Ürgajakunst (0)

Ürgaja kunst . Eesti esiaja kunst . Kalmed, kangrud . Luunikerdus, keraamika , metallehistöö. Koopamaalid . Megaliitilised monumendid.
* ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel.
4-5 miljonit aastat vahele
* australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas
Kivikirves
hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed
II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene)
2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima.
* sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene
- 500 000 aastat tagasi
Tuli – süüdata ei osatud, alal hoida osati.
Toit, soojus , vaenlased
PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg)
1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi
I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene)
kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht.
2. Keskmine paleoliitikum - Euroopas 64 000 aastat tagasi
100 000- 30 000
* neandertallased ; 1856 – Saksamaal NEANDERTHALI orus
Matmine – oskus abstraktselt mõelda; usk elu jätkumisest kuskil mujal.
animism - usk looduse hingestatusesse
totemism - uskumine, et pärinetakse kellestki loomast
kannibalism - inimsöömine
Üldiselt paremakäelised (kraaped hambavaabal); 10% kõnevõimet; spetsiifiline nina siseehitus ; karvaseks tagasi; tupikharu - surid välja
40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg
Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.)
Elasid viimase jääaja esimesel poolel
3. Noorem ehk ülempaleoliitikum
40 000-12 000 aastat tagasi
III Homo sapiens – 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene)
* kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa)
Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi
Üldine levik 33 000 aastat tagasi
Vibu (10 noolt minutis ), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine
Kunstiperioodid
Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika , ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides
Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid , kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega
Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t. - kujutatakse liikuvaid loomi, kontuurid seest värviga kaetud, perioodi lõpul hakatakse kujutisi grupeerima
Altamira 15-10 000 aastat tagasi
Altamira koopa vanuseks pakutakse 30 000 aastat. Koobas avastati 1868 a.-l Põhja-Hispaanias. Koopa leidis jahimees, kelle koer kadus , nagu oleks ta maa alla vajunud. Mees leidis koopa ja teatas sellest maaomanikule, kuid see tuli koobast vaatama alles 7 a. pärast. Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 a.-l. Leiti luust ehteid ja muid esemeid. Peremehe 12-aastane tütar nägi esimesena, et koopa lakke on joonistatud loomad. Maalingud katavad lagesid ja seinu 40 m ulatuses. Loomad: Piisonid, hobused , mammutid , põdrad jt.
Nn. “piisonite saal ”, liikuv metssiga
Fotogramm- meetriline koopia Münchenis, (1962, Deutsches Museum ), teine (1964) Madridis
Lascaux 1879. a.
Lascauxi koobas avastati 1940. a.-l Prantsusmaal. 18-aastane Marcel Ravidat leidis koopa süüdates paar tikku, järgmine päev tuli ta sõpradega tagasi, kaasas laternad. Nad teatasid abee Henri Brenil’ile, ühele koopakunsti suuremale professionaalile, oma leiust: tigedad pullid , jooksvad hobused, piisonid, hirved . Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune . Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks . Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast.
14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal.
Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon
Willendorfi
Venus
Kätetu naine
Font-de-Gaume
Chauvet’ koobas, Combe d’Arc Ardéche’is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja – Jean-Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 – 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: Hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased , ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid Øamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed.
Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d’Audoubert, avastati 1912.
Cosqueri koopamaalingud . Koopa leidis 1985. a.-l sukeldumise õpetaja Henri Cosquer Kagu-Prantsusmaal 40m sügavusel lahes. 1991. a.-l avastas ta sealt muinasmaalingute galerii. Koopa seinal on kujutatud inimkäsi, geomeetrilisi kujundeid, metsloomi ja kolm pingviini meenutavat lindu. Maalid on pärit aastast 18 440 e.Kr.
1995. a.-l avastati Lõuna-Prantsusmaal Pariisist 460 km kaugusel, 500 meetri sügavusel 300 20 000 a. vanust paleoliitikumist pärit koopamaalingut. Neil on kujutatud piisoneid, põhjapõtru ja 40 karvast ninasarvikut.
MESOLIITIKUM 12-8 000 a.t.
* sõjastseenid, jahistseenid, siluetid
* rituaalne tants, 8-3 000 a. e. Kr. (Castellon, Hispaania )
Aafrikas Tassili kaljud ja koopad Sahara kõrbes.
NEOLIITIKUM 8-4 000 a.t.
* skulpt . keraamika, pisiplastika
ENEOLIITIKUM - üleminekuperiood metalliaegadele.
PRONKSIAEG 4-1 000 a. e. Kr.
menhir ; triliit; dolmen (mega lithos) – megaliitiline, megaliitne; kromlehh
Stonehenge kr.1900 e.m.a.
