veok), hakati rajama niisutussüsteeme ja kasutama toortelliseid. 2500 ekr vase ja tina segu pronks - millest tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Kõrge kultuuritaseme saavutasid maagirikkad ja põllumajanduseks sobivad piirkonnad, eriti Vahemeremaad. Pronksiaega iseloomustavad ka adra kasutuselevõtt põlluharimisel, käsitöö eraldumine põlluharimisest, mehe tähtsuse tõus perekonnas ja kogukonnas, eraomandi kujunemine ning varanduslik kihistumine. 1500 ekr Väike-Aasias raua toorsulatus - Rauamaak oli paremini kättesaadav ning raua kasutusomadused olid kivist ja pronksist paremad, mistõttu jäeti pronksist ja kivist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi ning seetõttu hakkas osa inimesi tegelema ainult selle alaga
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ;
c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: d. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e. tempel kaitsejumalannale · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" 2. Semiidi rahvaste riigid a. Akadi riik (2340-2160 eKr) b. Vana- Babüloonia (1792-1595 eKr)
Lk127-147.Põllumajandus ja tehnoloogilised uuendused:Kõrgkeskaja künnisel tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses.Kasutusel võeti raske ratasredel,millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht.Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse,kes oli härjast nõrgem aga kiirem.Mindi üle kolmeväljasüsteemile-maa jagunes suvivilja,talivilja ja kesa vahel.Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8
3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. 5 Ennustused
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7
Vägevamaid sõnu polnud juba ammu tarvis läinud, sest kõige võimsamate sõnade sisistamiseks et neist ka mingi tulu sünniks läks ühekorraga tarvis mitu tuhat meest, keda metsas juba ammu leida polnud. Nii olidki paljud ussisõnad unustuse hõlma vajunud ja viimasel ajal ei vaevutud enam neid kõige lihtsamaidki selgeks õppima, sest nagu öeldud, kergesti nad meelde ei jäänud ning milleks ikka vaeva näha, kui võib adra taga käia ja muskleid punnitada. Niisiis olin mina päris erakordses olukorras, sest onu Vootele mõistis kõiki ussisõnu kahtlemata ainsa inimesena metsas. Ainult tema käest oli mul veel võimalik õppida selle keele kõiki peensusi. Ja onu Vootele oli halastamatu õpetaja. /---/ ,,Need lihtsalt tuleb ära õppida!" teatas ta lühidalt ning sundis mind ikka ja jälle kordama kõige keerukamaid sisinaid, nii et mu keel valutas õhtuti, nagu oleks keegi seda päev otsa väänanud
Raamatu peategelane Ekke Moor on noormees, kes elab Eesti väikekülas Ingelandis, ta on pere pesamuna. Kolm vanemat venda sõidavad kaugeid meresid ja saadavad Neenule, Ekke emale aeg- ajalt mõne naela või dollari, mida Neenu peidab Ekke eest, kuna Ekke tahab raha, et seda tüdrukutele kommi, saia ja muid nipsasju ostes raisata. Isa oli olnud Ekkel kaugsõidutüürimees, kes jäi merel kadunuks. Ekke on hea välimusega, seega paljud aida uksed on tema jaoks lahti. Ekke ei armasta adra taga olla, ega merd sõita, samuti mitte püügile minna, võrgud tekitavad temas tülgastust. Ent hüpata ühelt puult teisele, see talle meeldib, tema kiiguks mõne puu ladvas, kükitaks mõne põõsa varjus, või peidaks end kivi taha- ja siis teeks järgi lindude siristamist ja muid häälitsusi. Ekke jaoks on elu nagu teater, mängid ühe tüki, siis järgmise, ent eelmisest võtad uude tükki midagi kaasa, kas mõne hääletooni, näoilme või liigutuse
aeropaagil võrdselt, heidab tema hääle süüdistatava vabastamise poolt. Ka muusika pakkus talle huvi: ta leiutas flöödi ja pasuna ning õpetas õigeid häälestus- proportsioone, neid saab väljendada ka arvudes, ja nõnda pandi tema arvele ka arvutusteadus. Muusika ja matemaatika olid kreeklaste silmis lähedased sugulased. Pottsepad õpetas Athena savi põletades anumaid valmistama; talupaegadele andis ta töövaeva vähendamiseks adra ning õpetas neid oliividest oliiviõli välja pressima. Ta leiutas veel vankri asjade vedamiseks ning täiustas laevaehitust. Taltsutas esimese hobuse. Peale muude asjade õpetas ta naistele ketramist, kudumist ja õmblemist, vanutamist värvimist ja tikkimist. Kiivalt pidas ta silmas, et teda nende tekstiilikunstide meistrina tunnustataks. Müüt: Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema
