Kanep (1)

Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica .
Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid.
Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit
tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab
juhtuma.
Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta -9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsalt THC.
Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hašišit.

• Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad.
  
• Hašišit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku.
  

Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt.
Kui marihuaanat on tarvitatud aastatuhandeid, siis hašiš näib olevat
kaasaja leiutis: selle iidse päritolu kohta usaldusväärseid andmeid ei
ole.
...KANEPI AJALUGU
Kõige
varasem teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000 aastat
tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast ajast on
teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel.
Läbi ajaloo on kanepit kasutatud praktilistel ja mõistlikel
eesmärkidel. Kuni sünteetiliste materjalide tulekuni tiris karvane
tätoveeritud meremehekäsi ainult kanepikiududest punutud köit: ilma
kanepita oleks Ameerika ehk siiani avastamata. Lisaks köitele toodeti
kanepikiududest ka riiet ja paberit. Kanepiseemnetest omakorda pressiti
õli, mida kasutab ka tänapäevane keemia- ja kosmeetikatööstus.
Aegade algusest on kanepil olnud koht ka meditsiinis: meie ajaarvamise
alguses kasutas hiina meditsiin kanepit valuvaigistina, samuti
lihastõmbluse, unehäirete, krampide ja iivelduse vastu. Mis
ilmtingimata ei tähenda, et sellest alati palju kasu oleks olnud: veel
keskajal lasti kultuurses Euroopas peaaegu iga haiguse raviks aadrit,
Paunveres aga oli Punzli õli lausa tunnustatud vahend ishiase peamise
ravimeetodina. Aafrikas siiski usuti kanepi abistavasse toimesse
malaaria, düsenteeria ja palaviku korral.
... KANEPIst ja TARVITAMISE tagajärgedest
Kanepisõbrad
armastavad tihti võrrelda kanepit alkoholi ja tubakaga: kanep olla
nende kõrval süütu lilleke või lausa tervisele kasulik. Tegelikult on
sellised võrdlused muidugi demagoogia, sest kõikidel neil ainetel on
oma kahjulikud mõjud. Sama hästi võiks arutada, kumb on tervisele vähem
kahjulik: kas jääda pimedas maanteel veoauto alla või saada löök
sõiduautolt. Küsimus on ainult kahju suuruses; selles, et negatiivsed
tagajärjed on olemas, pole kahtlust.
Kanepi kahjuliku toime
kohta tuleb järjest uut, teadusuuringutega põhjalikult kinnitatud
infot. Tuleb ka arvestada, et kuna kaasaegnegi meditsiin inimese
psüühikat ja selle toimemehhanisme suures osas lihtsalt ei tunne, võib
olla kindel, et suurt osa kanepi kahjulikest omadustest me täna täpselt
ei tea.
...KANEPI MÕJUST
Kanepi
mõju sõltub lisaks THC-sisaldusele suitsetaja meeleolust, ootustest ja
isegi seltskonnast, kus kanepit tarvitatakse. Algaja tarvitaja ei tunne
vahel üldse midagi või kogeb vaid kerget iiveldust. Kanepile tüüpilised
iseloomulikud toimed eristuvad siiski selgelt:

• lõõgastustunne, (kerge) eufooria;
  
• meelte suurenenud tundlikkus, aja kulg näib aeglustuvat;
  
• söögiisu suureneb;
  
• tekivad keskendumis- ja koordinatsioonihäired;
  
• südame löögisagedus kiireneb , kehatemperatuur langeb;
  
• pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad.
  