Stonehenge’i kromlehh – Inglismaal (Salisbury lähedal, ca 130 km Londonist ), ehitatud 2800 e.m.a. – 1500 e.m.a. Neli ringi. Diameeter 91 m. Osa kive on toodud 350 km merd ning maismaad pidi. Kuidas ja miks ehitati ei osaka keegi täpselt öelda. Arvatakse et transportida suudeti köite ja palkide abil, vajades vähemalt 500 meest. SH’i peetakse päikesetempliks. On ehitatud sellisele laiuskraadile, kus suvise pööripäeva tõusva päikese ja tõusva kuu suunad oma kõige lõunapoolsemas punktis olid õige nurga all. Metallikasutajad tõid umbes 150 miili kauguselt 80 sinikivi. Ehitati ümber ka pronksiajastul – sinikivid asendati suuremate silekaljude struktuuriga, mis koosnes horisontaalsete ühendpiitadega ringist ja seesmisest hobuseraua kujulisest ringist. SH.’i keskel seisjal oli võimalik välja arvestada täpne aeg päikesefestivalide korraldamiseks ja anda juhiseid põlluharijatele nende töö rütmiliseks korraldamiseks aastaaegade lõikes. Stonehenge’i sai kasutada ka kalendrina. Arvatakse, et 20 aasta jooksul kahekordistub liiklus SH’ist 200 m kaugusel olevatel maanteedel. Plaanitakse suunata liiklus tunnelisse, võimaldades rahu paigale, mida peetakse Suurbritannia kõige tähtsamaks monumendiks. Inglise teadlaste sõnul tuleb kaitsta maailma kuulsamaid kive. Viimased on ka UNESCO valvsa pilgu all. SH võib saada üheks kaheksast maailmaimest.
Newgrange – tunnelhaud Iirimaal , 3000 e.m.a. – 2500 e.m.a. Newgrange’i kõrgus on 9 m. Ehitatud selliselt , et tõusva päikese kiired valgustavad 1 kord aastas, talvisel pööripäeval (21. dets.) haua viimast kambrit (pealiku hauakambrit). Päikesemotiivid pandi megaliitikumi haudadesse kaasa selleks, et need lohutaksid ja valgustaksid surnuid ning kindlustaksid uuestisünni järgmises maailmas. Newg.’i peetakse kõige tähtsamaks kiviaja (leiuks) Euroopas.
* Poulnabrone - dolmen Iirimaal, 14 inimese luud ja 6 tükid; ala nimi on Burren
Rootsis - Tanum (ala); Soomes - Äänisjärv ( Oneega )
petroglüüf - kaljugraveering
Viljakuse fetiØid (üleloomulikult kummardatav ese
Willendorfi Venus 30 000-10 000 a. e. Kr. Leitud Austriast, asub Viinis (Naturhistorisches Museum), liivakivist , 11 cm.
Dolni Vestonice Venus - savist, 11 cm. 25 000 a.t.
8 cm, mammutiluust pea, 26 000 a.t.
Ühiskondliku tööjaotuse vormid:
* põllunduse tekkimine 8000 a.t.
NAINE pani seemne mulda
MATRIARHAAT – emajärgne sugukond
* jaht , MEES tõi tapetud looma pojad koju, karjakasvatus ; PATRIARHAAT – isajärgne sugukond
* käsitööliste eraldumine
eksogaamia – sugulaste vaheline seksuaalühte keeld
pilastus – suguühe sugulaste vahel, nõrgad järeltulijad
initsiatsioon – suguküpseks tunnistamise kombetalitused
Perekonnatüübid: 1. piiramatu seksuaalne läbikäimine; 2. veresugulusperekond (põlvkondade kaupa); 3. Punalua perekond (õdede ja vendade seksuaalelu keeld); 4. paarperekond (meeldivuse printsiibil); 5. monogaamne perekond (suguline truudus ühele partnerile; ühiskondliku koguprodukti ülejääk, vajadus pärandada OMA järglastele).
* vibu, nool 13-7000 a.t.;
* kivikirves 7-4000 a.t.;
* pottsepakeder 3500 e. Kr. ( Mesopotaamia )
* ratas 3500 e. Kr. (Mesopotaamia)
* purjelaevad 3500 e. Kr. ( Egiptus )
Kunsti tekkimise teooriad:
1) seksuaalinstinkti teooria
2) jõu ülejäägi teooria
3) maagia
4) töö teooria, manuaalsed võimed (käelise tegevuse osavus)
¦ AMAAN – nõid, kes võttis õiguse kuulutada tulevikku.
Dolmen
Stonehenge
Carnaki menhirid