jumal, Ereskigal ja Nergal valitsesid allilma. Usu alla kuulub ka see seik, et sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti. Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti tahke põleva ainega. Sumerid leiutasid inimkonnale kõige tähtsama tööriista- adra. Ader on oluline sellepärast, et kui inimene paikseks muutus siis polnud tal muud võimalust kui ise endale toitu kasvatama hakata. Tänapäevalgi võiks igal inimesel olla oma ader, kuna kui tuleb suur katastroof, siis saaks inimene ise omale toitu kasvatada. ( juhul kui elekter kaob pikaks ajaks ära, peatub toidutootmine, transport ja sidepidamisvahendite kasutamise võimalus). Sumerid panid alguse teadusele ja haridusele. Sumerid uurisid taevast ja neil olid koolid
varu on suurem. Väiksem ketas tungib paremini mulda ja on peenestamise tähtsus järgnevatele mullaharimistöödele. on väga rikas umbrohtudest kergem ning odavam vahetada, samas on maksimaalne Põhu sissekündmisel tuleb see eelnevalt peenestada ja põllule Nurgalõikur on kõver plekitükk adra hõlma esiosas. Täidab töösügavus ja kulumise varu väiksem. Kumeram ketas töötleb laotada ning kohe peale seda koorimise (või koristamise) sama ülesannet mis eelkoorel aga eeliseks on kivikindlus. mulda intensiivsemalt, kui lamedam, vajades samas oluliselt käigus mullaga segada. Põhk tuleks sisse künda võimalikult
muid pulmakombeid. Kadrikarnevale ja rongkäike on Eestis korraldatud 1950. aastatest peale. Koolides ja kultuurimajades organiseeritud kadrikarnevalidel on oluline parimate maskide valimine, võistlusmängud ja tantsud. Kadri karistab Pere, kes ei lasknud kadrisante tuppa pälvis sajatussõnad ja seda naljalt ei soovitud polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil võisid pahased kadrid maja ukse ette tassida puuvirna, kivihunniku, viia vankri või adra katusele, toppida korstna kinni, lasta loomad laudast välja jne. Ilmaended Ilmaennete poolest on kadripäev mardipäeva analoog, erinevus on ennete populaarsuses. Tähepildist (Linnutee, Sõel, Suur Vanker) lähtuvad ilma ja saagiended on osalt kirjandusemõjulised. Eeloleva kevade ilma ja saagi ettearvamine on mardipäevaga võrreldes juhuslik. Töökeelud Peale keelu kadripäeval lambaid niita, on see olnud keelatud LõunaEestis
2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. Kiilkiri savitahvlil. Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks. Kiilkirja uurijaid jahmatas kõige rohkem selle keerulisus. Kuigi kasutati kõigest viit kiilu - horisontaalset, vertikaalset, viltust ülalt alla, viltust alt üles ja
jõudes kodumaale, kuuleb ta oma igatsetud ema häält, kes teda samuti noomib. Nüüd sai Kalevipoeg aru, mis ta korda oli saatnud ja kahetses seda. Öösel läks ta isa hauale, kes soovitas tal tehtud vead aegamööda heaks teha. 8. lugu Järgmisel päeval läksid vennad kolmekesi Saadjärve äärde vaatama, kes saab kuningaks. Kõige kaugemale lendas noorema venna kivi ning seetõttu sai temast meie maa valitseja. Oma valitsemisajal tahtis ta ise maapinna paremaks muuta. Rakendades hobuse adra ette, kündis ta maapinna viljakandvaks. Ühel päeval heitis Kalevipoeg pärast rasket tööd pikali, kuid parmud ja muud putukad murdsid ta hobuse maha. 9. lugu Leides hobuse surnukeha, tormab Kalevipoeg vihaselt metsa ning hakkab süütuid metsloomi tapma. Hiljem magama jäädes tuleb käskjalg, kes teatab, et sõda on algamas. Ärgates ei saanud Kalevipoeg enam aru, mis oli unes, mis päriselt ning saadab käskjalaga nõuandeid, kuidas vaenlasele vastu saada. 10. lugu
2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid, need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada. Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga käia ja musklit punnitada. 3) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab inimkonna saatusest. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud. Ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad riistapuud, traditsioonid. Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime,
pooleks”, kus kriitik rappis Vanemuise etendust “Mesimees”. 8. “Võtke lapsele Kass Arturi maiuspala, täiskasvanu praest, nagu Seast ja Käost, ta ennast läbi närida ehk veel ei jaksa,” soovitas Wilde pubi ettekandja. 9. Selle raamatu autorile ennustavad kriitikud nii Prantsuse Akadeemia suurt romaaniauhinda kui ka Nobeli kirjandusauhinda. 10. Taas otsustas põllumajandusministeerium hakata pidama künnivõistlusi Kuldse Adra auhinnale. 11. “What a mess,” oigasid Plovdivi rahvusvahelise messi korraldajad, kui Maailma Terviseorganisatsiooni stendi rünnanud huviliste hordid selle ümber ajasid. 4. Kasutage suurt ja väikest algustähte, vajaduse korral ka jutumärke. 1. Võistlus toimub Tamme staadionil, pöörake Riia maanteelt pärast raudteeviadukti kohe vasakule. 2. Sedapuhku olid Rootsi laual Hiina köögi parimad palad. 3. Kuidas on viimasel
