ANDMEBAASIGA SCOPUS TEOSTATUD OTSINGUD Teostatud lihtotsing üldiste märksõnadega: ainsaks kriteeriumiks seejuures on, et otsisõna sisalduma artikli pealkirjas, märksõnana või abstraktselt. OTSIPROFIIL LEITUD ALLIKATE ARV carcinogens AND groundwater 417 health risks AND groundwater pollution 1276 groundwater AND pollution AND problems 3708 groundwater AND health risks AND 275 (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms 289
Tuli süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroopas 64 000 aastat tagasi 100 000- 30 000 * neandertallased; 1856 Saksamaal NEANDERTHALI orus Matmine oskus abstraktselt mõelda; usk elu jätkumisest kuskil mujal. animism - usk looduse hingestatusesse totemism - uskumine, et pärinetakse kellestki loomast kannibalism - inimsöömine Üldiselt paremakäelised (kraaped hambavaabal); 10% kõnevõimet; spetsiifiline nina siseehitus; karvaseks tagasi; tupikharu - surid välja 40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum
kompositsioonitunnet. Soulages'i värvivalik on napp. Tavaliselt üks tumedam toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. Pierre Soulages 1971 Gerald Schneider Wolsi kaasmaalane Hans Hartung oli natside eest põgenenud ja Prantsusmaa eest võideldes jala kaotanud. Ta oli juba 1922 aastal Kandinsky ja Marci mõjul abstraktselt maalima hakanud. Hartung esitas temperamentset tegevusmaali varianti.Ägedate estidega kandis ta heledale taustale tumeda, tavaliselt musta värviga abstraktset kalligraafiat. Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja elegantselt. Must-valget pritsitud ja kriibitud nüansirikast kunsti on teinud ka Henri Michaux. Henri Michaux
352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus? Protsessiõiguse e. menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. Protsessiõigus tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. 353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte? Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld, mis peab vastama kolmele küsimusele: 1. Peab näitama, millised on õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad, ehk milline on subjektilt nõutav käitumine. 2. Peab näitama tingimused, mille korral tuleb käituda vastavalt normile. 3. Milline on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. ( Selle alusel) 354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel? Tema funktsiooniks on leida vastus küsimusele-mida ütleb normi abstraktne koosseis? 355. Mis on legaaldefinitsioon? Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames...
filosoofilised süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele.
võtma, ülejäänud jõuab temani vaevaliselt ja häguselt. 48. Leiutamisele ja uutele ideedele saab piiriks see, et inimaru juurdleb tuntud üldiste asjade üle; jõudes kaugemate asjade juurde kõrvutab ta neid tuntud asjadega ja jõuab algusesse tagasi. 49. Inimmõistust ergutvad tahe ja lootus, samas rasked asjad ja ebausk sunnivad neid alla andma. 50. Kõige enam taksitab meid meelte nüridus, ning kõik, mis pole meelesliselt tajutav on kauge ja võõras. 51. Inimaru mõtleb liialt abstraktselt, kuigi peaks keskenduma rohkem mateeriale ja loodusseadustele. 52. Hõimuiidolid tulenevad sellest, et nende vaim on nüri ja lasevad end liialt emotsioonidel üldmuljetel kanda. 53. Koopaiidolid tulenevad eri inimeste hinge ja keha omadustest, samuti kasvatusest, harjumustest ja juhustest. 54. Inimestel meeldib tegeleda rohkem asjadega, milles nad pädevad on ja millesse nad on rohkem pühendunud. 55. Kõige suurem ja põhjalikum inimeste erinevus filosoofia ja teaduste suhtes seisneb
loodusseadusi, nad loovad looduskasutuse teoreetilise aluse. Fundamentaalsetele loodusteadustele tuginevad rakendusteadused( tehnika, põllumajandus-teadus, meditsiin).( EE 1990, loodusteadus.) Kustkohast said loodusteadused alguse ? Antiikajal tunti loodusteadust loodusfilosoofia nime all. See sai alguse Vana-Kreekast. Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt, kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit. Eelnevast lähtuvalt oli ka kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks
portreekunstiga tegelesid: Richard Bergh Nils Kreuger 1885 moodustasid kunstnikerühma Oponendid,soovides uuendada rootsi maalikunsti koos Karl Nordströmiga asutasid 1890 Varbergikooli, eeskujuks Gaugaini tööd eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest olid Karl Nordström & August Strindberg ühtlasi hakkasid esile tõusma naiskunstnikud Eva Bonnier ja Hanna Pauli Modernism Saabus Rootsi 1909 Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel ja Gösta Adrian Nilsson 20ndate teisel poolel levib sürrealism (Jonson, Mörner) Ekspressionism (Erixon, Hjort, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler) Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Ollle Baertling Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh Strindbergi portree Carl Milles Purskkaevude looja (Poseidoni kuju Göteborgis, Orfeuse grupp Stockholmi kontserdimaja ees)
planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele. Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis muude asjade kõrval eeldab võimet arutleda, planeerida, lahendada ül, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest ideedest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele vastamise oskus. See on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha. Et kirjeldada, millest int koosneb, on kaks suunda: mitte-psühhomeetriline (Gardned, Sternberg