Kanepisuitsetaja
tunneb ka, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Kainele
kõrvaltvaatajale aga paistab see harilikult põhjuseta kummalise
itsitamisena.
Teinekord võib oodatud lõõgastuse asemel tekkida hoopis tugev hirmu- või paanikahoog.
...KANEPIST JA VAIMSETEST HÄIRETEST
Näiteks heroiiniga võrreldes on kanepi puhul risk mitmesuguste vaimsete häirete avaldumiseks või võimendumiseks palju suurem. Nii on tänaseks selge, et kanepiga saab seostada järgmiste vaimsete häirete avaldumist või seisundi halvenemist:

• sõltuvuse väljaarenemine;
  
• deliirium ;
  
• kanepipsühhoos;
  
• skisofreenia ;
  
• ärevushäired;
  
• depressioon ;
  
• tahtetuse sündroom.
  

Kanepi – nagu ka teiste uimastite – puhul tuleb teha selget vahet tarvitamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse vahel.
Kuritarvitamine
toob endaga kaasa kehalisi, vaimseid ja/või sotsiaalseid probleeme,
mille põhjused tulenevad otseselt ja ainult uimasti tarvitamisest.
Samas ei pruugi uimastipruukimine kuritarvitamise etapis olla veel
tingimata regulaarne : inimesel säilib kanepi kasutamise üle osaline
kontroll ning aeg-ajalt on ta suuteline ka ilma hakkama saama.
Sõltuvuse staadiumis on kasutamisest saanud aga igapäevane vajadus
uimastit pidevalt kuritarvitada.
Uuringutega (Holmberg, 1981;
Bier ja Haastrup, 1985; Arseneault jt, 2002; Fergusson jt, 2003) on
tõestatud, et kanep, eriti suurtes kogustes , võib tekitada nii
deliiriumi kui psühhoosi.
Deliirium ei kesta
kuigi kaua: mõnest tunnist kuni mõne päevani, ehkki aeg võib sel juhul
olla kurval viisil väga suhteline mõiste. Inimese teadvus on siis
hägune: raskusi on ajas ja ruumis orienteerumisega, ta ei pruugi ära
tunda tuttavaid ega aru saada, mis tema ümber toimub. Deliiriumi
tekkimine on tõenäolisem, kui inimene on lisaks suurele tarvitatud
THC-kogusele veel näiteks magamata või pohmeluses.
Psühhoos
erineb deliiriumist peamiselt selle poolest, et analüütilise mõtlemise
võime justkui toimib, kuid reaalsustaju ehk side tegelikkusega on
muutunud või hoopis kadunud. Analüütilisest mõtlemisest on vähe kasu,
kui sa istud katuseäärel eesmärgiga sealt alla hüpata, teadmata oma
nime ja tekkinud olukorra põhjusi, ehkki annad endale suhteliselt hästi
aru sellest, kus sa oled ja mida teha kavatsed. See, et sa oma nime ei
mäleta, on kummaline ja ei tohiks analüütiliselt mõeldes nii olla.
Teadmine, et katuselt alla hüpates sa tõenäoliselt sured, on samuti
analüütilise mõtlemise tulemus, kuid mis parata, kui sinu moondunud
reaalsustaju põhjal tundub katuselt allahüppamine võrreldes
edasi-istumisega normaalne ja mõttekana näiv tegevus.
Psühhoosi
all kannatav inimene on üldiselt rahutu ning teda ümbritsevad
hallutsinatsioonid ja luulud, millesse ta ise kaljukindlalt usub.
Igapäevaeluga sellises seisundis inimene üldjuhul hakkama ei saa.
Psühhoos püsib kauem kui deliirium, ühest kuni kuue nädalani, kuid seda
vaid siis, kui rohkem kanepit ei tarvitata. Kui inimene
kanepipruukimist jätkab, võib selline seisund kesta kaua ning allub
ravile väga halvasti. Sageli vajab see haiglaravi . Uuringud näitavad,
