleb sellega leppida. Tänu e-kooli uuendustele tekkis õpetajatele lisakoormus. Sirje Koitmets ütles, et puuduvad ka kasutajagrupid lastevanemate jaoks.
8. klassi õpilane Anett ütles: "Kui aus olla, siis mulle ei meeldi see e-kool ja need värvid ei sobi ka omavahel kokku, need sinine ja roheline."
7. klassi õpilane Kevin ütles, et tema arust on uus e-kool nõme ja eelmine oli parem.
Õppelajuhataja Tiina Bogens rääkis, et e-kooli ei muutnud meie kool, vaid üleriigiline e-kooli keskus, mis tegeleb selliste asjadega. Uurisime, kas ta teab, miks osadel õpilastel on e-kool inglisekeelne. Bogens ütles, et keskkonda on õpilastel ise võimalik eestikeelseks muuta oma e-koolis profiilide alt. Õppelajuhataja on e-kooli välimusega suhteliselt rahul, kuid sisekorraldus annab soovida .
Koolitants vallutab kontserdimaja
27. märtsil toimub Jõhvi kontserdimajas tantsuvõistlus, kus osalevad Ida-Virumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa noored.
Koolitantsul osalevad teistehulgas ka Jõhvi gümnaasiumi õpilased. Merit , kes käib 8. A klassis osaleb Koolitantsul esmakordselt. Ta liitus septembris tantsustuudioga DanceWorks. Neiu on eelnevalt tegelenud ka rütmikaga. “Trennid toimuvad meil mitu korda nädalas, tavaliselt kontserdimajas, koolis või kutsekoolis. Trenn kestab 1,5 tundi,” jutustas Merit harjutamisest. Trenn on küll raske, kuid tantsija jaoks korvab lavaline emotsioon pingutused. “Laval on hea olla!” lausus Merit rõõmsalt. Üleriigiline lõppkontsert toimub 18.-19. aprillil Pärnu kontserdimajas.
Koolitants toimub sel aastal juba 15. korda.
Kooli oma kiirabi – medõde Tamara
Iga päev juhtub koolis mõne õpilasega midagi. On tal siis palavik, paha olla või lihtsalt tahab poppi panna. Kelle juurde aga pöörduda, et saada see paber, mis vabastab sind terveks päevaks koolist või hoopis tüütust kehalise tunnist ? Muidugi meie oma medõde Tamara.
Idee Tamaraga intervjuu teha tuli üpriski spontaanselt, kuid ta polnud eriti üllatunud, kui kuulis , et seda soovime . Ta rääkis, et teda on juba mitu-mitu korda küsitletud, kuid siiski nõustus.
Saime teada, et Tamarale meeldib koolis töötada, kuna ta armastab lapsi. Tal on hea meel, kui ta saab neid nende probleemidega aidata, kuid siiski pole ta kõikide siinse kooli õpilastega rahul. Ta on õppinud Tallinna meditsiinikoolis. Pensionile on Tamara küll mõelnud, kuid peale 40 aastat medõena töötamist ei kavatse ta veel niipea pensile jääda. Kõige rohkem peab meie medõde tegelema külmetushaigustega, neid ravib ta Paracetamoli, Ibuprofeni, No-spa ja söetablettidega, mida ka kõige rohkem kulub. Ja küsimus, mis piinab kõiki kooliõpilasi – vabal ajal täidab Tamara dokumente ja teeb paberitööd. :)
10 sammu terviseni
Varakevade salakavalad ilmad - tuul ja niiskus - nõrgestavad organismi. Oleme vastuvõtlikud mitmesugustele viirustele, mille tagajärjel võib meid tülitada ebameeldiv haigus. Koolis käies puutume igapäevaselt kokku sadade kaasõpilastega, kellelt võime saada nakkuse. Kuid hirm terviseprobleemide ees ei pea meid panema inimesi vältima - hoolitsedes iseseisvalt oma tervise eest, võime julgelt suhelda ja ringi liikuda , kartmata iga nurga taga ootavaid viiruseid. Toome välja tugeva organismi 10 käsku - neid jälgides oled tervem, tunned end paremini ning suudad koolistressiga toime tulla.
1. Hoia allergia kontrolli all!
Kevad on allergikutele ohtlik aeg, kuna tolmlevad taimed. Samuti võib esineda toiduallergiaid või muid probleeme, mille põhjust pole välja selgitatudki. Kui allergia ilmneb ebaloogilistes olukordades, tuleks pöörduda allergoloogi juurde, et välja selgitada tegelik põhjus. Abiks on näiteks toidupäeviku pidamine ja keskkonna jälgimine. Allergeeni selgumisel peaks seda keskkonda või ainet võimalikult palju vältima. Abiks on hügieen, mereõhk ja naturaalsete toodete kasutamine.