artiklis, mis vastandub praegusele. Eriti veel kui mõelda, et artikkel ilmus 1989 aastal, ehk 12 aastat enne suuremat terrorismiakti, mis tema ideoloogia vettpidavusse pani kahtlevalt suhtuma. Peale selle tekitab vastuolu väide, mis kirjeldatud Diplomaatia väljaandes, kus väidetakse, et kui islamistid saavutavad võimu mitte oma populaarsuse, vaid organiseerituse tõttu, siis ei pane see tegelikult liberalismi kui ideoloogia võitu kahtluse alla. Tundudes mulle korraga nii abstraktselt kui naiivselt, sest tulemuseks oleks eelneva väite puhul siiski üpris suure kaosega maailmas ja mõelda, kuidas olenemata oskuslikule organiseeritusele omandatud mõjuvõimule liberaalsus ei kannata, tundub mulle vale, sest kui üks äärmus tõuseb olenemata tegumoest, siis teine äärmus langeb. Seega, kui juhtuks, et islamistlik ideoloogia muutub mõjuvõimsamaks, siis ka teised ideoloogiad seejuures liberalism kannatab ja tema eelnev mõjuvõim väheneb
planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PSÜHHOMEETRILINE KÄSITLUS
2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja kujutluste läbi, kuid puudub loogiline mõtlemine Sümboliline mäng Egotsentrism Keele areng 7. 11. eluaasta Konkreetsete operatsioonide periood oskab mõelda loogiliselt konkreetsetest sündmustest, mõistab konkreetseid analoogiaid, sooritab aritmeetilisi operatsioone Arusaamine vedelikuhulga püsivusest Matemaatilised tehted 12. eluaastast + Formaalsete operatsioonide periood arutleb abstraktselt Abstraktne loogika Potentsiaal küpseks moraalseks arutlusoskuseks vaimse alaarengu iseärasusi Kognitiivne tase, mis on oluliselt alla oma vanuse keskmist taset. Alanud varasema arengu käigus. Häiritud on toimetulek mõnes funktsionaalses valdkonnas (suhtlemine, enesehoolitsus, sots. oskused, akadeemilised oskused, töö jne). Kasutades IQ-testi tulemus alla 70 punkti. Saab jagada ka: kerge (IQ 50-69) mõõdukas (IQ 35-49) raske (IQ 20-34) sügav (IQ <20)
kompetentsinormidest kergemini tõlgendatavad tegevusjuhisteks ehk käitumisnormideks. Menetlusnormide hulka kuuluvad ka reageerimisviisi normid ehk need protsessuaalsed normid, millele tuginedes juhitakse kohtuprotsessi käiku. Samasse rühma kuuluvad ka dokumentide vormi, tõendeid ja hagimenetlust puudutavad normid. HMS 14 Legaalsed formuleeringud - Õigusnormid peavad selleks, et kehtida kindlaks määramata arvu tulevaste juhtumite suhtes, olema sageli väga abstraktselt sõnastatud. Seeläbi tekivad määratlemata õigusmõisted, mille mõtte peab sisustama alles õiguse rakendaja. Seadusandja aitab õiguse rakendajat osalt, defineerides ise tähtsad mõisted. HMS 51; TsÜS 24 · Kaalutlusnormid- sellesse rühma kuuluvad nn üldklauslid, milles juriidilised faktid on täpsustamata. Viimase aja areng Lääe tööstusriikides ja Põhjamaades on tinginud ka kokkuleppe-ehk kohandamisnormide andmise. Nendega taotletakse
3. Kuidas suhtusid futuristid vanasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Futuristid pidasid vana kunsti kõlbmatuks ning seda nähti takistusena kaasaegse kunsti ja kultuuri arengus 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid maalidel edasi anda liikumist ja helisi? Esiteks objekti kujutamine pildil mitmes järgnevas asendis ja teiseks pildi kujutamine mosaiigina abstraktselt, kus piirjooned lagunenud nign esemed hajuvad justkui ümbritsevasse ruumi. 7. Millisel maal ja miks leidsid futuristid ohtralt mõttekaaslasi? Milline kunstisuund seal välja kujunes? Palju mõttekaaslasi leiti Venemaal, sest sealne ühiskond ja vaimuelu oli sarnaselt Itaaliaga maha jäänud Lääne-Euroopast. Mõlemas riigis levis haritlaste ja kultuuritegelaste seas uudsusejanu. Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:GBallaArt
Miks? Eks ikka maksude pärast. Eestis, õnneks, Riigikohtu tasandil dividendide palgaks kvalifitseerimise praktikat veel ei ole ning keegi ei tea päris täpselt, millise valemi alusel välja arvutada mõistlikku aktiivse ja passiivse tulu ehk dividendide ja palga suhet. Samas on ajakirjanduse veergudel küllaltki paljud head inimesed erinevaid seisukohti välja öelnud. Kindlasti on suurel osal neil ka milleski õigus, iseäranis arvestades, et arutatakse ju abstraktselt, konkreetset kaasust analüüsimata. Proovingi anda omapoolse ülevaate seni avaldatud seisukohtadest ja ka omalt poolt ühtteist lisada. Ümberkvalifitseerimise kiusatus Mõnes mõttes tundub inimestele kindlasti totter, et keegi üritab meile väita nagu õun ei olegi õun, see üksnes meenutab õuna, kuid maitse poolest on tegemist puhtalt pirniga. Maksustamisel paraku just nii asjad käivadki, et isegi siis, kui õun on õun, siis me püüame seda maitsta ja tunnetada temas piisavalt
piirkondades. Arhailine õigus (iseloomulikud jooned) on kirja pandud antiikkirjanike poolt, olulisim on LEX SALICA ("Saali õigus"), frangi kuningaõigus, mis pandi kirja 500a paiku Gallias (kuningas Chlodovech, valitses 481-511). Oletatakse, et selle seaduste kogu valmimisel oli suur osa just kirikul. Selles seaduses kasutati palju vanasõnu ja ilustavaid väljendeid. Seaduses puudub üldistamine, materjal ei ole korrastatud loogiliselt, mõtlemise seotus kaemusega, võimetus mõtelda abstraktselt. Loomuõigus (antiigi arusaam, uusaegne arusaam) on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele. Õigusperekonnad on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil (nt romaani-germaani ja anglo- ameerika õigusperekonnad).
