ALGUSES OLID SUMERID (0)

Q: Mis olid klassikalise tsivilisatsiooni tunnused?

Vastus leiad õppematerjalist: ALGUSES OLID SUMERID

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis olid klassikalise tsivilisatsiooni tunnused?

Pelgulinna Gümnaasium
10P
Üldajalugu
ALGUSES OLID SUMERID
Tallinn 2017

Tsivilisatsiooni tutvustus
’’enne olid Sumerid’’ - Jules Oppert
Umbes 3000 a ekr. Ehitati esimesed linnad sumerite poolt. Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed ( loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish , Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu . Sõna ’ sumer ’ on sumerite keeles ’ tsiviliseeritud inimeste koht’ mis tähistas maad millel nad elasid ja ennast nimetasid nad ’saggiga’ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi.
Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, mis oli kirjutatud piiblis: Siin oli suur linn Babülon, ’’Röövlikoobas’’ ning ühtlasi ka ’’Kõige ilusam kuninglike linnade hulgas’’; siin oli uhke Ninive, mille asutas Nimrod, ’’vägev jahimees Jehoova ees’’; siin olid kuulsad linnad Assur , Uruk ja Ur. Siin vaevlesid juudid Paabeli vangipõlves ja Assüüria kuningate ikke all; siin segas Issand ära inimeste keeled, kui nad tahtsid püstitada torni, mille tipp ulatuks taevasse ; siin saatis ta inimsoole kaela kohutava veeuputuse , mille elas üle ainult esiisa Noa koos oma perekonnaga ja mis kõige tähtsam: siin lõi jumal Aadama ja tema küljeluust Eeva , siin asus piibli paradiis ! Samuti on Judaismi looja Abraham ka pärit Mesopotaamiast.
Sumerid kasutasid kiilkirja, see kiri on praeguseks desifreeritud. Osade tähemärkide üle veel vaieldakse kuid enamus tähemärke on enamvähem arusaadavad. Probleem on selles, et osadel tähtedel on mitu täiesti erinevat tähendust. Sumerite kiri oli alguses keeruline kuid viimaste kuningate aegadel muutus see lihtsamaks. Erinevate kuningate aegadel ja eri linnades erinesid kirjad ning nende lugemine üksteisest üpris palju, või vähemalt niipalju, et neid ei saanud samadel alustel tõlkida. Sumerid panid oma kirjade lõppu ka oma allkirjad , mis olid rullpiterisse graveeritud ja sellega sai savi sisse igakord samasugused jäljed sisse rullida. Sumerid kogusid tähtsamad tahvlid tähtsamate kirjadega ühte kohta, nis oli nagu raamatukohu või arhiiv.
Sumerid ehitasid oma majad ja ehitised põletatud savitellistest, mis ei olnud väga ilmastikukindlad, sest need olid savist kuivatatud ja temperatuurimuutusega ja vihmaga lagunesid. Mesopotaamias oli kivimaterjali vähe, seda saadi induse tsivilisatsioonilt.
Igal Sumeri-linnriigil oli oma jumal, kelle oma see linn oli. Sumeritel ei olnud head ettekujutust surmajärgsest elust. Arvati, et surnuteriigis ootab inimesi ees rõõmutu ja sünge olemine. Usuti , et jumalad tasuvad headuse ja pahategude eest juba inimese eluajal. Sumerite jumalaid kujutati tihti kitse sarvedega kiivrite ja sauaga. Sumeritel oli taevajumal An (Uruk), Pea-,õhu ja maajumal Enlil, Ninlil kes oli peajumalanna, Enki oli tarkusejumal , Ur oli kuu ja viljakusejumal , Utu oli õiglusejumal, Inanna- armastusejumalanna , Ninurta oli sõja-karja- ja jahi jumal, Ereskigal ja Nergal valitsesid allilma. Usu alla kuulub ka see seik , et sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits , et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti . Kui looma polnud, siis kasutati kuju, mis pärast kaeti tahke põleva ainega.
Sumerid leiutasid inimkonnale kõige tähtsama tööriista- adra . Ader on oluline sellepärast, et kui inimene paikseks muutus siis polnud tal muud võimalust kui ise endale toitu kasvatama hakata. Tänapäevalgi võiks igal inimesel olla oma ader, kuna kui tuleb suur katastroof, siis saaks inimene ise omale toitu kasvatada. ( juhul kui elekter kaob pikaks ajaks ära, peatub toidutootmine, transport ja sidepidamisvahendite kasutamise võimalus).
Sumerid panid alguse teadusele ja haridusele. Sumerid uurisid taevast ja neil olid koolid ja isegi koolimajad . Sumerid tegelesid matemaatikaga ja mõtlesid välja numbersüsteemi.v.a 0-i selle leiutasid induse elanikud. Muidugi leiutasid sumerid ka ratta.