2. Täienda vitamiinivarusid!
Kuna suvised vitamiinipommid, marjad ja puuviljad pole enam värsketena kättesaadavad, on kasulike ainete omandamine palju raskem. Vitamiinid on siiski väga olulised ning kehale vajalikud. Poest puuvilju ostes tuleks need hoolikalt puhtaks pesta ja koorida, et mürke vältida. Samuti tuleks kaaluda toidulisandite võtmist - vitamiine või muid kindlaid aineid sisaldavad tabletid on apteekides saadaval, vali endale sobiv ning tarvita neid õigesti.
3. Liiguta end!
Õige treening võib teha imesid ning enda vormis hoidmiseks ei pea igapäevaselt mitu tundi jõusaalis veetma, eriti kui see onväga vastumeelne. Piisab vaid oma keha meelespidamisest: väike liigutamine iga päev, näiteks jalutuskäik, lifti asemel treppide valimine ning veidi pikem trenn kindlatel päevadel. Vali hoolikalt endale sobiv ja meeldiv treening - mõnele sobib jooga , kuid teine saab parima laengu just aeroobikast. Oluline on, et tunneksid ennast liigutades ja pärast seda hästi ning su keha oleks õnnelik.
4. Hoidu mürkidest!
Pinged , probleemid ja stress tõukavad noori sageli alkoholi ja ka muude ainete küüsi. Levinuim on siiski alkoholitarvitamine, mis võib areneda alkoholismiks, tuues kaasa lõpmatult terviseprobleeme. Kannatavad enim maks ja magu, alkohol võib viia raskemate haigusteni - maksatsirroos ja erinevad vähivormid. Kui ei suudeta liigsest tarbimisest vabaneda , riskitakse tõsiselt nii tulevikuväljavaadetega kui ka tervisega , mis teatavasti on inimese kalleim vara.
5. Peleta stressi!
Koolipäeva kestel annavad võimaluse pingete maandamiseks vahetunnid. Kuigi puhkepausi ajal järgmiseks kontrolltööks õppimine võib möödunud õhtu laisklemist korvata, pole see stressi seisukohalt siiski kõige õigem valik oma puhkeminutite veetmiseks. Kui keha on istumisest ja mõtlemisest väsinud, tuleks vahetunnid sisustada aktiivse puhkusega - suhtlemine, ringi liikumine. Kodus olles tuleks koolimõtted natukesekski unustada ja lõõgastuda - võimelda või diivanil lesida, kuid liiga pikaks teleri ette jäämine toob pigem kahju kui kasu. Leia enda jaoks parim puhkuse veetmise viis - kasuta nädalavahetusi väljas käimiseks või hoopis vannis lesimiseks ja lugemiseks.
6. Pea meeles hügieeni!
Selle alla kuulub nii üldine kehahügieen - dušid ja hambapesu kui ka kätepesu (millele tuleks muide kulutada vähemalt 20 sekundit). Rahvarohkes kohas nagu kool on puhtad käed eriti tähtsad, kuna linkidelt korjame kõikvõimalikke pisikuid. Samuti tuleb meeles pidada levinud hügieenireegleid, näiteks duši all käimine, mis aitavad puhtust hoida. Siiski ei tasuks erinevate vahendite ja kuuma veega liiale minna, kuna sel viisil võib organismi hoopis nõrgemaks teha, immuunsüsteemi uinutada ning ka nahka kahjustada.
7. Toitu tasakaalustatult!
Õige toitumiseta on igasugune treening ja enda tegevuse jälgimine kasutu. Tasakaalus toidulaud on tervise üks tähtsamaid aluseid. See ei tähenda aga, et tuleb toituda vaid puuviljadest ja madala energiasisalduseta toidust, see on pigem kahjulik. Korralik hommikusöök, soe toit lõunal ja õhtul ning väiksemad ooted ( jogurt , kuivatatud puuviljad) toidukordade vahepeal nälja peletamiseks. Siingi on kasulik toidupäeviku pidamine, et hoida erinevad toiduainegrupid tasakaalus.
8. Maga korralikult!
Korralikult magamine ei pea tähendama 13-tunnist und. Oluline on hoopis puhkuse kvaliteet ning unevajaduse täitmine. On vana tõde, et tuleb magada siis, kui ollakse väsinud. Kuna seda nõuannet pole alati võimalik päevakava ja kohustuste tõttu täita, on tähtsaim jälgida, et une- ja ärkvelolekuaeg oleks tasakaalus. Püüa magada piisavalt palju, et end välja puhata , kuid mitte liigselt. Samuti on kasulik iga päev uinuda ja ärgata võimalikult samal ajal - kehale meeldib rutiin ning siis on ka voodist üles saamine palju lihtsam.