planeerimine ja algatamine, tegevuse läbiviimine, tagajärgede hindamine. Mäletsemine mingi sündmuse mõttes üle kordamine. Eriti iseloomulik depr ja ärevushäiretega patsientidele. Tglt kurnab tähelepanu, muudab probl lahendamise raskemaks, halvav mõju sots käitumisele. Intelligentsus on väga üldine vaimne omadus, mis muude asjade kõrval eeldab võimet arutleda, planeerida, lahendada ül, mõelda abstraktselt, saada aru keerulistest ideedest, õppida kiiresti ja õppida kogemustest. See ei ole lihtsalt raamatutarkus, kitsalt akadeemiline või testidele vastamise oskus. See on laiem ja ka sügavam võime aru saada, mis ümbruses toimub asjadest arusaamine ja nende mõistmine või selle väljanuputamine, mida oleks vaja teha. Et kirjeldada, millest int koosneb, on kaks suunda: mitte-psühhomeetriline (Gardned, Sternberg
Seega peab a priori tunnetus tulenema puhtast arust ja mõistusest. Sellise tunnetuse kindluse kinnitamiseks ei ole vaja kogemust, kuna kõik tingimused tunnetuse jaoks on juba enne tunnetamist olemas. Hegel Esimese abstrektse mõtlemise viisi puhul seotakse kõi ülejäänud omadused objektis ühe ainsa asjaoluga. Hegeli tekstis oli ka näide, kus ostja ütles, et turueide munad on mädad. Turunaine mõtleb abstraktselt, ja ühendab kõik, alates kaelarätist, mütsist, särgist ning lõpetades sõrmede ja muude kehaosadega, samuti isa ja kogu ülejäänud suguvõsaga, täielikult selle kuritööga, et teine tema munad mädad leidis olevat. Turunaise abstraktne mõtlemine keskendus praegusele hetkele, mida ta sidus ka minevikuga. Teine abstraktne mõtlemine on taoline mõtlemine, mille puhul arvestatakse objektis, vaid peamist omadust ning selle põhjal jäetakse ülejäänud omadused kõrvale
kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt. Need näoilmed on universaalsed ning ükskõik mis rahvuse esindajate poolt äratuntavad. Ka pimedad lapsed väljendavad neidsamu ilmeid üllatus, kurbus (Nierenberg 1997: 24). Silmadega antakse edasi kõige täpsemaid ja avatumaid suhtlemissignaale. Selle kanali kaudu edastatakse informatsiooni sümpaatia, külgetõmbe, kompetentsuse, usaldus- väärsuse ning hingelise seisundi kohta. Abstraktselt mõtlevad inimesed püüavad luua kestvat silmsidet tunduvalt rohkem kui konkreetselt mõtlevad inimesed. Esmakohtumisel antakse tihti pilkkontaktiga märku, kas soovitakse vestlusesse laskuda või mitte. Kontakti vältimine on märk, et inimene pole suhtlemisest eriti huvitatud. Seltskondlikes suhtlemissituatsioonides on täheldatud huvitavat omapära omavahel tuttavad otsivad põhjust pilkkontakti vältimiseks, võõrad inimesed aga selle loomiseks. Pilkkontaktil on neli funktsiooni:
1890.aastal asutasid Bergh ja Kreuger koos Karl Nordströmiga nn ,,Varbergikooli", mille stiil võrris eeskujuks Paul Gauguini tööd ning vastandus realistlikule maastikumaalile. Eriti mõjutatud Prantsuse impressionistidest oli Nordström ja tema sõber, multitalent August Strindberg. Ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naistkunstnikud Eva Bonnier ning Hanna Pauli. (realistlikud portreed) Modernism Modernism saabus Rootsi 1909. Abstraktselt maalisid Hilma af Klint, Nils von Darel, Gösta Adrian Nilsson. 1920-ndate teisel poolel levib rootsi kunstis sürrealism (Sven Jonson või Stellan Mörner), ekspressionism (Sven Erixson, Bror Hjorth, Ivan Ivarsson, Inge Schiöler jt.). Rangemat ja formaalsemat abstraktset minimalismi esindas Olle Baertling. Modernismiperioodi skulptuur Carl Eldh ja Carl Milles tuntuad rootsi skultorid läbi aegade.