Sumerite Kuningas juhtis sõjaväge ja mõistis kohut , kuid nende kuningas ei olnud jumalikustatud. Preestrid hoolitsesid ,et kohustused jumalate ees saaksid täidetud ja majandasid templeid. Ülikutel olid maavaldused. Vabad talupojad harisid ise oma põlde ja osalesid sõjaväes. Käsitöölosed ja kaupmehed olid templite teenistuses ja hankisid välismaalt toorainet. Sõltlased (nt templisõltlased) ei omanud maad vaid töötsid päevatasu eest. Orjasid sumerid eriti ei pidanud. (v.a mõnikord eeslite ja härgade asendusena) ja Orjatarid kudusid, sõtkusid, jahvatasid ning kandsid koormaid.
Esimene teadaolev Sumeri valitseja on Etana , kes elas umbes 2800 eKr ning oli Kiši kuningas. Tema järglane, Uruki kuningas Meskiaggašer rajas 28. sajandil eKr Kišist lõuna pool võistleva dünastia ning saavutas võimu kogu Vahemere ja Z̄āgrose mägede vahelise piirkonna üle. Siis oli veel Uruki valitseja Gilgameš, kellest sai hiljem müüdikangelane.
Sumerid olid ka head põlluharijad. Nad kasvatasid oma põldudel otra , nisu, läätse, naerist, salatit ja sinepit. Loomadest pidasid nad veiseid, lambaid , kitsi ja sigu . Veoloomadena kasutasid sumerid härgasid ja eesleid ning mõnikord ka orjasid. Toidulauale said nad lisa kalapüügist ja metslinde küttides. Sumerite põllumajandus sõltus niisutussüsteemidest. Põhiline niisutus toimus kanalite ja tammide abiga.
Teine tähtis majandussuund oli kaubandus. Põhiliselt kaubitseti induse tsivilisatsioomniga. Sealt saadi puitu, metalli ja ehituskive,(neid materjale sumeritel endil ei olnud). Vastu anti peamiselt vilja. Sumerid olid ka head kullassepad. Induse tsivilisatsiooniga käis tihe kaubavahetus. Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Selletõttu usuvad osad ajaloolased, et ratas leiutati hoopis Induse rahva poolt (see läheks nulli leiutamisega kokku). Käsitöölised valmistasid saviesemeid. Nad täiustasid pottsepaketra. Keraamiliste esemete küpsetamiseks tegid nad tuld vibupuuri abil. Keraamilisi anumaid kaunistasid nad seedriõlist tehtud värvidega.
Mis olid klassikalise tsivilisatsiooni tunnused?
Klassikalise tsivilisatsiooni tunnused on paikseks jäämine ja põllumajanduse algus, põllumajandusega käisid kaasas niisutussüsteemid ja toidu varumine , enam ei pidanud inimesed toidu järgi liikuma. Teiseks on ühiskonnakihtite tekkimine ( hõimudes oli tavaliselt juht ja siis ülejäänud olid enamvähem võrdsed), veel üheks tunnuseks on 1 usk kõigile, ehk mitte, et iga perekond/suguvõsa usub omi jumalaid/haljaid, vaid on tervel ühiskonnal üks 1 ja kindel organiseeritud ja reeglitega usk. Ja sellest johtuvalt seadused ja kohtumõistmine, need seadused võisid olla kõrgel tasemel või siis lihtsad reeglid. Kirja teke on tsivilisatsiooniga kaasas käiv asi, piisavalt arenedes hakatakse kirjutama ja tekste jumalatele ja kuningatele pühendama. Tavaliselt loetakse kunsti ka tsivilisatsiooni tunnuseks. Kuigi see võib olla vaieldav kuna juba koopainimesed maalisid seintele ja tegid väikseid (ja mõnikord suuri) kujukesi. Induse kulttrilt ei ole eriti kunsti leitud, nad olid rohkem töörahvas ja selliste vähem kasulike asjadega nagu kunst nad ei tegelenud . Ehituskuntst on ka tunnuseks, kuna kõik tsivilisatsioonid on midagi huvitavat siia ilma loonud. Sumeritel templid, rattad , koolid ja kiilkirjaga tahvlid. Egiptlastel olid ka uhked linnad, püramiidid ja põnev riigisüsteem, kus riiki juhtis jumal maapeal. See et riiki juhtis jumalikustatud sinivereline isik oli täiesti tavaline. Oli muidugi ka selliseid tsivilisatsioone, kus riiki juhtis täiesti tavaline kuningas. Ja erandjuhul oli süsteem selline, et igas linnas oli oma juht. Enamus tsivilisatsioone üritasid arendada meditsiini, sumerid praktiseerisid isegi kirurgiat.
Kas sumerid on klassikaline tsivilisatsioon ? Jah neil oli põllumajandus, seadused ja kiri, usk, leiutised ja kaubandus, nad oskasid planeerida oma ühiskonda ja vanemate tarkusi noorematele edasi anda. Sumeritel oli täiesti hästi töötav ühiskond. Võibolla saigi neile hukatuseks just see, et nad ei ohverdanud jumalatele piisavalt inimesi. Nad ei olnud väga verine tsivilisatsioon. Meresõiduks kasutati väiksemad nahkpaate ja suuremad puitpaate, mis võisid olla nii sõude- kui ka purjepaadid. Paatide tihendamiseks kasutati pigi
Kasutatud kirjanduse loetelu:

Raamat: Alguses oli sumer/Vojtech Zamarovsky
Raamat: Tagasi tekkeloo juurde/Zecharia Sitchin
Raamat: Vanaaja kultuurust ja olustikust/H.Palamets
Sumerid: rahvas ajaloo alguses / Helmut Uhlig
Google

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 3 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristoR Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo erectuselt suuri kohanemisvõimeid. Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism)

Ajalugu

pdf

Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid

Suahiili linnu, mis hankisid toorained Ida-Aafrika tagamaadelt (elevandiluu, kuld, orjad), seda müüdi ranniku kaubalinnades kuni Hiinani. See stimuleeris Zimbabwe riigi esilekerkimist (kuningad hankisid kraami, mida araablastele müüdi). Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist araablaste kätte 7. saj. Kaubateed liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana ja Mali riigid. Nigeri jõe suudmealal olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon. Nad olid küll kontaktis isami kultuuriga, kuid ise ei olnud islamiusulised ja säilitasid omanäolisuse. Teine enam-vähem iseseisev tsivilisatsioon oli Kongo. Algusaega pole teada, kuid seal oli juba riik 15. sajandil, kui portugallased sinna jõudsid. Portugallaste suhted Kongo riigiga olid erinevad, kui 17. sajandil Kongo riik allutati portugallastele.

Kultuur

doc

Vanaaja kursuse kokkuvõte.

