Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” (2)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on teose sõnum?
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu”
1. Leia toestavaid argumente järgmistele väidetele:
1) “Mees, kes teadis ussisõnu” on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. – See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima , kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad.
Külatüdrukud kartsid karusid , samal ajal kui metsas elavad naised leidsid , et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest.
2) “Mees, kes teadis ussisõnu“ jutustab eestlaste hääbumisest. – Kivirähk väidab, et õiged eestlased olid need, kes elasid metsas ja oskasid rääkida ussisõnu. Need, kes külla kolisid , need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad . Eestlased hakkasid järjest rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada. Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga käia ja musklit punnitada.
3) “Mees, kes teadis ussisõnu” jutustab inimkonna saatusest. – Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud. Ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad riistapuud, traditsioonid. Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: “Terve see maailm, mida me tundsime, on nüüdseks surunud ja eks me ise sureme ka varsti, siis ongi kõik.”
4) Kivirähk ei näe ristiusu ja maausu vahel mingit vahet. – Me vaidleks sellele vastu ja väidame, et näeb küll vahet. Ristiusus usuti jumala olemasolusse ja haldjatesse, maausus usuti ussisõnu. Kuigi näiteks Ülgas, kes oli põline metsaasunik ja elutark , ei uskunud ussisõnu vaid hoopis haldjaid. Vootele ütles: „Üks usub haldjaid ja käib hiies, teine usub Jeesust ja käib kirikus.“
Inimesed, kes kolisid linna, pidid olema ristitud. Paljud olid kohustatud nime muutma , näiteks Pärtel pidi nime muutma Peetruseks, kuna Jumal ei sallinud neid, kelle nimi oli Pärtel.
5)Kivirähk nahutab neid, kes teevad kõike kaasa ainult sellepärast, et see on välismaalt või kellegi poolt moodsaks tunnistatud . - Külaelanikud ütlesid, et nemad teevad nii nagu terve maailm. Tark teeb nii nagu teised targad ees, mitte ei jookse omapäi justkui sulust lahti pääsenud põrsas. Nad arvasid, et see, mis on laias maailmas levinud, sobib ka neile imehästi.
6) Eesti rahva nimel võtavad sõna nii positiivsed kui ka negatiivsed inimesed. Suhtumisi oli erinevaid. Oli neid, kes uskusid, et kõik on läbi ja Põhja Konn enam kunagi ei ärka, usuti isegi ussisõnade hääbumisse. Kuid oli ka neid, kes üldse neisse uskumustesse ei uskunud (nt Tambet ja Ülgas). Osad olid kahevahel. Need, kes teadsid, et Põhja Konn ja ussisõnad on olemas, kuid lihtsalt olid kaotanud usu nende n-ö „taassündi“. Leemet ja tema vanaisa seevastu aga tulihingeliselt lootsid veel Põhja Konna ärkamisse.
2. Mis on teoses loomulik ja tervemõistuslik, mis mitte, mis on maagiline ja mis mittemaagiline?
Loomulik ja tervemõistuslik - inimesed elasid külas, tegid põllul tööd, sõid leiba, kartsid metsloomi , ei osanud ussisõnu
Mitte tervemõistuslik - Inimesed (osad) oskasid ussisõnu, Ülgase usk haldjatesse ja ohverdamisse, Leemeti vanaisa ehitatud inimluudest tiivad (mis töötasid), tuulekott, kitsesuurune täi, kooselu karuga , inimahvid eksisteerisid samal ajal kui inimesed, rästik imeb mürgi välja haavast.
Maagiline - ussisõnade kasutamine ja see, et loomad neist aru said; inimesed, kes oskasid ussisõnu, suutsid looma kuuletuma panna; Põhja Konna olemasolu; koobas, kust Põhja Konn valvur Meeme sai väljuda iga kord erinevast kohast; inimluudest ehitatud tiivad ja tuulekott.
Mittemaagiline ei olnud ohverdamine , kuna meie esivanemadki ohverdasid.
3. Iseloomusta järgmisi tegelasi: Tambet ja Mall , Ülgas, Johannes, Pärtel/ Peetrus , vanaisa, Meeme, Leemet, Leemeti ema ja õde ning teised naistegelased, Magdaleena , Hiie .
Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa.
Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik.
Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma . Ta uskus pimedalt kõike, mida rääkisid talle raudmehed ja mungad , sest arvas , et nood on maailmas ühed targimad inimesed.
Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus
Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks.
Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli.
Leemeti vanaisa – Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad.
Magdaleena -Külavanema tütar, peale Hiie surma palub Leemeti enda pojale isaks, nende vahel on traagiline armastus. Leemet, tõeline maaelu patrioot, oli valmis Magdaleena pärast isegi linna minema. Ta lootis, et saab ussisõnu õpetada Magdaleena pojale ja nii jätkuks ussisõnade õpetamise traditsioon. Pärast seda, kui Magdaleena tapeti koos oma pojaga, polnud Leemetil enam mingeid unistusi.
Meeme - Ta oli tatine ja porine, silmas ähmased ja kulmud kõõma täis. Omal ajal oli ta suur sõjamees, vapper ja tugev. Tema oli lahingutes selle poolt, et kasutada vanu teadmisi ja ussisõnu. Ta oli mees, keda keegi kunagi kõndimas polnud näinud; alati oli ta kuskil põõsa all sirakil. Alati näris ta kärbseseent ning hiljem vahetas ta selle veini vastu välja, sest see oli parem ja kiitis selle tegemise eest võõramaalasi. Selgus, et Meeme oligi olnud Põhja Konna valvur.
Peetrus - Väikse lapsena oli ta Leemeti parim sõber Pärtel, kuid kolis koos oma perega metsast külla elama nagu kõik teisedki (siis ristitigi ta Pärtlist Peetruseks ümber). Külas olles Peetrus unustab peagi metsaelu ja ussisõnad. Ta ei olnud ehtne sõber, kuna reetis Leemeti ja oleks peaaegu ta tapnud.
Tambet - Ta oli kindel, et vanad tavad on need ainuõiged, ta jäi oma põhimõtetele kindlaks ja ei hoolinud sellestki, et peab ohverdama oma lihase tütre. Ta pidas alati reeglitest kinni. Isana oli ta väga range: käskis Hiiel kogu aeg raskeid töid teha.
Ülgas - Ta oli pühendanud kogu oma elu haldjate kummardamisele ja võis olla vahest vägagi äärmuslik ja minna liiale (tahtis näiteks ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie). Ta ei uskunud ei ussisõnu ega jumalat.
4. Mis on teose sõnum?
Kivirähk on püüdnud lugejatele näidata, mis juhtub inimestega, kes unustavad oma päritolu ja esivanemate pärandi. Inimesed läksid linna elama ning ajapikku on muistse aja teadmised ja oskus unustusse vajunud. Samamoodi võib juhtuda ka eestlastega või mis tahes muu rahvaga, kes tahavad üha enam sarnaneda teistega ja kes seetõttu ei pööra enam tähelepanu oma emakeelele ning rahvuslikule omapärale, mis vajuvad järjest rohkem unustuste hõlma. „Mees, kes teadis ussisõnu“ hoiatab meid sellise kurva saatuse eest ja paneb kõigi südametele, et tuleb hoida seda, mis on väärtuslik. Niisiis ongi teose sõnumiks hoida vanu traditsioone ning tähtis on säilitada oma keel ja uskumused.
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #1 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #2 Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 281 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tigu Õppematerjali autor
Rühmatöö, küsimused ja vastused teose "Mees, eks teadis ussisõnu" kohta. Tegelaste iseloomustused, arutlused küsimuste üle.