mine teksti loogika ise lahti mõtestada. Mõned inimesed ei malda ka romaane muidu lugeda, kui pole enne lõppu ära vaadanud. See polegi rumal talitusviis: kui me ei tõtta sündmustiku lõpu ootel enam kärsitult edasi, võime süvenenult nautida karaktereid ja kujundeid, filosoofilisi arutlusi ja looduspilte. Niisiis on õpitavast teemast saadud tervikmulje, loetava teose ülesehitus, ainekäsitluse laad ja praktilised soovitused selle abstraktselt teoreetiliste ja segaste osade mõistmisel toeks. Õpihuvi ei tõsta mitte üksnes uute teadmiste vajalikkuse mõistmine, vaid ka aine õpetamisviisi asjalikuks pidamine ning selle äratundmine, et õppija ise toimib nutikalt ja loovalt. Kasuta õppides värvipiiatseid ja markerit! Kui raamat kuulub sulle, oleks lugemisel soovitatav teksti märgistada. See tuleks kasuks nii loetavast kiire arusaamise, raamatu hili- sema kasutamise kui ka loetu mäletamise seisukohalt.
vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik. 1) individuaalne-kollektiivne osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted. 2) modernne-traditsiooniline puuduvad üldiselt abstraktselt kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused sellest, mida õigeks peetakse. 3) linlik-looduslähedane looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem. 11. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne)
Seetõttu lõid mahajaana pooldajad juurde järjest uusi pühakirjatekste mahajaana suutraid. 3.Siddhrtha Gautama Skjamuni Siddhrtha Gautama oli budismi rajaja. Siddhrtha Gautama sündis Põhja-Indias, tänapäeva lõuna Nepalis, saakjate hõimus, valitseja perekonnas (traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr). Gautama eluga on seotud palju legende. Ühe legendi kohaselt armastas Gautama, Siddhartha prints, juba lapsena filosoofiliselt ja abstraktselt mõelda. Gautama isa, Suddhodana, soovis, et ta pojast saaks kuulus sõjamees. Ta sundis poega varakult abielluma ja pani ta elama keskkonda, mis pidi tema meeled maailma viletsusest ja kannatustest eemale hoidma see oli ida-maa õukonna luksuslik ja meelas elu. Prints ei pidanud kunagi nägema haigusi ega õnnetusi ning tema juurde pääses vaid hiilgus ning rõõm. Lõpuks prints aga väsis kõigist neist meelelahutustest ja
järgmine juhtiv protsess. Igas vanuseperioodis on mingil tunnetusprotsessil juhtiv roll. Taju (0-5 ea) mälu ja mõtlemine toetuvad sellele Mälu (5-12/14 ea) mälule saab palju toetuda, lapsed jätavad kergesti meelde. Uut infot salvestatakse kergesti, isegi kui ise sellest aru ei saa Mõtlemine (12/14-...) väga palju muljeid on isiklikult saadud. Info üle suudetakse mõelda, tehakse järeldusi. Suudetakse mõelda ka abstraktselt. Oluline on valida seda, mida lastele õpetada ja kuidas. Juhtiv tegevus tegevus, mis on antud eaperioodil valdav ja areneb intensiivselt ning mis omab mõju kõigile arengu aspektidele. Läbi selle tegevuse arenevad lapsed kõige paremini. Emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (0-1 a) vanemad räägivad, lapsed elavnevad vastavalt. Esemeline tegevus (1-3 a) lapsed õpivad tundma, mida erinevate asjadega saab teha Rollimäng (3-7 a) erinevad mängu liigid
tähendus. Metafoor ei pea võtma konkreetset vormi nagu sümbol. Näiteks tantsuteraapias võib metafooriks olla hoopis mingi ruumi osa mitte kasutamine, mis võib viidata raskustele teatud eluvaldkonnas. Metafoor ja sümbol on kunstiteraapiates väga väärtuslikud, kuna (1) need aitavad luua "nagu oleks" situatsiooni terapeudi ja kliendi vahel; (2) loovad turvatunde, mille kaudu saab avastada sügavale peidetud probleeme; (3) võimaldavad asju käsitleda abstraktselt, mis on juba iseenesest terapeutiline klientidele, kellel on keeruline olla konkreetne; (4) võimaldavad teha nö korduslugemisi, et selle kaudu avastada uusi kihte ja tähendusi; (5) tekitavad loovaid lahendusi, mis erinevad probleemi otsesel käsitlemisel saadud lahendustest ning kuna kaasatud on loovus, siis tekitab see juba heaolutunnet iseenesest. Mitteverbaalne suhtlemine
· Laste huvidega 3. Mida ütleb jõukohasuse printsiip? Jõukohased on nõuded, mida laps suudab täita mõõdukate pingutustega ja etteantud aja jooksul. Oluline on: arvestada vanuselisi iseärasusi; hinnata aega, mis kulub ülesannete täitmiseks; tekitada lapses huvi ja eduelamust, luua positiivseid emotsioone; arvestada individuaalseid iseärasusi. 4. Mida tuleks näitlike vahendite kasutamisel meeles pidada? Mida väiksem on laps, seda vähem saab tema informatsiooni abstraktselt ehk mõisteliselt ja seda rohkem konkreetselt ehk esemeliselt, laps peab saama näha, kompida vahetult tunnetada. Näitvahendite kasutamise reeglid: A. kasutada kõige olulisemate mõtete kohta; B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb?