nihutab neid laiali. Vastupidi mulla kokkutõmbumine kuivamisel. Eriti tunduv huumuse- ja savi- sis mullade niiskum. Ja ka veel jäätumisega kaasnev vee paistumine. Deformeerimine- kui mullale mitmesuguste välisjõuga survet avaldada. Muutab kuju. Kui surve ülatab teatava piiri siis muld ei taasa selle lakkamisel endist kuju- Elastsuse piir. Kõvaduse piir- madalaimad survet, mille puhul mulla kuju puruneb. Eriveotakistus on küüniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. Kg/cm2. Sõltub lõimisest, niiskusest ja adra liikumise kiirusest. Küpsetus- mulla seisund, mille puhul ta sobib harimiseks. Niiskuse vahemik maksimaalse molekulaarse ja kapillaarse veemahutavuse vahel on optimaalne mullaharimistööde läbiviimiseks, siis on sidusus ja plastisus kõige väiksemad. Niiskuse ülempiir on 60-70%. STRUKTUUR Struktuursus- mulla omadus pudeneda
korraldamiseks. See luba ka veebruaris saadi ja pidu otsustati pidada juba juunis. Kogu organiseerimise tööd juhib papa Jannsen seltsi presidendina, abiks seltsi meesliikmed ja tema tütred, eesotsas Lydia Koidulaga. See periood kujuneb aga kõigile väga raskeks, sest lisaks tavalisele kurnavale lehetööle lisanduvad ka peoettevalmistused. Koidula on kirjutanud Kreutzwaldile: "...m a e i o l e m i t t e s e i s t a s a a n u d , e i puhatagi, ma olen nagu sulane adra taga või õiguse pärast nagu elajas adra ees selle aja tööd pidanud tegema: leivamure suretab kõik pehmemad mõtted peas peaaegu sootumaks ära. [---] Nüüd veel nooditrüki ja parandamise ja saatmisega nädalate kaupa jännata ja kõik need valmistamised peo vastu, mis aja ja jõu viimse piisani ära k u r n a v a d ." Vaatamata Köleri ja Jakobsoni, kes laulupidu liialt saksalikuks peavad, vastuseisule, toimub aastal 1869. 18.-20. juunini Tartus Toomemäel J. V. Jannseni
Leiva kvaliteet (valge leib, segaviljast leib) näitas selgelt ühiskonna hierarhilist kihistumist. Leivale omistati maagilist jõudu, mistõttu oli temaga seotud terve rida uskumusi. Leiba kasutasid mitmesugused posijad, ravitsejad ning nõiad. Leivale lisandus ka puder või kört. Vilja (oder, rukis, nisu, kaer) kasvatamine- põllu kündmisest ja külvamisest saagikoristuse ja rehepeksuni- nõudis palju tööd ja vaeva. Saagikus sõltus erinevatest faktoritest: kautatav väljasüsteem, adra tüüp, tööloomade olemasolu, mulla viljakus ja maa külviks ettevalmistamiseks vajaminevate künnikordade arv. Tänapäevaste parameetrite järgi oli keskajal saagikus väga madal. Mitte igal talupojal polnud loomi, keda adra ette rakendada ning neid tuli teistelt laenata. Just ühe või mitme tööloomarakendi olemasolu või nende puudumine oli talupojaühiskonna sotsiaalse kihistumise juures kõige otsustavamaks teguriks
võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral toita end kevadise saagi varudega ( või vastupidi) · ratastega hõlmadra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Rattad tagasid ühtlasema vao, hõlm pööras künniviilu kummuli. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli kiirem. · Üha rohkem kasutati vesiveskeid ja tuulikuid Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid selle nimel valmis ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia,
valmistamisel, seda eriti siis, kui nõu peab jääma veekindel. Samuti, noort kuusevart kasutatakse peamiselt rehavarre tegemiseks. Kask- tihe, kõva ja painduva puiduga. On mõistagi arusaadav, et kase tähtsus tarbepuuna on väga suur. Ka kasel on oma miinuseid, kuid siin ei hakka ma neid välja lugema. Kasest on valmistatud veel aisad, rangipuud (riidepuud), härjaikked, sirbivarred, kulbid, lusikad, koodid, vardad, adra rauapuud, äkkepakud jne. Läbinisti kasest on tavaliselt valmistatud ka vokk. Eestis kasutusel olnud ja kasutusel olevad puidust tarbeesemed valmistatakse väga erinevatest puuliikidest. Igal esemel, mis vähegi võis erineda oma välimuse poolest teisega, oli esemel ka kohe oma nimetus. Nendest on kann, tünn ja vann veel üsnagi lihtsa ja meeldejääva nimetusega. 2. Puidust tarbeesemed 2.1 Eseme nimetus ja kirjeldus Veimevakk- e. annivakk v. pruutvakk: Enamasti ohtralt kaunistatud