et umbes 10% nendest , kes on elus rohkem kui ühe korra kanepit
suitsetanud, on kogenud kas psühhoosi või deliiriumi. Riski ulatus on
otseses seoses kanepi THC-sisalduse ja tarvitamise sagedusega.
Skisofreenia. Kas
kanep võib põhjustada skisofreeniat ka nendel inimestel, kellel see
muidu ei avalduks? Vastus kaldub olema „jah". Lisaks on tõendeid, et
skisofreenia avaldub kanepisuitsetajatel keskmisest mitu aastat varem.
Mida nooremalt kanepisuitsetamisega alustada, seda suuremad on riskid .
Paanikahood. Kanep
võib põhjustada ka erineva tugevusega paanikahoogusid. Sagedamini
juhtub seda juhuslike tarvitajatega või nendega, kes saavad kogemata
harjumuspärasest suurema koguse THCd. Taolised hood võivad olla väga
tugevad ja hirmutavad. Inimene tunneb, et igasugune kontroll kaob,
hapnikku ei jätku, ta sureb kohe või läheb hulluks jne. Sageli tekib
ebareaalsuse tunne. Mõnikord saavad paanikahoost alguse ärevushäired,
mis vajavad juba psühhiaatrite sekkumist ja mille täielik väljaravimine
ei pruugi enam võimalik olla.
Depressioon . Kanep
soodustab ka depressiooni avaldumist. Uuringute kohaselt on kanepi
kuritarvitajatel depressiooni tunnuseid neli korda sagedamini kui
inimestel, kes kanepit ei tarvita. Depressioonist võivad omakorda
areneda eri psühhosomaatilised häired, näiteks eespool mainitud
ärevushäired jne.
Tahtetuse sündroom. 1968. aastal võeti esimest korda kasutusele tahtetuse sündroomi (amotivational syndrome )
mõiste. Pikka aega kanepit tarvitanud inimene muutub ükskõikseks,
apaatseks ega suuda millelegi pikemalt keskenduda. Ta võib küll teha
tulevikuplaane, kuid ei suuda neid ellu viia. Samuti on tal raske
kohaneda uute olukordadega või keerukamates situatsioonides hakkama
saada. Eluhoiak muutub passiivsemaks. Tekivad probleemid lühimäluga:
inimene ei suuda meenutada, mida hetk tagasi öeldi või mis äsja juhtus.
Halveneb eneseväljendusoskus ja analüüsivõime. Tähelepanuvõime on
puudulik, samuti on sellises etapis kanepitarvitajatel harilikest
inimestest palju kehvem reaktsioonikiirus ja ajataju . Pahatihti on nad
üksildased ja isoleeritud inimesed, kes ei talu kriitikat ning kipuvad
arvama , et nende olukorras on süüdi teised, mitte nemad ise. Tüüpiline
seisukoht on: „Teised ei mõista mind, sest ma olen nii eriline ega
kuulu siia ühiskonda." Nendega vestlemine ei lähe kuigi ladusalt, sest
nad lihtsalt ei mäleta, mida just öeldi või millest üldse jutt alguse
sai. Kindlasti ei suuda nad seostada kanepit oma rahulolematuse
põhjustega.
Mälu- ja keskendumisprobleemid jäävad alles ka siis, kui inimene on juba mitme aasta eest kanepist loobunud .
Uuringud
on näidanud, et tahtetuse sündroom pole arvatavasti muud kui
pikaajalise kanepimürgistuse tagajärg. Mida kauem on inimene kanepit
tarvitanud ja mida suurem on olnud selle THC-sisaldus, seda rohkem on
kahjulikke tagajärgi. See sündroom torkab enam silma kaasaegsetes
tööstusriikides, kus elutempo on kiire ja ühiskonna nõudmised inimesele
suuremad.
Hormonaaltasakaal. Kanep võib
kahjustada nii meeste kui naiste hormonaaltasakaalu. Uuringuid selles