* ÜHEPOOLE ÕIGUSSUHE * MITMEPOOLNE ÕIGUSSUHE *ÜHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE- ühel poolel on ainult kohustused ja ühel ainult õigused. *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE-Kahekülgne on õigussuhe, kus õigussuhte pooled on vastastikku üksteise suhtes õigustatud ja kohustatud. *REGULATIIVNE ÕIGUSSUHE *ÕIGUSTKAITSEV ÕIGUSSUHE. Juriidiliseks faktiks nimetatakse olukorda, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. Õigusnorm abstraktne reegel, mis tekitab õigusi, kohustusi. Avaldub õigusaktid tekstis. Säte õigusakti teksti väiksem osa. Normi struktuur *Eeldused osa normist, mis kirjeldab olukorda, mille kohta reegel käib. *Tagajärg reegel ise. Käitumiskohustus või keeld. Teatud viisil käituda. Dispositsioon (käitumine)-sätestab tavapärase reegli, kuidas tohib või ei näitab mida tohib teha. Sanktsioon(vastutus) Näeb ette vastutuse, nt
aasta lõpuni. Müügist saadud vahenditest tehtavad investeeringud peavad tooma endaga kaasa tulevaste heitkoguste vähenemise, st projektidega peab kaasnema kas energia kokkuhoid või fossiilsete kütuste asendamine taastuvate energiaallikatega. Kokkuhoid ei pea olema samaväärne müüdud kogustega, kuid see on ostjatele oluline argument riigi valikul, kellelt AAUsid ostetakse ning konkreetsete projektide valikul. Seetõttu ei ole võimalik müüa heitkoguseid nö abstraktselt. Müügist saadud raha tuleb suunata konkreetsetesse projektidesse, kirjeldatud peavad olema raha kasutamise viisid, periood ning järelevalvemehhanismid. (4 ) 4.1 Elektriautod ja laadimisjaamade võrgustik Saastekvootide müügist tulev tulu rakendatakse keskonnasäästlikesse projektidesse. Üks esimesi ning ka enim meediakaja saanud projekte on elektriautode ostmine sotsiaaltöötajatele. Juba käesoleva aasta detsembrist alates saavad linnade ja valdade ning riigile kuuluva AS
tõenäosus, et kanepi pruukimise tõttu vajavad nad hiljem psühhiaatrite abi. Mida nooremalt kanepit esimest korda proovitakse, seda suurem on psühhootiliste seisundite tekkimise tõenäosus tulevikus. Mälu- ja keskendumisprobleemide tõttu kannatab õppetöö ja nii lisandub oht, et haridustee jääb poolikuks. Pidev kanepitarvitamine ja head hinded ei moodusta harmooniat. Selles eas toimub ka murrang isiksuse arengus: lapsest saab täiskasvanu. Oluliseks muutub võime abstraktselt mõelda ning oskus seada realistlikult pikaajalisi tulevikuplaane. Kui lapsed mõtlevad näiteks: ,,Kui suures kasvan, hakkan miljonäriks", siis arenenud mõtteviisiga noor täiskasvanu mõtleb pigem nii: ,,Kui lõpetan heade hinnetega, saan minna edasi ülikooli, et õppida minu unelmate karjääriks vajalikku eriala." Kanep võib sellist arengut tõsiselt häirida ning teismelisest võib kasvada lapsik inimene, kes ei suuda täiskasvanute maailmaga kohaneda ega selles hakkama saada.
õpetamisel. TEADVUS JA UNI 25. Teadvuse mõiste sisu ja aspektid Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) – inimesele omane: võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid (orienteerumine ajas, sh teistega arvestamine) Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. Eneseteadvus (metatase) – iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid:
mängud, mis räägivad lastele tuttavatest inimestest, asjadest ja Etendamismängu juurd tegevustest ning kordamööda etteasteid nõudvad mängud. kuuluvad mängutelefon Etendamismäng: Lihtsa etendamismängu algus. Selles mängus lennuk, köögiriistad, kasutatakse üht objekti mõne teise objekti etendamiseks loob suur nukk, mängukaru, eelduse probleemide üle abstraktselt mõtlema ning neile loovate mängumajatarbed lahenduste leidmiseks. Algust tehakse lihtsate argitegevuste (tolmuimeja, hari, etendamisega ning hiljem kaasatakse sellesse ka enda mänguasjad kühvel). (etendab mängutassist joomist, hiljem joodab tassiga mõmmit). Viieteistkuuselt hakkab laps kasutama tegelike esemetega vähem sarnaseid lelusid (võileivaks mänguklots). Meeldib kui
et kanepi pruukimise tõttu vajavad nad hiljem psühhiaatrite abi. Mida nooremalt kanepit esimest korda proovitakse, seda suurem on psühhootiliste seisundite tekkimise tõenäosus tulevikus. Mälu- ja keskendumisprobleemide tõttu kannatab õppetöö ja nii lisandub oht, et haridustee jääb poolikuks. Pidev kanepitarvitamine ja head hinded ei moodusta harmooniat. Selles eas toimub ka murrang isiksuse arengus: lapsest saab täiskasvanu. Oluliseks muutub võime abstraktselt mõelda ning oskus seada realistlikult pikaajalisi tulevikuplaane. Kui lapsed mõtlevad näiteks: ,,Kui suures kasvan, hakkan miljonäriks", siis arenenud mõtteviisiga noor täiskasvanu mõtleb pigem nii: ,,Kui lõpetan heade hinnetega, saan minna edasi ülikooli, et õppida minu unelmate karjääriks vajalikku eriala." Kanep võib sellist arengut tõsiselt häirida ning teismelisest võib kasvada lapsik inimene, kes ei suuda täiskasvanute maailmaga kohaneda ega selles hakkama saada.
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komö...