Sarnased õppematerjalid

Mees-kes-teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk
2
docx

Mees, kes teadis ussisõnu - Andrus Kivirähk

Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub

Kirjandus
Lugemiskontroll-Mees-kes teadis ussisõnu
4
docx

Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“

Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu
3
odt

Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“

Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" 1. ,,Loom, kes ei mõista ussisõnu peab surema." Sellel ajal pidi oskama ussisõnu. ,,Me elasime erinevates maailmades nagu kaks tigu, kes ei pääse teineteise kodadesse pilku heitma." Inimesed on erinevad ja nende tegelikkumõttemaailma ei ole võimalik näha ega teada. ,,Paavst on jumala asemik maa peal." Ei ole jumalat maa peal, seda vaid usutakse olevat taevas. Paavst on tema asemik maa peal. Vatikanis. 2. Raamat räägib vanade eestlaste elust metsas ning sellest kuidas kõik lõpuks hääbus. Läbivaks valuteemaks on ussikeele oskamine, mille

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Mees-kes teadis ussisõnu-- referaat
12
docx

Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" - referaat

Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ­ ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid

Kirjandus
Mees-kes teadis ussisõnu
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
2
rtf

Mees,kes teadis ussisõnu

Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi:

Kirjandus
Mees kes teadis ussisõnu
9
odt

Mees kes teadis ussisõnu

1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas

Kirjandus
Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu põhjalik kokkuvõtte ja autori tutvustus
5
docx

Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu põhjalik kokkuvõtte ja autori tutvustus

Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970) on eesti kirjanik. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde.

Kirjandus




Kommentaarid (2)

kadi900 profiilipilt
kadi900: Väga sitt. Raiskasin 100 punkti ja absoluudselt kasu ei olnud :@
13:54 28-02-2013
tigu profiilipilt
tigu: See ehk eeldab, et sa oled kas või natukene teost ise ka sirvinud, ei saagi kõike puust ja punaseks ette teha. Pealegi pole see tavaline kokkuvõte, vaid see sisaldab arutelu.
11:24 08-04-2014
Karljohta profiilipilt
Karljohta: Parim
20:01 10-11-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun