Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand (8)

„Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuriline pärand“
Üheks varasemaks kultuuri hälliks oli Tigrise ja Eufrati org – Mesopotaamia ehk"jõgedevaheline maa". Suurimat imetlust pälvivad kindlasti sumerid , kes olid üle tuhande aasta teerajajad ajaloo näitelaval. Kui nad sinna astusid , polnud Egiptuse püramiide veel olemas, ja kui nad sealt lahkusid, puudus meie ajaarvamise algusest – Jeesus Kristuse sünnist veel nii palju sajandeid , kui palju neid sellest peale on nüüd möödunud. Sumerite kõrgelt arenenud kultuur mõjutas naabreid, eriti Mesopotaamia põhjaosas elavaid semiidi rahvaid. Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt.
Mesopotaamia

Tsivilisatsiooni algus – Sumerite riigid (3000 – 2340 eKr)

Päritolu – maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt.

Linnriigid – linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kiš)

Templiühiskond – templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna:

Sumerite leiutised

• Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e. tempel kaitsejumalannale
  
• Niisutus - ja kuivenduskanalite ehitajad
  
• Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder)
  
• Adra leiutajad.
  
• Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri , kiilkirjas savitahvlile
  
• Mõõdud-kaalud (60-süsteemis)
  
• Kirjapandud seadused
  
• Vanimad koolid ja raamatukogud
  
• Vanim eepos “Gilgameš”
  

Semiidi rahvaste riigid

Akadi riik (2340-2160 eKr)

Vana- Babüloonia (1792- 1595 eKr)

• Hammurapi koodeks – seadustekogu , mis sai eeskujuks teistele riikidele
  

Uus- Babüloonia (626-536 eKr)

• Kuulsaim kuningas oli Nebukadnetsar II olles kuulsaks ehitajaks Babüloni kinnas – kaitsemüürid Ištari väravaga, rippaiad ja nn Paabeli torn.
  

Kultuur:

• kirjamärgid ja materjal:
  

U 3500 eKr sumerite leiutatud.

Kiilkiri – pulgaga värskele savitahvlile kiilukujulised märgid.

Ninives savitahvlitest raamatukogu, mis tähtsaks allikaks tollasele kultuurile .

Haridus :

Koolid templite juures, õpetajateks preestrid .

Õpilasteks peamiselt ülikute pojad

Õpiti kirja, kirjandust, arvutamist ja tähetarkust.

Haridus võimaldas karjääri preestri või ametnikuna.

Kirjandus:

Levinumaks olid kangelaseeposed.

Armastatuim eepos oli “Gilgameš” – Sumeri valitsejast, kes soovis saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad.

Teadus

Üldiseloomustus

Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte.

Astronoomia :

Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus .

Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender – aastas 12 kuud.

Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust.

Astroloogia:

Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias.

Jumalaid seostati taevakehadega – nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine.

Matemaatika

60-süsteem

Osati arvutada kuup - ja ruutjuurt.

Arhitektuur

Ehitusmaterjaliks kuivatatud põletamata savitellis , mis ei pidanud niiskusele vastu.

Templid:

Tsirkuraadi tipus asus väike tempel – jumala elukoht.

Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid.

Paabeli torn – Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, mis oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega.

Kuningalossid:

Eriti suured lossid olid Assüürias – kuningas Sargon II 8-korruselise maja sarnane kindlusloss.

Kaitseehitised:

Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3-kordsed 20m kõrgused müürid väravaga, millest tähtsaim jumalanna Ištari peavärav glasuurtellistega.

Skulptuur ja maal

Reljeefid sarnanesid tasemelt egiptlastele:

Inimeste kujutamine oli lihtsustatud.

Loomi kujutati erakordse loomutruudusega.

Vabaplastika (kujud):

Oli reljeefist veelgi kohmakam – jäik poos, käed rinnal.

Proportsioonid valed.

Silmade inkrusteerimine – vastavasse süvendisse teise materjali panemine .

Inimese individuaalsust ei rõhutatud, küll aga rassilisi iseärasusi.

Maal:

Kasutati erksaid värve lubjaseguga kaetud pinnal.

Mosaiik – värvilised glasuurtellised (Ištari värav)
Egiptus öeldakse olevat lihtsalt Inimeste maa ja inimene tähendab egiptlast.
Enamjagu vanu rahvaid kutsub ennast egiptlaste kombel tõelisteks inimesteks. Nende teadmised ja tehnilised oskused olid juba 3000 aastat eKr kõrgel tasemel.
Sellest annavad tunnistust muinasegiptlaste meie ajani säilinud teadusalased kirjutised . Egiptust iseloomustas stabiilsus ja suletus . Kogu Egiptuse poliitiline kord ja usk püsisid aastasadu muutumatuna. Aastal 700 tungisid Egiptusesse süürlased, hiljem pärslased, kes tegid lõpu umbes 3000 aastat eksisteerinud ja omapärase kultuuri loonud riigile.
Kultuur:

Kiri

Tekkeaeg : u 5000 aastat tagasi

Hieroglüüfid – Egiptuse kirjamärgid

• Algul piltkiri, hiljem mõisted, silbid, tähestik.
  