See aeg oli Eestis üleminekuaeg kiviajast metalliaega. Esimesed pronksesemes jõudsid siia vahetuskaubana või kingitustena. Eesti vanimad pronksesemes on peamiselt kirved. Järgmine periood on noorem pronksiaeg 1100-500 eKr. Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit sellest ajast. Kõige rohkem muutus elu Põhja ja Lääne Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde nind oldi kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga. Muinaspõllud tekkisid adra kasutuselevõtuga. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal. Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt. Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest. Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise materjaliks.
3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul. Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne. Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi. Kadriannid Ikka on antud tulijaule igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid,
Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mis sai aluseks künnipõllundusele. o U 1300 eKr raua töötlemise algus. · Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada. b. Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) · Võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). · Võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
Kordamine. Eesti 19. sajandi I poolel 1. 1804. aasta talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal: sisu ja tähtsus. TV lk. 42 ül. 1. Talupoegade tähtsus pärandataval talude kasutamisõigusel: korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi talu ära võtta, ning ta võib selle oma lastele pärandada. Talupoegade tähtsus teokoormiste normeerimisel: koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegadel jäi aega oma majapidamise jaoks. Talupoegade tähtsus vallakohtute loomisel: talupojad valisid enda seast kohtunikud. Ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka maad müüa. 2. Pärisorjuse kaotamine. Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekon...
Inimene teab, et jahust saab leiba, milleta hästi elada ei saa. Kõikide nende toimetuste juures tarvitab inimene paljusid loodusjõude, mis ta on avastatud ja millistest ta ei ole ise ühtegi loonud. Ta paneb need jõud vastakuti ja sunnib neid oma kasuks toimima. Nii on mulla osakesed tugevalt koos ja neid ei saa nii lihtsalt lahku kui sooviks. Neid ei saa nüri pulgaga lahutada, vaid selleks läheb vaja teravat raudatra. Töölooma või masina abil võidab ta hõõrdejõu, mis adra ja mullaosakeste vahel on. Ka veskikivi hävitab viljateras peituva jõu, mis seda koos hoiab, tehes need terad peeneks jahuks nimetatavaks pulbriks. Ta teab, et maakera külgetõmbejõu tõttu voolab vesi madalamatesse kohtadesse. 7 Ta paneb jões vee tee tammiga kinni ja annab edasijooksmiseks ainult kitsa renni, mille välimise otsa juurde ta seab veskiratta
Teine kinnismuistis on vanimad põllujäänused (vanuseks kuni 3000 aastat). Leiukohaks Saha-Loo Tallinna lähistel. Tegemist on põlispõldudega. Kasutati põlluharimisel leitud kive põllupeenarde tegemiseks, mille laius võis olla kuni 3 meetrit ja kõrgus paarkümmend sentimeetrit. Individuaalsed põllud olid suhteliselt väikesed: 20m x 20m. Süsteemitud põllud nagu meil kannavad nime balti põllud, organiseeritud põllud seevastu on keldi põllud. Põldu hariti adra ja härgade abil, tegeleti künnipõllundusega. Kolmas kinnismuistis on kivikirstkalmed, mis koosnevad suuremast 58-meetrise läbimõõduga kiviringist ja kivist laotud kirstust, mis oli enamasti põhja-lõuna suunal. Surnuid maeti nii kirstu kui kiviringi ja kivikirstu vahele. Need paiknevad täielikult maapinnal. Ajapikku hakkavad need sarnanema väikeste küngastega. Kuna kivikirstkalmeid on leitud suhteliselt vähe, arvatakse, et kivikirstkalmetesse maeti ikkagi tähtsamaid isikuid ja
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
Eesti keskaeg. Kordamisküsimused. 1. Muistne vabadusvõitlus: Balti ristisõdade põhjused. Muistse vabadusvõitluse kulg. Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 2. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. 3. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 4. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. 5. Keskaja ühiskond Eestis: läänikorraldus. Mõisate rajamine. Sunnismaisuse ja teoorjuse kujunemine. 6. Keskaegsed linnad Eestis: linnade teke, valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. 7. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon. Õpilane seletab ja kasutab kontekstis mõisteid: Vana-Liivimaa, Liivi Ordu, vasallkond, mõis, teoorjus, pärisorjus, sunnismaisus, adramaa; teab, kes olid: Lembitu, Kaupo, piiskop Albert ja kroonik Henrik, ning iseloomustab nende tegevust. 1. RISTISÕ...