9. Ära unusta kontrolli!
Arsti pole vaja karta , ta on spetsialist ja kõige õigem inimene nõuannete jagamiseks. Samuti on regulaarsete kontrollide abil võimalik avastada alles arenemisjärgus haiguseid ja muid probleeme, mida kohe ravima saab hakata. Abiks on ka toitumisspetsialistid, füsioterapeudid jt., kui vajatakse professionaalset abi oma eluviiside korraldamisel.
10. Jälgi oma keha!
Enne eluviiside muutmist tuleb läbi mõelda, kas sinu organismile mõjuvad sellised muutused üldse hästi. Kuula oma keha märke. Kui ilmnevad kahtlased valud või pealtnäha põhjuseta vaevused, tuleks mõelda, mis neid esile võis kutsuda ja jälgida nende iseärasusi, tunnuseid. Samuti tuleks kuulata organismi nõuandeid ja vajadusi ning neid täita. Kui probleemid siiski jätkuvad ning põhjust välja selgitada ei suudeta, oleks targem pöörduda spetsialisti juurde.
Siiski ei pea neist punktidest sõnahaaval ja närviliselt kinni pidama - need reeglid ei pea elu raskemaks tegema. Eesmärk on neil ju siiski enesetunde parandamine ning tervisliku eluviisi nimel ei pea ohvriks tooma omaenda rahulolu. Tee ja söö kõike seda, milleks vajadus on, kuid ära unusta tasakaalustatust ja oma tegevuse jälgimist, et kõike mõistlikkuse piirides hoida.
Paintball
Sel nädalal käisid 10.a klassi õpilased Tartus paintballi mängimas.
Paintball on sportlik-tehniline võistkonnamäng, milles kasutatakse pneumaatilisi markereid. Markerid tulistavad õrnade želatiinist valmistatud kuulidega, mis on täidetud vees lahustuva värviga. Kohale jõudes kuulasime kohtuniku poolt kehtestatud reegleid ja nõuandeid püssi kasutamise kohta. Ohutuse tagamiseks pidid kõik, kes asusid väljakul (mängijad ja kohtunikud ) kandma maske, mis kaitsesid nägu ja pead. Kaelakaitse pidi samuti peal olema. Paintballi peamine reegel – ÄRA EEMALDA MASKI mänguväljakul ja lasketsoonides! Platsile jõudes jagati meid kahte võistkonda - kollased ja punased. Poolte eraldamiseks kasutati kaelarätte. Saime teha ühe proovilasu ja mäng võis alata . Kohtunikud jälgisid ja aitasid, kui kellelgi oli mingi probleem. Võistlus toimus kahes suures mahajäetud majas ja muruplatsidele oli pandud igasuguseid takistusi. Esimeses mängus pidi vastaspoole võistleja ära „ tapma ”. Kes pihta sai, pidi käe tõstma ja minema hooldusalale. Võitjaks osutus punane võistkond. Adrenaliini jätkus küllaga ning kuigi saadud lasud tekitasid kehale sinikaid, tõid need ka suuremat tahet vastasvõistkonnale pihta saada. Pärast teist mängu jäi kuule aine vähemaks ja peeti viimane lahing, kus kõikidel oli lõpmatult elusid. Mäng lõppes väga kiirelt, kuna enamusel said lihtsalt kuulid otsa ja meie õnneks või õnnetuseks hakkas lund sadama, mis takistas nägemist. Jättes kõrvale sinikad ja külma, mis aeg-ajalt näpistas, meeldis mäng kõigile ja oleksime teinekordki nõus mängima minema.
Paintballimäng täies hoos . NB! Pildil pole meie kooli õpilased!
Metallkapp vs garderoob
Enamus õpilasi eelistaks garderoobile metallkapi kasutamist, kuid kõigil soovijatel seda võimalust pole.
Jõhvi Gümnaasiumis on hetkel 88 metallkappi, kus õpilased oma õppevahendeid ja üleriideid hoida saavad. Ülejäänud õpilased peavad aga leppima garderoobiga, kus on seinas rida nagisid, luksuslikemas nagide all ka pink . Rõivistu on kõigile tasuta, kuid metallkapi omanikud peavad oma privileegi eest tasuma 30 krooni kuus. “Selleks, et metallkapile kulunud raha nö ”tagasi teenida”, tuleb kappi kasutada vähemalt 35 kuud,” lausus Jõhvi Gümnaasiumi direktor Ivo Tupits. Ta lisas, et järgmisest õppeaastast lähevad reeglid karmimaks. Kui varem oli võimalus maksta oma kapiraha ka mitu päeva tähtajast hiljem, siis edaspidi peab see olema tasutud ettenähtud päevaks või tuleb kapist loobuda . Nagu öeldud, on kapi kasutamine privileeg ja soovijaid selle kasutamiseks on rohkem, kui kappe. Koolis õpib ligikaudu 650 õpilast, kuid tänasel päeval ei ole garderoobis ruumi 650-le kapile, selleks oleks vaja seitse korda suuremat ala. “Kolme-nelja aasta jooksul on plaanis ehitada uus garderoob,” lubas direktor. Garderoobi täpsest ülesehitusest ei oska direkor veel rääkida, kuna see selgub projekteerimise käigus.
