Kalevipoja 20 peatüki lühikokkuvõtted. (3)

Keiu Kaur
Kalevipoeg
Soovituseks
Kreutzwald tahab, et muistsete inimeste lood pannakse kirja, et neid saaksid lugeda ka tulevased põlved ning, et vanemate inimeste lood ei ununeks, vaid mõlguksid meil meeles ka tulevikus. Raamat räägib meile armsate aegade ilust , paremate päevade pajatustest. Kalevi käikudest, vahvatest meestest ning nõidadest.
Sissejuhatuseks
Meenutame nüüd mälestusi, mis on paganlike jumaluste juures unustusse jäänud, sest nendega seotud inimesed on ammu surnud. Elu on liiga lühike ning kaob kiiresti ja kõikidest tekkivatest helidest võis kuulda muistseid kiljatusi, leinanuttu ja kõnet. Kui luuletaja midagi loob, on tema kõnes veidi valet, veidi tõtt. Osa mõtleb ise ning osa tema loomingust on kuulujutt . Õhus on ohtu ja toimub ränk lahing, valatakse verd, kaitstakse isamaad ning langetakse selle eest.
Nüüd las juhatab õnn sind. Istuta erinevaid asju oma sugulaste auks. Nende mälestusteks. Magage ja puhake, kuni ühel päeval ärkate Taara toas. Siis kuulete vanu jutte , mida mulle on rääkinud tammikud ja pihlakad . Nendest lugudest ongi sündinud „Kalevipoeg“.
1. lugu
Meie kangelased Kalev ja tema kuulsad pojad olid idanenud jumalikust võsust. Põhjakotkas kandnud vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillanud ta Viru randa maha. Sealsamas , veidi aega hiljem sai Kalevist meie maa valitseja. Mõne aja pärast juhtus üks lesknaine Läänemaal ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt leidma. Ta viis need koju ning pani kaane alla kasvama. Kanapojast ja tedremunast kasvasid kaks kaunist neidu Salme ja Linda . Neil käis palju kosilas: kuu, päike, tähepoisike, mõned vägevad vaimud ja Kalev. Salme läks naiseks tähepoisile ja Linda Kalevile.
2. lugu
Lindal sündis 3 poega , neist viimane, Sohni (Kalevipoeg ), sündis pärast isa surma. Vana Kalevi viimane soov oli, et riik jagataks kolme poja vahel liisutõmbamisega ära. Ta ise aga jäi haigeks ning pidi surema, sest tema haigusele rohtu ei olnud. Linda vedas Kalevi hauale kive, mis seisavad tänapäevalgi Toompeal. Veidi aega pärast seda tõi ta ilmale oma viimase poja, kes kasvas kiiresti ning tugevamaks ja targemaks kui teised vennad.
3. lugu
Vennad lähevad kolmekesi metsa jahile. Koju jõudes avastavad nad aga, et nende ema on röövitud. Kalevipojad lähevad ema otsima , kuid Soome tuuslar ei jõudnud Lindat viia kaugemale kui Iru mäele, sest välk lõi röövlile pihta ning ta langes maha. Linda moondus kivipakuks.
4. lugu
Kalevipoeg hakkab Soome poole ujuma , et oma ema leida. Ööhakul jõudis ta ühele saarele ning tahtis puhata, kuid kuulis ühe tüdruku laulu. Kuuldes, kes on Kalevipoja vanemad, kukutas piiga end merre ning suri.
5. lugu
Kalevipoeg jõuab otsingutega Soome. Ta otsib ja vaatab, et ehk on kusagil ema jälgi, kuni lõpuks leiab ta tuuslari . Kalevipoeg tõmbab suure tamme juurtega maast välja, et seda vemblana kasutada. Tuuslar tunnistab oma süüd ning räägib, mis ta emaga juhtunud on, kuid Kalevipoeg ei usu tuuslari ning tapab ta. Unes saab Kalevipoeg aru, et ema on surnud.
6. lugu
Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga. Mõõgaostu tähistamise peol tekib vaidlus ja Kalevipoeg tapab sepa poja. Sepp nõuab mõrtsuka tapmist selle sama mõõgaga. Seepeale tormab Kalevipoeg uksest välja ning uinub. Tamm, mis noore piiga surnukeha otsides veest välja tõmmati, langetati. Sellest sai sild Soome ning ranna vahel.
7. lugu
Teel koju kuulis Kalevipoeg uppunud tüdruku sõitlemist. Raske südamega sõuab ta edasi ning jõudes kodumaale, kuuleb ta oma igatsetud ema häält, kes teda samuti noomib. Nüüd sai Kalevipoeg aru, mis ta korda oli saatnud ja kahetses seda. Öösel läks ta isa hauale, kes soovitas tal tehtud vead aegamööda heaks teha.
8. lugu
Järgmisel päeval läksid vennad kolmekesi Saadjärve äärde vaatama, kes saab kuningaks. Kõige kaugemale lendas noorema venna kivi ning seetõttu sai temast meie maa valitseja. Oma valitsemisajal tahtis ta ise maapinna paremaks muuta. Rakendades hobuse adra ette, kündis ta maapinna viljakandvaks. Ühel päeval heitis Kalevipoeg pärast rasket tööd pikali, kuid parmud ja muud putukad murdsid ta hobuse maha.
9. lugu
Leides hobuse surnukeha, tormab Kalevipoeg vihaselt metsa ning hakkab süütuid metsloomi tapma . Hiljem magama jäädes tuleb käskjalg, kes teatab , et sõda on algamas. Ärgates ei saanud Kalevipoeg enam aru, mis oli unes, mis päriselt ning saadab käskjalaga nõuandeid, kuidas vaenlasele vastu saada.