vallas on veel liiga vähe, et kõiki võimalikke kahjusid täpselt
hinnata, kuid enam paistab see kahjustavat mehi. Naistel mõjutab kanep
menstruaaltsüklit. Võib oletada, et kanep vähendab viljakust, eriti
meestel. Siiski on uuringuid veel liiga vähe, et seda kaljukindlalt
väita.
...KANEPIST JA SÕLTUVUSEST
On
teaduslik fakt, et kanep tekitab sõltuvust (Miller & Gold , 1989;
Comton jt, 1990; Duffy & Milin, 1996; Crowley jt, 1998; Haney jt,
1999). Umbes 10% kõigist nendest inimestest, kes kas või korra elus on
kanepit proovinud, jõuavad mingil eluetapil kanepisõltuvuse faasi.
Sõltuvus areneb välja pikemaajalise tarvitamise jooksul, lisaks tekib
tolerantsus: et uuesti kogeda kanepi mõju samaväärsena, läheb tarvis
üha suuremaid koguseid. Kui kanepisõltlane enam oma harjumuspärast
annust ei saa, tekivad võõrutusnähud. Enamasti tähendab see unetust,
ärevustunnet ja kergesti ärrituvust, lisaks vaevavad higistamishood,
kerge iiveldus , värinad ja kehakaalu langus. Unetus kipub sageli olema
väga kurnav ning on tihti peamine põhjus, miks sõltlane kanepist
loobuda ei suuda. Olgu see teadmiseks neile, kes väidavad, et kanep ei
tekita sõltuvust või kui, siis ainult psüühilist (Comton jt, 1009).
Tänaseks on kanepisõltuvus leidnud oma kindla koha ka psüühikahäirete klassifikatsioonides DSM-IV ja RHK-10.
...KANEPIST JA AUTOJUHTIMISEST
Siin
on jutt väga selge ja lühike: uuringud (Warren, 1981; Moskowitz, 1985;
Smiley, 1986; Robbe, 1994; Ramaekers jt, 2004) tõestavad, et juhtida autot kanepiuimas on niisama ohtlik kui purjuspäi. Kanepisõprade
lemmikväide suitsetamise tõttu tekkivatest paranoiadest, mis
sõidukiiruse ja seega ka autojuhtimise kenasti kontrolli all hoiavad,
on pehmelt öeldes absurdne. Kanep mõjutab tugevalt inimese
psühhomotoorseid funktsioone. Psühhomotoorsete funktsioonide hulka
kuuluvad näiteks sellised ohutuks autojuhtimiseks hädavajalikud
omadused nagu liigutuste koordinatsioon , taju ja valvsus (teisisõnu
valmisolek ootamatustele kiiresti reageerida) ning tähelepanuvõime,
näiteks suutlikkus jälgida mõõdikuid auto armatuurlaual. Uuringud on ka
näidanud, et võime autot sirgelt teel hoida on 20 mg THC tarvitamise
järel (see on umbes üks keskmine kanepisigaret) niisama „hea" kui
1promillise alkoholijoobe korral.
...KANEPIST,KOPSUDEST,HINGAMISTEEDEST JA VÄHIST
Võib-olla
pole paljudele teada, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem
kui tubakasigaret. Lisaks sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja
sissehingatav tõrv mitmeid vähki tekitavaid aineid poole rohkem kui
tõrv tubakasigaretist. Naiivsest lootusest, et keegi ei suitseta
kanepit 20 sigaretti päevas ja seetõttu on kanepisuitsetamine palju
ohutum, ei ole kahjuks kasu, sest kanepit suitsetatakse üsna teistmoodi
kui tubakat . Kanepisuits tõmmatakse võimalikult sügavale kopsudesse
ning hoitakse võimalikult kaua hinge kinni (sellest viimasest pole küll
tegelikult mõju suurendamiseks mingit abi). Uksed-aknad hoitakse
enamasti hoolega kinni, et kallis kraam lendu ei pääseks, kanepisigaret
suitsetatakse ära viimse piirini (erinevalt tubakasigaretist, mida