TSIVILISATSIOONIDE SÜND Tsivilisatsioon kõrgkultuur. Tekke eeldused Põhitunnused · REGULAARNE ÜLEUJUTUS · PÕLLUMAJANDUS · VILJAKAS PINNAS · KIRJAKEEL · NIISUTUSPÕLLUNDUS · LINNAD Esimesed tsivilisatsioonid asusid jõgede ääres, Viljaka poolkuu alal (Iraak- Egiptus) Maailma esimesed poliitilised ühendused olid linnriigid, hiljem tsentraliseeritud riigid. Riiki juhtis jumal-kuningas-preester + preesterkond. Leiutati hulgaliselt tööriistu ader, ratas, metall (kivi, luu&sarve asemel), kiri 3100 eKr Mesopotaamias. Kujunes ühiskondlik tööjaotus. PRIMAARSED TSIVILISATSIOONID: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta- Mükeene, Hiina SEKUNDAARSED TSIVILISATSIOONID: Kreeka, Rooma KIRJA TEKKIMINE Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg

Ajalugu

docx

Esiajalugu ja idamaad

Taungi poiss sarnanes hammaste ja lõualuude poolest sarnanebmiotseeni inimahvidega, kuid fossiilid annavad tõestust kahel jalal kõndimise kohta. Tõestus selle kohta saadi 1935 Tansaaniast Laetoli vulkaanilises tuhas säilinud kahest kõrvuti asetsevast jalajälgede reast. 3,7 miljonit aastat tagasi tehtud jalajäljed on omistatud Australopithecus afarensisele ('Afari lõunaahv'). Kuigi A. afarensis kõndis kahel jalal, tundis ta ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mistõttu sõrmed suutsid ronimise ajal tugevalt haarduda. Ida- Aafrikas avastas australopiteekuste säilmed esimesena Mary Leakey 1959. Ta avastas Olduvai kuristikus pealuu, mis kuulus liigile Australopithecus boisei (tänapäeval Paranthropus boisei). Hiljem on Leakeyde pere samast välja kaevanud rohkemgi australopiteekusi, samuti inimese perekonda kuuluvate osava ja püstise inimese säilmeid

Ajalugu

docx

Võrdlev usundilugu konspekt

2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe

Võrdlev usuteadus

doc

Ajalugu Vana-Idamaad

Ajalugu (Vana-Idamaad) 1. Kus, millal ja miks tekkisid vanimad tsivilisatsioonid? Mille poolest olid nad sarnased? V: Vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede ääres. Kõige vanemad on Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nad tekkisid siis kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti oli hakatud ka metalli kasutama. Varased tsivilisatsioonid on põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad. Nende algus langeb enamasti varasesse pronksiaega. Oli kujunenud ühiskondlik

Ajalugu

doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

· Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli muu võimatu, nendega kaasnes rikkuse kasv ning sellega omakorda riigi tekkimise võimalus. Tänu viljelusmajandusele ei pidanud enam rändama, ühel maalapil sai pikalt viibida, ei olnud anastamist. Tsivilisatsiooni tekkimise kolm põhjust : 1. Kihistumine ülemkihid hakkasid domineerima, riiklus. 2. Rahulik allumine inimesed olid nõus rahulikult teiste heaks töötama mingi kindla kokkuleppe alusel. Egiptus. 3. Jõuga allutamine inimesed sunniti enda jaoks tööle. Mesopotaamia. Tsivilisatsiooni tunnused : Viljelusmajandus. Ühiskondlik tööjaotus. Kihistatus. Kiri. Kõrgkultuur. Muistne Egiptus Looduslikud tingimused, eelised: Niilus kui toitja. Loodusliku tasakaalu säilitamine. Vältisid liigniisutamist, ökoloogiline rahvas.

Ajalugu

doc

Esiajalugu

mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid, kalastajad ja korilased:Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st

Ajalugu

Rohkem sarnaseid