- Kasvule orienteeritud mõttelaadiga lapsed on koolis edukamad II loeng – Intelligentsus Mis on intelligentsus? - Tavamõiste mille tähendusest inimestel on üsna udune arusaamine - Teaduslik mõiste mis on defineeritud teadlaste poolt mingi uuritava nähtuse tähistamiseks Gottfredson – intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muuhulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamattarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Esimene intelligentsuse test - Alfred Binet - Prantsuse koolides oli vaja kindlaks teha õpilaste sobivus koolihariduseks - Tõõtas välja hulga ülesandeid – lausete lõpetamine, numbrite mäletamine, joonistamine - Kokku näitavad lapse intelligentsust
Referaat Epikuros Epikuros Epikurose elu ja tegevus Epikuros sündis Samose saarel 341. aasta paiku eKr Ateenast pärineva kolonisti Necklese pojana. Tema õpetajatena Samosel mainitakse Pamphilost ja Demokritose õpilast Nausiphanest. Hiljem täiendas ta oma õpinguid mitmel pool mujal näiteks Xenophanese käe all. Pärast lühiajalisi mitte just kõige õnnestunumaid püüde Mitylenes ja Lampsakoses õpetust jagada jõudis ta 306.aastal Ateenasse, kuhu rajas filosoofiakooli omandas keset linna avara aedmaja ning rajas sinna omaette iseseisva õppeasutise, mis nii õppetöö kui harrastuste poolest mitmeti erines teistest tolleaegsetest Ateena koolidest. Filosoofiliste ettekannete ja arutluste kõrval harrastati sääl pigem lõbusat seltskondlikku ajaviidet. Filosoofiakooli aga hakati nimetama Epikurose aiaks, selle väravakirjaks oli lause ,,Rändaja, siin on sul hea: siin ülimaks hüveks on nauding", ning Epikurose järgijaid kutsuti epikuurlast...
olulist eelist biomeditsiini ees. Rahvameditsiin suudab kergemini kohaneda patsiendi isikust lähtuvate probleemidega. Rahvameditsiin annab patsiendile suurema valikuvabaduse. 10. Skolastika mõju keskaja meditsiinile Keskaegne skolastika- oli (religiooni)filosoofia, mille puhul eeldati tõeni jõudmist loogilise arutluse abil. Keskaegse meditsiini (nagu kogu teaduse) arengule jättis skolastika oma jälje. Arvati, et kogu vajalik teadmine on võimalik tuletada abstraktselt. Eeldati, et autoriteedid – kirikumehed, aga ka teaduse ja meditsiini klassikud – on kõik tarkused juba kirja pannud. Autoriteete kritiseeriti vaid mõnele teisele autoriteedile toetades. Elust lähtuvad argumendid arvesse ei läinud, nt eitati kaua aega juba teadaolevaid fakte inim-anatoomias. Samas arendas skolastika loogikat, et tõde välja selgitada olemasolevatest tekstidest. 11. Kiriku mõju keskaja meditsiinile Kiriku mõju meditsiinile:
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki. Allpool tulnuksid naised, lapsed, alamad rahvad ja rassid. Mõne rassi juures võis juba diskuteerida nende kuulumisest loomariiki. 3. Nimetage Antiik-Kreeka teaduse iseloomulikud jooned Kreeklased võtsid oma...
Vältida tuleks kantseliiti ja erialatermineid. Kui õigusnorm kasutab määratlemata õigusmõisteid (nt "vääritu tegu", "diskrediteerib ametnikku või ametiasutust", "eriti ohtlik" jne), tuleb need sisustada, ning kui õigusnormis on jäetud kaalutlusõigus, on motiveerimisel lisatähtsus. Haldusakt on üldakti konkretiseerija ehk n-ö vahepealseks etapiks õigustloova akti ja isiku vahel. Kui üldaktides väljendab riik oma seisukohta abstraktselt, siis üksikaktiga teeb riik seda konkreetses küsimuses kellel täpselt on millised õigused ja kohustused. Ehk teiste sõnadega peab haldusakti koostav ametnik suutma olla üldakti tõlgendajaks ja selle sisu edasiandjaks. Isikule peab olema üheselt arusaadav, mida riik tema suhtes on otsustanud ning millised õigused ja kohustused sellest temale tulenevad. Haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.
2.7 Domineerivus Domineerivus ehk dominatsioon tähendab teatud vormi esiletulekut tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Domineerivus võib olla nii mahuline kui kvalitatiivne. Esimesel juhul domineerib vorm oma suurusega, teisel juhul paistab silma tänu omadustele. Suurtel haljasaladel ning maastikel on enamasti ülddominandiks reljeef, veekogu või hoonestus. 5 Ülddominandiks võib abstraktselt olla ka üldine, so motiiv, maastikutüüp vm, millele siis viitab kogu kujundus ka subdominantide tasandil. 2.8 Värvus Värvus on üks vormi omadustest, mis tekitab vaatajas esimese emotsiooni. Punane ja oranz ärritavad, roheline rahustab, tumesinine ja tumevioletne mõjuvad rõhuvalt, helesinine rahustavalt, kollane ergastab, tumedad toonid üldse mõjuvad raskelt ja teevad ka vormi optiliselt raskemaks. Ka värvusete kombinatsioonid mõjuvad rõhuvalt mitmeti: meeldivaid
prokuratuurile, kohtutele, vanglatele, kriminaalhooldusele, ettevõtjad aga turvateenistusele. Seepärast püüabki riik sotsiaalpoliitika abil vähendada abivajajate ja potentsiaalsete kurjategijate arvu ning suurendada väärtuste ja tulu loojate arvu (Kilvits). Kui eetiline eesmärk rajaneb suuresti humaansetel, siis poliitiline ja majanduslik eesmärk täiesti ratsionaalsetel põhjendustel. Kuna meie kultuuriareaalis abstraktselt humanistlikud argumendid enamikku inimesi niikuinii ei veena, võikski sotsiaalpoliitika problemaatikale läheneda eeskätt majanduslikust aspektist. Kui parempoolsed me ka ei oleks, tänapäeva Euroopas peab riik paratamatult hoolitsema nende eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda või siis ei tahagi. Euroopa sotsiaalharta nõuab, et riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme (Kilvits).
