Jumalanna Pallas Athena (0)

Jumalanna Pallas Athena
Pärnu 2014
Jumalanna sünd
Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres.
Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas.
Teised väidavad, et Athena isaks olnud Pallas, tiivuline kitselaadne hiid ja kelle nime Athena lisas enda omale.
Müüt:
Ilus noor jumalanna Metis oli rase . Gaia rääkis Zeusile (peajumalale), et kui ta ei taha, et teda kukutaks tema poeg või mõni teine jumal, siis peab ta valitsema Metist. Zeus abiellus esimesena Metisega. Kui Metis hakkas sünnitama meelitas Zeus Metist mesimagusate sõnadega ja neelas naise alla. Kui Metis oli Zeusi kõhus, siis hakkas Zeusil pea valutama . Zeus oli parajasti Tritoni järve ääres jalutamas. Kutsuti Hephaistos kelle ülesandeks oli lõhestada Zeusi pea kirvega. Kui Hephaistos oli Zeusi pea lõhestanud, hüppas sealt välja valju sõjahüüu saatel, Zeusi tütar- Athena täies sõjavarustuses (tänu Metisele, kes talle need Zeusi seest kaasa andis).
Athena oli Zeusi lemmiklaps, keda ta polnud üksnes sigitanud vaid ka valudega ilmale toonud.
Tegevusala ja valdkond
Pallas Athena oli tarkusejumalanna , käsitöö ja teadmiste kaitsja.
Athena oli vaieldamatu sõjakunstimeister, kuigi talle endale sõjad ja tülid ei meeldinud. Tal endal relvi ei olnud. Kuid kui tal relvi vaja läks siis ta laenas neid oma isalt Zeusilt. Kui Athena juba võitles, siis ta võitis isegi Arest ja koguni Apollonit, sest ta on tark ja taktikas talle vastast pole.
Athena ei ole ainus jumalanna, kellelt ateenlased sõjas abi palusid; ainulaadne on ta aga poliitilise tarkuse jumalannana. Eelkõige ateenlastel ei lasknud ta unustada, kui tähtis on seadusest kinni pidada.Ta rääkis, et lahkarvamused tuleb heaga lahendada, et vältida kodusõdu ja mässe. Athena kaitset vajasid paljud linnad, kuid ühegi paigaga ei sidunud teda nii tihedad sidemed nagu Ateenaga.
Tema halastus on suur: kui kohtunike hääled mõnel kriminaalprotsessil jagunevad aeropaagil võrdselt, heidab tema hääle süüdistatava vabastamise poolt.
Ka muusika pakkus talle huvi: ta leiutas flöödi ja pasuna ning õpetas õigeid häälestus- proportsioone, neid saab väljendada ka arvudes, ja nõnda pandi tema arvele ka arvutusteadus. Muusika ja matemaatika olid kreeklaste silmis lähedased sugulased.
Pottsepad õpetas Athena savi põletades anumaid valmistama; talupaegadele andis ta töövaeva vähendamiseks adra ning õpetas neid oliividest oliiviõli välja pressima. Ta leiutas veel vankri asjade vedamiseks ning täiustas laevaehitust. Taltsutas esimese hobuse.
Peale muude asjade õpetas ta naistele ketramist, kudumist ja õmblemist, vanutamist värvimist ja tikkimist. Kiivalt pidas ta silmas, et teda nende tekstiilikunstide meistrina tunnustataks.
Müüt:
Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema . Athena oli nõus ning kudus oma rätikusse stseene, mis jutustasid karistusest surelikele, kes olid jumalatele väljakutse heitnud. Arachne kudus aga oma riide sisse kuningate kõlbmatutest seiklustest. Kui Athena seda nägi, vihastas ta ja käristas häbematud pildid puruks, Arachne muutis ta ämblikuks. Ämblikuna koob Arachne aina edasi: ämblikulaadste teaduslik nimi on Arachnida e. „Arachne järeltulijad “.
Athena sümbolid
Ateena oli tema linn, öökull oli tema lind ja oliivipuu ( õlipuu ) oli tema puu.
Öökull:
Öökullid on targad linnud. Kreeklaste jaoks oli öökull Athena püha lind. Öökullide maine pärineb suuresti Athenalt. Öökullid pesitsesid ka jumalanna templi läheduses, akropoli kaljulõhedes.
Ateena:
Athena andis Ateenale nime. Nagu nimigi ütleb, oli Athena ka Ateena kaitsejumalanna ja ateenlaste lemmikjumalanna. Ateenlased pidasid ennast teistest inimestest targemaks, sest mis mujal oli uudisasjana oli ateenlastele juba teada.
Oliivipuu (õlipuu):
Oliivipuu oli Athena puu. Ateenlased pidasid seda puud väga tähtsaks puuks . Ka kõigis Vahemeremaades on oliivipuul olnud juba ammustest aegadest usuline tähendus. Kui teistele taimedele on erinevad rahvad omistanud kord häid, kord halbu omadusi, siis oliivipuust on räägitud ainult head. Oliivipuuvanikuga pärjati olümpiavõitjad; oliivipuuoksa tõi Noale tuvi selle märgiks, et veed on tagasi tõmmanud ja maa on jälle elamiskõlblik. Mükeene ajajärgul kasutati majapidamises oliiviõli rohkesti parfüümide valmistamiseks ja salviõlina, ka hilisemal ajaloolisel ajal oli oliiv tähtis toiduaine. Oliivipuuoksast on saanud ka rahusümbol.