Eesti soost ülikud ja nende järeltulijad, eriliste teeete eest võis anda talupojale maavalduse ning siis anti läänikiri. Ta ei tee teotööd, ei maksa künnist, tema kohustus oli teenida maaväe ratsaväes. 2) vabad talupojad- nende vabadus on ostetud raha eest. Talupoeg maksis teatud summa ning vastavalt sellele määrati vabaduse suurus. 3) adratalupojad- põhilised koormiste kandjad, maksavad künnist, teevad teotööd4) üksjalad-mõisnik võttis neilt maa ära5) sulased-vaene inimene. Adra või üksjala poeg. 6) vabadikud- ise vastutab oma tegude eest.7) Saunik- elab adratalupoja või üksjala juures, tehes kummagile põllutöid. Saunik omab ka ise väikest maalapi.8)träälid-Võlastunud või surma mõistetud inimesed, kes on vabaks ostetud. Kas 13. sajandi vallutuseelses Eestis olid ülikud või mitte?Poolt- ja vastuargumendid Mina arvan, et polnud. Poolt: Eestis polnud ristiusku, oli lapipõllundus. Maa jagati perede
kasutatud metall. Kuigi esimesed vasest valmistatud esemed on u 10 tuh a vanad, hakati seda Lähis-Idas relvade ja tööriistade valmistamiseks laiemalt kasutama alles IV at eKr. Kuna vask oli pehme metall, õpiti IV at lõpul eKr samas piirkonnas (Iraan, Mesopotaamia) valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Pronksi kasutuselevõtt võimaldas valmistada kvalitseetsemaid relvi ja tööriistu ning tänu pronksist teraga adra kasutamisele minna üle künnipõllundusele. Umbes II at keskel eKr hakati Väike- Aasia poolsaarel esmakordselt töötlema ka rauda ning see oskus levis sealt aastatuhande lõpul edasi teistesse piirkondadesse. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 9 3.4. Tsivilisatsioonide kujunemine:
lagunemist ning aitab ära hoida umbrohtu põllul. Künnisügavus varieerub vastavalt mullalõimisele ning külvatavale kultuurile, valdavalt küntakse 15-25cm sügavusel. Kündmist võib kasutada ka näiteks sõnniku mulla sisse viimiseks ja põllu külviks ette valmistamiseks. Kui kamar on väga tugev või maapind kõva võib vajada põld enne kündi randaalimist. Randaal lõikab tiheda kamara läbi ning seeläbi kergendab adra tööd.[1,4,5] 2.2 Külvieelne mullaharimine Künnile järgneb kultiveerimine, mis lõhub künniviilud peenemateks tükkideks ja kobestab mulda, samal ajal tasandades juba mõningal määral põllu pinda. Kultiveerimine õhutab mulda ning lõikab läbi umbrohu juuri, samuti parandab see mulla veereziimi. Olenevalt tehtava töö eesmärgist ning iseloomust jääb kultivaatori töösügavus 5-20 cm vahele,. Põllu järgnevaks
Sõjakohus mõistis 59 meest surma, kuid hiljem nende karistusi pehmendati. Veebruaris 1859 toime pandud karistusoperatsioonide käigus aeti 41 talupoega läbi kadalipu (50-1000) hoopi, neist 2 saadeti 20 aastaks sunnitööle ja 33 Siberisse asumisele. Mahtra sõja ettevalmistamisel ja selle ajal paistsid eriti silma Mahtra talupojad Hans Tertsius ja (Oti) Jüri Rosenmäe ning Kaiu sulane Peeter Oleander. Langenuist olid tuntumad sulane Jüri Tork Purilast ja Mahtra taluperemees Adra Mihkel. Loe lisaks: Esimene väljarändamistuhin ulatus Lõuna- ja Kesk-Eestisse 1830. aastate lõpul. Märksa ulatuslikumaks muutusid ümberasumismeeleolud 10 aastat hiljem just Räpina kandis Lõuna- ja Kagu-Eestis. Nendele, kes omavoliliselt lahkujatest kätte saadi, anti avalikult peksa. Lahkujate soov oli leida mujalt vaba maad, sest Eestis kuulus maa mõisnikele ning isikliku vabaduse puudumine andis mõtte otsida maad või elukohta mujalt.