10. lugu
Paharetipoegadel oli Kikepära soos kitsas ning nad paluvad, et Alevipoeg soo kaheks jagaks, kuid viimane petab vetevaimu ning saab kübaratäie kulda. Kalevipoeg saadab Alevipoja Soome võlga tasuma . Ise läheb aga Kõue tütre kadunud sõrmust kaevust otsima. Sortsid üritavad teda tappa, visates kaevu suuri kive, kuid Kalevipoeg tuleb välja täiesti tervena ja sõrmus sõrmes.
11. lugu
Kalevipoeg veab üle Peipsi järve lauakoormat ning jõudes järve kaldale, heidab ta väsimusest pikali. Magamise ajal varastab sorts võlujõuga ta mõõga. Ületades Kääpa jõge kukub sortsil mõõk vette. Sorts põgenes, kuid Kalevipoeg leidis ta ning nõudis mõõga kohta selgitust. Jättes seltsimehega hüvasti, luges Kalevipoeg mõõgale õpetussõnad peale.
12. lugu
Kalevipoeg peab võitlema sortsi kolme tugeva pojaga, keda on viheldud nõiaveega. Teades, et Kalevipoja mõõk on sortside isa käes, ei tundnud nad hirmu. Lõpuks sundis Kalevipoeg vaenlased taganema. Öösel nõiub tige sorts unepaelad Kalevipojale ning viimane magab seitse nädalat.
13. lugu
Ühel päeval kuuleb Kalevipoeg üht eite ussisõnu laulmas ning jätab need meelde. Paar päeva hiljem viib tee ta ühte koopasse , kus istusid põrgukotkad. Kalevipoeg otsustas ette võtta teekonna põrgusse. Seal kohtub ta neitsidega, keda ta päästa lubas.
14. lugu
Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad talle maja, kuid Kalevipoega huvitab Sarvik , kes on piigade peremees . Pidades end võimsamaks kui Sarvik, ei lahku ta allmaailmast enne kui Sarviku võidab. Alistanud nende peremehe, läheb Kalevipoeg tüdrukutega minema.
15. lugu
Sarviku kälimees ajas teiste põrgusellidega minejaid taga. Kalevipoeg tegi nõiavitsa abiga silla ette ja vee selle taga ning põrgutegelased ei saanud sellest üle. Piigad, kes allmaailmast kaasa võeti, kositi vendade poolt.
16. lugu
Kalevipoeg tahab minna maailma lõppu ning laseb omale raudlaeva nimega „Lennuk“ ehitada. Jõudes Lapu randa tahab ta teada kõige lühemat teed. Üks tark nimega Varrak käsib tal ettevaatlik olla, sest sel teel ootavad teda kõiksugused hädaohud, kuid viimaks nõustub ta teejuhiks minema.
Rajal ootas neid palju takistusi, kuid Kalevipoeg läks vapralt edasi, kuni jõudis penilaste maale, kes hoiatasid teda, et eluga nad ei pääse. Seepärast jätsid nad retke pooleli ning pöördusid koju. Teekonnalt leidis Kalevipoeg õpetusi ning tuli tagasi targemana kui minnes.
17. lugu
Vana Kalevi hauakünkale ehitatud linnale paneb Kalevipoeg ema mälestuseks nimeks Lindanisa. Seal elab ta seitse aastat rahulikult , kuid järsku tõuseb sõjakära ja mässamine. Ka kuningas astub sõtta. Tema ratsu on üleliigse rohke värviga maalitud ning see ei näinud eriti kena välja. Kui vaenlased põgenema sunniti, jälitas Kalevipoeg neid, kuid ta hobune komistas ning suri. Koju minnes leiavad nad väsinuna koopasuust vanaeide, kes kapsaleent keedab. Kõht täis, heidavad nad magama, kuid üks jääb leent valvama, sest härjapõlvlane sõi nende leeme ära. Kalevipoeg sundis ta lõpuks põgenema.
18. lugu
Järgmisel hommikul ärgates läheb Kalevipoeg allmaailma tagasi, et Sarvikule kapsakeeduse varastamise eest kätte maksta ning vanad asjad lõpetada. Teel põrgumaale rabab ta maha kõik, kes vastu tulevad ning paiskab nad üle silla jõkke. Jõudes kohale lõhub ta vihaselt maha kõik seinad ja uksed, joob eluvett ning algab võitlus põrgutegelastega. Lõpuks ilmub välja ka Sarvik, kes arguses joob nõrkusevett ning lahing jääb pidamata.
19. lugu
Kui Sarvik toibunud oli, algas võitlus, mis kestis seitse ööd ja seitse päeva ning lõppes, kuna Linda andis Kalevipojale nõu, kuidas Sarvikust jagu saada. Ta rabas mehikese kogu rammuga põrandale ning sidus posti külge. Lunaraha eest ostis Sarvik end vabaks ning Kalevipoeg naases põrgust suure kotitäie kullaga. Lühikese aja pärast tulevad raudmehed üle mere sõnumiga, et noored mehed on julguse kaotanud ning ei saa selliste sõdalaste vastu. Kalevipoeg on murest murtud .
20. lugu
Kalevipoeg läheb teist korda sõtta. Emajõe kallastel saavad vabadusvõitlejad kokku ning astuvad vastu rüütlitele. Nõrgemad surevad, surid ka Alevipoeg ja Sulevipoeg . Kalevipoeg ei saanud enam rahu ning kolis inimtühja kohta, kus tappis ühe mehe. Selle eest saadeti ta põrgusse, kus ta rusika vastu kaljuseina lõi, kuid kätt enam kätte ei saanud. Kalevipoeg pidi elu lõpuni põrguväravaid valvama.