Vastsündinu kuuleb kõiki foneeme, aga peale emakeele omandamist kaob võime eristada võõrkeele foneeme Süntaks- lause ehitus. (Keele produtseerimisel fonoloogia ja süntaks) Semantika- sõnumi tähendus Pragmaatika-võimalus olla kaudne, arusaam huumorist ja metafooridest. Semantika ja prag. keelest arusaamine 67. Keel ja loomade kommunikatsioon. 3 erinevust 1.Sümbolite kasutamine e sõnadel seos asjadega, võimaldab rääkida abstraktselt 2.Generatiivsus- võib luua teatud arvu lauseid, rääkida neist erinevalt 3.Struktureeritud- grammatikareeglid 68. Emotsioonide olemus. Emotsioon ja motivatsioon elusoleku tunnus. Emotio lad. k. liikumine Emotsioonis alati mingi suhe, tunne ühe v teise asja suunas Emotsioon objekti peegeldus Emotsioonis on keha, emotsiooni ja kandja peegeldus Emotsioon kaheosaline-objekt ja ihu 69. Emotsioonide subjektiivsuse teke.
(digi) andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmetena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Krüptograafia erijooni, 1 Tänapäeval on krüpteerimisalgoritmid (andmete teisendusreeglid) reeglina avalikud,kogu salastus põhineb turvalisus kasutataval salajasel võtmel (mis on lühike digitaalteabekogum) Säärane võte lubab sõltumatutel ekspertidel süsteemide turvalisust abstraktselt hinnata, pääsemata ligi kaitsmist vajavatele andmetele Praktikas tegelvad sellega küll kitsa eriharidusega inimesed-krüptoloogid-, kes on reeglina eriteadmistega matemaatikud Kaasaja krüptograafia kasutab eranditult matemaatikute (krüptograafide) poolt koostatud tüüpalgoritme,ise oma kasutamiseks välja töötatavad unikaalsed algoritmid on ajalugu Nende algoritmide koostamine krüptograafia (matemaatika) alaseid eriteadmisi
Tegelikult liiguvad ainult elektronid; augud on lihtsalt kohad, kus elektrone ei ole (kuigi need ka liiguvad, aga nad ei ole aineosakesed). Elektrivoolu suund on vastupidine elektronide liikumise suunaga. Näitena võib mõtelda sellele, kuidas toimub pikas autorivis autode liikumine. Esimene auto (tinglikult elektron) liigub natukene edasi, selle auto taha tekkis tühimik (auk), tühimiku täidab järgmine auto (elektron), mille taha tekib omakorda tühimik jne. Nii võib abstraktselt ette kujutada, kuidas augud "liiguvad" ühes suunas ja elektronid teises. Vahepeal tekkinud iseeneslikke pingeid aga rakendada ei saa, sest vooluringi ühendamisel tarvitab ülejäänud vooluahel kiiresti kogu laengu ära. 18. Mis on vastulülitus? Vastupingestatud pn-siire Kui rakendada n-kihile positiivne ja p-kihile negatiivne pinge, siis vastaslaengud tõmbuvad mõlemal kihi otstel (siirdest kaugel) ja suurendavad laenguta ala ehk tekitavad tõkkekihi,
tarvitasid raseduse ajal alkoholi sensomotoorne periood Piaget' teooria järgi sünnist kuni teise eluaastani kestev tunnetusliku arengu periood, mille kestel ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest. Preoperatsionaalne periood-2.-7. Eluaastani,representatsioonides mõtlemine Konkreetsete operatsioonide periood-7-12. Eluaastani,arusaamine abstraktsetst ideedest Formaalsete operatsioonide periood-lates 12.eluaastast, kui suudab abstraktselt mõelda ja hüpoteetilisi võimalusi kaaluda Vermimine-õpitud kiindumine, mis kujuneb eriti varases eas Kiindumine-tugev ja püsiv emots side lapse ja hooldaja vahel Objektide jäävus veendumus, et objekt eksisteerib ka siis kui me teda ei näe Assimilatsioon Piaget' teoorias areneva lapse keskkonna tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil. NT Peeter teab et kõik neljajalgsed on koerad, näeb hobust ja kutsub teda koeraks.
süsteemid. Filosoofiliste jutustuste peamiseks probleemiks oli maailmas valitsev kurjus. See huvitas Voltaire kogu elu, kuna sellega oli seotud ka teine valgustusajastu jaoks kõige tähtsam küsimus: uue ühiskonna loomise võimalused ja progress. Voltaire taotles alati, et tõde jõuaks kõige laiema lugejaskonnani. Kujundlik vorm ei ole Voltaire´i jutustustes lihtsalt hinnaalandus lugejale kes ei oska veel abstraktselt mõelda. Kirjaniku idee avaldub ka teose kunstilises vormis. Voltaire´i jutustused on üles ehitatud kunsti seaduste järgi, mitte aga illustratsioonide ja näidetega varustatud filosoofilisele arutlusele. Kokkuvõte Voltaire oli kaastundlik kuid samas ka vallatu inimene. Näiteks soovis ta, et filosoofid läheksid välja tänavatele ning nõuaksid, et need, kes valitsuskepi juures, annaksid oma tegudest aru ka rahvale.