tuntuks Jannsen ei olnud küll I laulupeo komisjoni eesotsas, kuid korraldamise põhiraskused lasusid temal. Imeteldav on Jannseni energia, sest peo korraldamise luba, mida oli oodatud üle kahe aasta, saabus alles neli kuud enne pidu. Kiiresti tuli trükkida noodid, need kooridele laiali saata, tegelda majanduslike ja muude küsimustega. Korduvalt sattus Jannsen silmitsi mitmesuguste raskustega, kuid suutis säilitada optimismi ning manitses ka koorijuhte ja lauljaid: "... mitte kätt adra küljest ära võtta, vaid julgesti edasi astuda." Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile
· Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud kala, valmistati kalajahu(söödeti kariloomadele)
kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuulikud. 3. Kuidas tekkisid linnad? (kohad, põhjendused, tähtsamad kaubateed) Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö-ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Euroopa kõige linnastunumateks
kaubitseda. 4. Sunnismaisuse kujunemine ● Koormiste tõustes hakkasid talupojad põgenema, selle vältimiseks sõlmiti lepped pagenute välja andmiseks. ● 15. sajandil tekkis põhimõte “mees või võlg”– see tähendas, et pagenud talupoja vastu võtnud mõisnik pidi talupoja kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. ● Põgenenud talupoegade jälitamiseks seati sisse adra - ehk haagikohtunikud, sest oluline oli tagasi saada tööd tegev talupoeg. ● 16. sajandi alguseks oli enamik Eesti talupoegi kaotanud põhilised isiklikud vabadused – oli kehtestatud pärisorjus Kõigi talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund polnud siiski ühesugune. Talupoegade kategooriad: ● adratalupojad - normaaltalu suuruseks oli üks adramaa, st külvipind oli 8–12 ha
68) ning vihmausside biomassiga (r = 0.45) Protsessid struktuuragregaatide tekkel: 1) koagulatsiooni (tokulatsiooni) tekkel helmestumine, väikeste üksikosakeste tekkimine 2) tsementatsiooni teel väikeste osakeste tsementeerumine Struktuuri hoidmiseks tuleb: - harida siis kui muld on küps harimisküps muld ei kleepu harimisriistade külge. Kui muld, eriti just raske muld, on märg, siis surub traktori raskus või adra hõlm struktuurisõmerad kokku. Kui muld on kuiv, purunevad harimisel sõmerad ja muld võib tolmustuda - mitte tallata mulda liigselt kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja töökultivaator (tugevdatud piidega) Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada: - minimaalse traktorikäikude arvuga mullaharimissüsteeme
teravilja, siis võimalikult sügavalt ja sügisel. Kui järgneb raps/rüps, siis 18-20 cm. Sp, et rapsil on suurem juurekava ja kui teravili järgneb teraviljale, siis suureneb allelopaatiline mõju, aga sügavam künd vähendab seda. Kui on umbrohtusid palju, siis 22...25 cm sügavuselt. 113. Künni aeg ja diferentseerimine. Künnitöödega peaks olema valmis oktoobri lõpuks. See tuleks ära teha sügisel, aga vägisi ei tohi teha. Kui sügisel ei saa teha, siis kevadel. 114. Adra lisaseadmed ja nende ülesanne. Adra hõlmatüübid. Kui eesmärgiks on umbrohtude hävitamine, siis peaks adra tera olema sama pikk kui on vao laius. 115. Tihendusrull e pakker, ülesanne. Tihendusrulli kasutatakse nt odra kasvatamisel. 116. Mullaharimise minimeerimine. Otsekülv- kulude kokkuhoid harimisel, aga selleks on vaja kvaliteetseid otsekülvikuid, mis on kallid. Aga see-eest otsekülv parandab mulla pealmises kihis C sisaldust ja parandab seeläbi viljakust