Garderoobid seisavad vastamisi siniste metallkappidega.
Mälumäng “Bumerang”
Jõhvi Gümnaasiumi võistkond saavutas mälumängul “Bumerang” vahefinaalis 4.-5. koha.
Maakondlik voor toimus veebruaris Jõhvi Gümnaasiumis, kus saavutati 2. koht. Võistkonnas olid Triin Pärnpuu, Triin Kuusemets, Tanel Vähk ja Kalle Tark. 24. märtsil toimus Rakvere Reaalgümnaasiumis vahefinaal. Küsimustik sisaldas teemasid Eesti ja maailma kergejõustikust olümpiamängudeni. Ka sportlasi pidi pildi järgi ära tundma. “Kodus vaatasin erinevate sportlaste püstitatud rekordeid ja lugesin Eesti Olümpiakomitee kodulehelt eestlaste suuremate spordisaavutuste kohta,” rääkis Triin Pärnpuu oma ettevalmistusest olümpiaadiks. “Seal olid päris peadmurdvad küsimused,” kommenteeris Triin võistlejatele esitatud küsimustikku. Jõhvi Gümnaasium jäi 4.-5. kohta jagama Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumiga. Finaali pääsesid vaid kolm edukamat.
Tarkusi ammutati ka raamatutest.
1.Aprill – Naljapäev
Levis Eestis lõplikult 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised
muutusid selle päevaga kokkukuuluvaks. Üsna kiiresti hakkasid levima ja muutusid populaarseks naljakaardid kirjaga 'Aprill! Aprill! Aprill!', mida saadeti sõpradele ja sugulastele. 1950. aastatel ja hiljem asendasid poekaarte fotograafide poolt ümberpildistatud vanad kaardid, kuid neid joonistati ka ise. Aprillinaljad olid eriti populaarsed laste hulgas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. Üsna populaarseks muutusid 20. sajandil meedianaljad – valeteated ja -uudised ajalehtedes, raadios, TVs. Parim nali oli teadagi see, mis pani kergeusklikud tões ja vaimus tegutsema.
Kuna varsti on käes 1.aprill, siis uurisime, mida mäletavad õpetajad eelnevate aastate naljapäevast.
Emakeele õpetajale Dea Proodele meenus, et ühel aastal tegid õpetajad õpilastele sellise aprillinalja, et nad vahetasid omavahel kohad ära ja andsid hoopis teise aineõpetaja tundi, mida nad ise ei ole kunagi andnud.
Õpetajale endale ei ole õpilastel eriti meeldejäävat aprillinalja teha õnnestunud, kõik on olnud sellised pisikesed alt minemised, mis on tulnud ootamatult.
Algklasside õpetaja Aili Jürgenson rääkis seda, et tema on teinud oma õpilastele sellise nalja , et on jätnud kodus lugeda õpikust mingi lehekülje, mida tegelikult õpikus ei ole või sellise ülesande, mida õpikus ei olegi.
Õpetajale endale on tehtud selliseid tavalisi nalju.
Keemia õpetaja Kristelle Kaarma ütles, et temal on õnnestunud teha õpilastele sellist nalja ,et on öelnud neile, et mingi tund jääb ära, aga tegelikult ei jää või midagi taolist, et täna tuleb kontrolltöö, aga tegelikult on hoopis „aprill“.
Õpetajale endale ei ole kellelgi olnud võimalik sellist nalja teha, sest ta on need kohe ära tabanud.
Ajaloo õpetaja Jaanus Iva vastas, et tema ise ei olegi eriti õpilastele vingerpussi visanud.
Temale endale ei ole ka keegi kunagi tõsiselt võetavaid nalju teinud.
Geograafia õpetaja Ene Sokmanile ei meenunud,et ta ise oleks oma õpilastele mingisugust suurt aprillinalja teinud. Enele meenub ka see kord, kui õpetajad omavahel kohad ära vahetasid ja teise aine tundi andes targa näo pähe tegid. Õpetaja on teinud ka sellist nalja nagu näiteks, et tunnis võetakse läbi uus teema ja tunni lõpus tuleb selle materjali kohta töö, mida tegelikult ei toimugi.
Õpetajale endale ei ole keegi sellist kohutavat nalja teinud, mis jääks meelde kogu eluks.