Müüt:
Jumlad Athena ja Poseidon läksid riidu ülemvõimu pärast Atikas ja palusid Kekropsi vahekohtunikuks. Poseidon kinkis kuningale soolaveeallika ja Athena kinkis oliivipuu (õlipuu) mis läks ilusasti kasvama. Kekrops otsustas Athena kasuks, sest arvas , et oliivipuu (õlipuu) on kasulikum kingitus kui merevesi . Ja nii andis Athena sellele kohale oma nime, ning sellest ajast saati oma linna elanikud saanud nautida tema puu vilju . Poseidon aga vihastas kaotuse pärast.“ei taha vett, mis? Võtke siis see!“ Ateena ümbruse tasandikud ujutati üle, nii et akropoli kalju meenutas saart . Vähehaaval aga vesi taandus ja Poseidon lonkis lööduna minema.
Müüdid
Paljud jumalad titaanid ja gigandid oleksid meeleldi Athenaga abiellunud, kuid tema on alati kõigi kosjad tagasi lükanud. Athena vooruseks oli neitsilikkus, mis oli tarkuse järel teisel kohal. Kui tundlik Atheena selles osas oli, seda näitab teebalase Teiresiase lugu.
Müüt: „Teiresiase lugu“
Teiresias nägi Athenat kogemata alasti suplemas. Vihane jumalanna pani käe Teiresiase silmadele ja lasi mehel pimedaks jääda. Kohe hakkas jumalanna Athena oma tegu kahetsema. Ent jumaladki ei suutnud juhtunut olematuks teha. Seepärast kinkis Athena Teiresiasele hüvituseks selgeltnägijavõime ja pika eluea . Peale selle tohtis ta pärast surma Hadeses mõistuse säilitada.
Müüt: „ Hukatuslik tüliõun “
Merenümf Thetisele oli ennustatud, et kui ta saab Zeusi või Poseidoniga poja, kasvab laps isast tugevamaks. Nii ei tahtnud kumbki jumal ilusa merenümfiga abielluda. Ainult surelik Peleus oli nõus Thetist kosima. Pulmad peeti Olümposel. Pidu oi täies hoos , kui saabus tülijumalanna Eris , keda polnud pulma kutsutud. Solvunud Eris viskas pidulauale kuldse õuna , mille peale oli kirjutatud: Kõige kaunimale. Nüüd puhkes kolme jumalanna- Aphrodite , Hera ja Athena vahel tüli, sest igaüks neist pidas ennast kõige ilusamaks. Kohtunikuks valiti Paris , väga ilus noor karjane, kes elas kaugetes Väike- Aasia mägedes. Paris ei teadnud , et ta on Priamose, sealse maa valitseja poeg. Vastsündinud Paris oli jäetud mägedesse saatuse hooleks, sest ennustajad olid kuulutanud tema emale, Trooja kuningannale Hekabele, et poeg põhjustab tulevikus linna huku . Kuid poiss oli pääsenud surmast: algul toitis teda emakaru, seejärel võtsid ta kasvatada karjased. Noormehel oli raske kolme ilusa jumalanna vahel valida ja nii lubas igaüks talle kingituse teha. Hera pakkus talle võimu Euroopa ja Aasia üle, Athena võite ja kangelaslikkust, Aphrodite aga abielu maailma kauneima naise Helenaga. Helena oli Menelaose , Sparta kuninga abikaasa. Armastusjumalanna ettepanek oli sündsusetu , sest ta lubas Parisele teise mehe naist. Kuid Paris valis just Aphrodite tema kingituse pärast, ja põhjustas seega kahe teise jumalanna pahameele. Hera ja Athena vandusid kättemaksu. Mõne aja pärast, kui Paris oli juba täiskasvanu, läks ta troojasse tagasi. Seal tunnustati teda kui printsi ja võeti vastu vanemate kuningakotta. Kuna Aphrodite lubadus ei pidanud vett, läks Paris Helena juurde ja röövis ta ja viis Troojasse. Kui Sparta kuningas sellest teada sai korraldas ta sõja. See viis Trooja sõjani ja Trooja langemiseni.
Materjalid mida kasutasin
Raamatud:
1) Noorukite entsüklopeedia Müüdid, legendid , kangelased
2) Gerold Dommermuth Gudrick 50 klassikut, müüdid
3) Richard P. Martin Vana-Kreeka müüdid
4) E. Hamilton Antiik mütoloogia
5) Kuldseid lugusid laiast maailmast
6) Leo Hjortso Kreeka jumalad ka kangelased
7) Robert Graves Kreeka müüdid
Internet :

www.annaabi.ee
2) Google pildiotsing