ning õpetas naisi ketrama, kuduma, ja maitsekalt ning osavalt tikkima, meestele õpetas pottsepakunsti, vaasimaale, ta leiutas ka pottsepakedra, leiutas ka loodi ja katusekivid, flöödi, trompeti, kööginõud ja toidu valmistamise. Ta ehitas esimese kaariku ning õpetas, kuidas hobuseid ratsastada. Lisaks sellele sai tänu temale alguse kaunid kunstid, kirjaoskus, teadused. Õpetas ka laevu ehitama. Matriarh ema valitseja Athena õed olid 9 muusat: 'Athena leiutas adra, selle tagajärjel jagunesid inimesed orjadeks ja isandateks, seejärel lõi ta kaunid kunstid, kirjaoskuse ja teaduse, elu muutus paremaks. Tsivilisatsioon levis. Orjad jäid orjadeks. Kõik hakkasid rikkust taga ajama. Spartacus langes tsirkuses kaasorjade eest võideldes. Athena rinnaplaadil olev gorgo(madudest juustega lõustad) pea muutis kõik vaenlased kiviks. Arachne Lüüdia kuningriigi printsess, kes oskas kududa sama hästi, kui Athena. Athena muutis ta ämblikuks
Ekke oli iseenesest väga positiivne ja liikuv laps. Ikka meeldis talle kiikuda mõnes puuladvas, kükitada mõnes põõsas, varjuda mõne kivi taga ning võis ikka ja jälle kuulda kusagilt igasuguste lindude siristamist ja häälitsemist ning kõiki neid hääli tegi üks vahva poisihakatis. Ta käis ringi lausa nartsudes ja kriimustatud säärtega, kuid tema kõrist on kuula vaid hõiskamist ja vilet. Kuid muidugi oli tal ka laiskust: adra taha ta ei astunud, kalapüügile ta ei läinud, kuna võrgud tekitasid temas tülgastust. Ent orava kombel hüpata ühelt puult teisele, just see tegevus oli Ekkele südame järgi. Neenu võis poissi nuhelda ja sõimata, kuid kõik see pakkus Ekkele vaid nalja ja naeru. Ingelandist tulles oli alati paat täis igasuguseid raamatuid, mida Ekke luges. Vahel üritas isegi paberile värsse kirja panna ning saatis neid ümbrikus tüdrukutele, peamiselt Eneken Üüvele.
Uuusaeg Vene keiser (1721-1917) Balti kindralkuberner (1783-1876, kõrgem poliitilise võimu esindaja, allus keisrile) Eestimaa kuberner ja Liivimaa kuberner (1783-1917, kõrgema administratiivset võimu omav, allus keisrile ja siseministeeriumile) Keskvalitsuse esindus Piirkond: Eestimaa ja Liivimaa Koosseis: kubermanguvalitsus, politsei, vanglad, sisekaitseüksused Ülesanne: keskvalitsuse poliitika elluviimine, riiklike maksude kogumine, rahu ja korra tagamine Allusid: kõik kubermangu erinevad seisused (rüütelkonnad, linnad, talurahva omavalitsus) Rüütelkonnad Linnad Talurahva omavalitsus piirkond Eestimaa, Liivimaa, Tallinn, Haapsalu, mõisavald esialgu 605+519 Saaremaa Paldiski, Rakvere, Paide, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru, Kuressaare, ...
· NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus) Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika) Peamiseks elatusalaks nooremal rauaajal oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine. Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine. Järjest ulatuslikumaks muutus eestlaste kaubitsemine lähemate naabrite liivlaste, soomlaste, jarjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Tegeldi peamiselt
Rooma ei olnud kaupmeeste linn nagu Efesos, filosoofia ja kunstnike linna nagu Ateena, ka mitte sõjameeste linn nagu Sparta. Kõigepealt oli ta maaharijate ja kodanike linn. Linna poliitilise, majandusliku ja kultuurilise elu keskpunkt oli turg, foorum. Ent roomalsed olid algupäralt talupojad ja rõhutasid seda uhkusega. Sajanditeks jäi poliitilise vooruse mõõdupuuks see, et kõrgematesse riigiametitesse võidi kutsuda otse adra tagant. 1 2. Rooma õiguse ajalugu 1 H.hattenhauer. Euroopa õiguse ajalugu I raamat. Tartu, 1995, lk 78-80 4 Mis on rooma õigus? Sellele küsimusele pole ühest lihtsat vastust. See on tingitud sellest, et Rooma õiguse areng on kulgenud läbi mitmete sajandite ja ulatub isegi tänapäeva. Meie