• Üle 1000 hieroglüüfi (õppimine pikk ja raske)
  

Kirjutusmaterjal :

• Raidkirjad vaaraode elust.
  
• Levinumaks papüüruserullid.
  

Kirja taasavastamine

• Kiri unustati vanaajal, taasavastajaks oli 1822 prantsuse teadlane Champollion.
  

Haridus

Koolid peamiselt templite juures, kus õpetajateks preestrid.

Õpilasteks peamiselt ülikute poisid, mis tõttu kirjaoskus vaid u 2% inimestest.

Õpiti kirjatarkust ja arvutamist, haridus oli eelduseks pääsemisel ametnikuks või preestriks.

Teadus lähtus praktilistest vajadustest .

Astronoomia:

• Esimese rahvana täpne päikesekalender – 12 kuud, 30 päeva igas + 5 lisapäeva.
  

Geomeetria oli vajalik ehitustöödel – arvutati pindala ja ruumala.

Arstiteadus :

• Osavad kirurgid tegid keerukaid silmaoperatsioone.
  
• Haiguste tõrjeks ei aita maagia vaid õige diagnoos ja ravi.
  

Kirjandus:

Seotud religiooniga:

• Hümnid
  

Ilmalik kirjandus lühivormidena ( novellid ):

• Kuulsaim teos “ Sinuhe jutustus” – minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule.
  

Arhitektuur:

Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse.

Hauakambrid :

• Mastaba – varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast).
  
• Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba.
  
• Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal – suurim ja vanim Cheops ’i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni).
  
• Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga.
  
• Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime.
  

Templid:

• Ees sfinkside allee – kivist lamavad inimnäoline lõvikuju.
  
• 2 torniga värav.
  
• Obeliskid – kivisambad jumala taevast alla laskumiseks.
  
• Lahtine sammastikuga õu.
  
• Sammassaal ülikutele.
  
• Pühamu preestritele.
  
• Kuulsaim tempel Amon -ile Karnakis (20 m sambad)
  

Skulptuur:

Üldiseloomustus:

• Teenis usku ja oli rangete reeglitega, mis pidurdas arengut.
  
• Levinumaiks küllaltki realistlikud portreed.
  
• Mida rohkem kuju ülikuga sarnanes, seda parem – kui muumia hävis, tuli hing kujusse.
  

Asendid:

• Istuv – jalad koos, käed põlvedel.
  
• Seisev – Vasak jalg ees, käed rusikas
  

Kujutamine:

• Meestel ihu pruun, riided valged, juuksed mustad.
  
• Naistel ihu kollakas , riided valged, juuksed mustad.
  
• Egiptuse kauneim naisportree oli Nefritete pea (vaarao abikaasa).
  
• Vaarao puhul rõhutati nende jumalikkust.
  

Teenijate ja orjade kujud hauakambris pidid teenima ülikuid teises elus.

Pinnakunst (maal, reljeef)

Egiptuse poos:

• Nägu ja jalad külgvaates, silmad ja õlad otsevaates.
  

Käsitluslaad oli pinnaline:

• Puudusid varjud ja värvivarjundid.
  

Ruumilisus puudus:

• Tähtsam inimene oli suuremana kujutatud.
  

Maagiline mõju:

• Kujutatud vaenlane pidi olema maha paisatud
  
• Või jahiloom nooltest läbitud.
  

Ilma sumerlaste suurepäraste leiutisteta, millega me praegu oma elu ette ei kujutagi oleks maailm ikka väga vaene, sest mida me teeksime ilma ratasteta või mis hakkaksid põllumehed peale ilma adrata. Ja mille poole saaksime „üles vaadata“, kui ei oleks püramiide, tekitavad need ju peaaegu igas inimeses kas külmavärinaid või ülevuse tunnet . Lisaks kõik need saavutused arsti teaduses , astronoomias ja geomeetrias. Tuleb üsna ilmekalt välja, et ila nende kahe iidse riigita oleksime me praegu väga vaesed, või vähemalt mitte nii kaugele jõudnud teaduses. Ja nende kuntsiliste saavutusteni me ilmselt nii pea veel ei jõuagi.