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EESTI RIIGI ARENG Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 I Kogukondlik iseseisvus 4 II Riiklik iseseisvus 5 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni 5 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani 6 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni 8 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni 9 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Sissejuhatus A.T. Kliiman jagab Eesti riigi arengu kahte perioodi, millest viimase omakorda nelja etappi: I periood: Kogukondlik iseseisvus; II periood: Riiklik iseseisvus: 1. Esimesest eelkonstitutsioonis...
Oma religioossete uskumuste kriitikaga tugevdas Xenophanes inimese usku tema enese jõusse ja virgutas mitte lootma jumalaile ja nende andidele, vaid püüdma täiustada iseennast. Xenophanese filosoofilise õpetuse keskseks ideeks on maailma ühtsuse idee. Ühtset, igavest, loodamatut ürgsust nimetab ta jumalaks. Tema kõikühtsuse õpetus on esitatud teoloogilises vormis, kuid sel on materialistlik tuum. Xenophanese "jumal" on abstraktselt, metafüüsiliselt mõistetud kosmose materiaalne subtraat. Maailm pole Xenophanese arvates jumala looming. Ta nimetab jumalaks maailma ennast. Nii arendas ta monoteismi panteistlikul kujul: kõiksus on üksus ja ühtlasi ka jumalus. 3.1.3 Tekkimine ja hävimine Elea koolkonna eelkäijana ei tunnusta ta tekkimist ega hävimist. Ta väidab, et kui universum oleks siiski tekkinud, siis ei oleks pidanud ta enne tekkimist eksisteerima ehk oleks pidanud olema mitteolev
5.1.4. Formaalsete tegevuste staadium (12- täiskasvanuni) Formaalse, abstraktse ja logilise mõtlemise kujunemine. Hakatakse aru saama abstraktsetest mõistetest. Hakatakse kasutama ka hüpoteetilisi meetodeid.(6) On neljas ja viimane kognitiivse arengu periood. See staadium algab 12-aastaselt ning kestab kuni täiskasvanuks saamiseni. Selles staadiumis indiviidid liiguvad kaugemale oma individuaalsetest kogemustest ning hakkavad mõtlema abstraktselt, käituma loogiliselt ning tegema järeldusi vastavalt olemasolevale informatsioonile ning on võimeline kõiki neid tegevusi teostama hüpoteetilistes situatsioonides. Selles staadiumis hakkab nooruk aru saama asjadest nagu armastus, loogilistest tõenditest ja väärtustest. Ta hakkab huvituma tulevikuvõimalustest ning nendest vaimustuma. Nooruk muutub oma kognitiivsetelt võimetelt ka selle poolest, mida ta arvab sotsiaalsetest probleemidest.(7) 5.2
saj eKr)on nimetatud maailma esimeseks lingvistiks. Religioossete sanskritikeelsete veda tekstide austamise ja hoidmise ala esindaja. Tema fonoloogia ja morfoloogia kirjendused on täiesti professionaalsed isegi tänapäeva lingvisti pilguga vaadates. b) Keeleuurimise arengus suuri muutusi ei toimunud, kuigi Iirimaal püüti ladana keele grammatika järgi kirjeldada mõned iiri keele nähtusi. Grammatika autoreid kutsuti modistideks- analüüsivad abstraktselt aluselt eksistenti , mõtlemise ja tähenduse väljenduse vormid. Nad väitsid , et kõigi keelte grammatika on ühesugune ning vajalik vaid üks keel- ladina keel. c) Diakrooniline keeleuurimis.Peetakse keeleteaduse aluseks. Ülikoolides eristus trivium (grammatika,loogika, retoorika) ja quadrivium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia,muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Wilhelm von Humboldt 1767-1835 rõhutas
kunstiliselt kujundatud piltidest töötatakse välja tähed. Nii kasutatakse lapse piltlikku tunnetust ja liikumisvajadust, et teha vastav õppeaine arusaadavaks. Lähtuvalt motost ,,Õppimine tegevuse kaudu" õpitakse kirjutama enne lugemist. Pildid, mis võivad õpilasi sisemiselt liigutada, võimaldavad neil ka tunnete tasandil maailma mitmekesistesse nähtustesse süveneda ning neid vähehaaval mõisteliselt ja abstraktselt määratleda. Kesk- ja vanemas astmes aitavad tööõpetus ning kutse- ja sotsiaalpraktika kaasa praktilisele orienteerumisele elus. 3.3 Elav õpetamine teeb õpetajast autoriteedi Rahulolu läbiviidud õppetunniga ei tohiks õpetajat sama tunni edaspidise kordamiseni viia - nii arvas Rudolf Steiner, waldorfkooli ja selle aluseks oleva inimõpetuse rajaja. Sest see, kes elus orienteerub, on pidevas muutumises. Algkooliõpetaja loomulik autoriteet põhineb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