Hestia Kõrgelt austatud kodukoldejumalanna Hestia kaitses tuld. Seda oli vaja, sest kui tuli oli kord kustunud, oli väga raske teda uuesti põlema saada, samas kujutas tuli endast ka suurt hädaohtu. Ka oli kolle kreeka linnades linnaelu sümboolne keskpunkt. Athena Zeusi lemmiktütar Athena oli tarkuse- ja sõjajumalanna. Ta sündis täies sõjarõivais ja -varustuses oma isa peast. Atikas austati Athenat linnajumalannana ning seal räägiti, et ta oli inimestele adra ja kangasteljed kinkinud. 6 Hermes Hermes on kreeka müüdis ja kreeklaste teadvuses kui üks populaarsemaid jumalaid, kuigi jumalatehierarhias on tal alluva positsioon. Nimelt on ta Olümpose jumalate käskjalaks. Selle töö sümboliks on tal heeroldikepp, mis algselt oli võlukepp, mille ümber keerdus üks madudepaar. Tihti kujutatakse teda tiibadega kübaraga ja sandaalidega, mille küljes on tiivad
VANA-LIIVIMAA KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA RIIKIDE KUJUNEMINE VANA-LIIVIMAA eestlaste, liivlaste ja läti hõimude asuala, mille ristisõdijad vallutasid Ühtset riiki vallutatud aladel ei kujunenud Miks? 1236.a. toimus Saule lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 1237.a. loodi Saksa ordu Liivimaa haru, peagi hakati kasutama lühendatud nimetust Liivi ordu 1238.a. sõlmiti Stensby leping Saksa ordumeistri ja Taani kuninga vahel: 1) paavsti nõudmisel sai Taani kuningas Tallinna, Rävala, Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄ...
Peamine soldatitega kõneleja oli Kaiu teomees Peeter Olander, kes oli ainsana jahipüssiga relvastatud ning oskas vene keelt. Peagi hakati soldatitelt relvi vägisi ära võtma ning algas käsikähmlus. Karistussalk taganes Atla väravate suunas. Vägilasekasvu Kaiu teomees Jüri Tork lõi rusikahoobiga pikali major Laimingi. Selle peale anti soldatitele käsk tuli avada. Maha langesid esimesed surnud ja haavatud, teiste hulgas tapeti ka Jüri Tork ning Mahtra talurentnik Adra Mihkel. Väravate juures tapeti kaigastega kapten Bogutski. Karistussalk kaotas 1 ohvitseri surnuna ja 13 sõdurit haavatuna ning taganes naabermõisa Atlasse ja edasi Kose-Uuemõisa. Mahtras murdsid omapead mõisa jäänud talumehed sisse viinaaita, pruukisid märjukest palju jõudsid, ülejäägid kallasid tiiki. Rüüstati ka mõisa häärberit ning peksti läbi valitseja Rosenberg. Mõlemat tegevust püüdsid Mahtra mehed takistada
VANA LIIVIMAA (Orduaeg, keskaeg) Vana Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, muistse vabadusvõitluse lõpust kuni Liivi sõja alguseni. 1227-1558. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, ei tekkinud ühtset riiki, tekkis 6 väiksemat riiki. Kõigepealt oli tegemist Eestimaa hertsogkonnaga (Virumaa, Harjumaa). See ei olnud päris eraldiseisev, oli üks osa Taani kuningriigist. Taani kuningas oli nende alade hertsog, kuninga asemel valitses kohapeal asevalitseja/asehaldur. Keskuseks oli Tallinn. Eesti aladel oli Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis, valdusi oli ka Saaremaal. Seda juhtis Saare-Lääne piiskop, keskusega olid lood erinevad. Algselt oli piiskopkonna keskus Lihulas. Kuna Lihula linnust tuli jagada orduga, toodi keskus üle Vana- Pärnusse. Leedulased põletasid Vana-Pärnu maha, seetõttu viidi keskus Haapsallu. Kõige lõpuks viidi keskus üle Kuressaarde. Tartu piiskopkond moodustus nendest aladest, k...
60. Ega küsija lapsele ei anta 61. Lage soo -- lagund regi, joobnud naene -- nutja laps 62. Kes laisa lapsed toidab, kui virkasi pole 63. Laisa naese töö jääb tegemata, aga lapsega naese töö ei jää tegemata 64. Laisk laps parsil, hea laps loeb raamatut 65. Laiskus ja nälg on ühe küla lapsed 66. Lapsele anna hirmu ja armu 67. Ega lapse pärast adra ajale jäe 68. Ega lapse suu ei valeta 69. Ega väike laps kohe ei joose 70. Ennem ikka laps kui vasikas 71. Enne pane lapsele tikuga tuld suhu kui tilk viina 72. 0Iga lapse tarvis on leib loodud 73. Iga laps tuleb oma õnnega 74. Igal lapsel oma õnn 75. Jõuaks lapsed kasvata, et saaks kätt pitkemaks ja jalga löhemaks 76
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