üldjuhul filtrini või näppude kõrvetamiseni ei tõmmata) ning seda
tõmmatakse tükk aega. Vähi soodustamiseks on sellest kõigest rohkem kui
küll.
Nagu eespool mainitud, on kanep suhteliselt uus uurimisvaldkond ning
näiteks tubakaga võrreldes on sellealaseid uuringuid palju kordi vähem.
Siiski on tänaseks juba selge, et kanepisuitsetamine kahjustab
oluliselt hingamisteid. Selge seos on leitud pikaajalise
kanepisuitsetamise ja kroonilise bronhiidi vahel. Lisaks võib kanep põhjustada hingamisteede vähki. Nendel,
kes suitsetavad regulaarselt kanepit ja alustavad sellega noorelt,
areneb hingamisteede vähk keskmiselt 10–30 aastat varem kui ainult
tubakat suitsetavatel inimestel. Eriti suur on risk saada vähk neil,
kes suitsetavad kanepit koos tubakaga: ühe uuringu kohaselt kuni 36
korda suurem mittesuitsetajatest (Tennant, 1983; Tashkin, 1993).
Inimestel,
kellel on probleeme südame ja/või kõrge vererõhuga, on eriti põhjust
kanepist kaarega mööda käia. Tänaseks on kogunenud piisavalt tõendeid,
et kuigi noorte ja füüsiliselt tervete inimeste puhul on risk väike,
võib eriti vanematel ja/või südametervisega hädas olevatel inimestel
kanepisuitsetamine põhjustada näiteks infarkti või stenokardiat. Kanepisuitsetamise pikajalistest mõjudest inimese südametervisele ei ole veel kuigi palju teada.
...KANEPIST JA KURBADEST TÕENÄOSUSTEST
Paljudel juhtudel on kanepi kahjuliku mõju tõenäosus suurem.
Teismelised: nende
puhul on igasugused riskid üleüldse kõige suuremad, näiteks tõenäosus,
et kanepi pruukimise tõttu vajavad nad hiljem psühhiaatrite abi. Mida
nooremalt kanepit esimest korda proovitakse, seda suurem on
psühhootiliste seisundite tekkimise tõenäosus tulevikus. Mälu- ja
keskendumisprobleemide tõttu kannatab õppetöö ja nii lisandub oht, et
haridustee jääb poolikuks. Pidev kanepitarvitamine ja head hinded ei
moodusta harmooniat.
Selles eas toimub ka murrang isiksuse
arengus: lapsest saab täiskasvanu. Oluliseks muutub võime abstraktselt
mõelda ning oskus seada realistlikult pikaajalisi tulevikuplaane. Kui
lapsed mõtlevad näiteks: „Kui suures kasvan, hakkan miljonäriks", siis
arenenud mõtteviisiga noor täiskasvanu mõtleb pigem nii: „Kui lõpetan
heade hinnetega, saan minna edasi ülikooli, et õppida minu unelmate
karjääriks vajalikku eriala." Kanep võib sellist arengut tõsiselt
häirida ning teismelisest võib kasvada lapsik inimene, kes ei suuda
täiskasvanute maailmaga kohaneda ega selles hakkama saada.
Rasedad: THC
läbib platsentabarjääri ning jõuab ema vereringe kaudu ka lapseni.
Uuringud näitavad, et raseduse ajal kanepit tarvitanud emade lapsed on
sündides veidi lühemad ja sünnikaalult kergemad. Lisaks tekib nende
laste hilisemas arengus tihti mitmeid häireid: näiteks mõtlemise
arenguhäired (need ei ilmne enne lapse 4aastaseks saamist) ning
käitumishäired: hüperaktiivsus, impulsiivsus ja puudulik
tähelepanuvõime.
Inimesed, kellel on geneetiline või muu soodumus vaimseteks häireteks:
kanep võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ja vaimuhaiguste
ilmnemisele või halvendada seisundit märkimisväärselt. Skisofreeniliste
kalduvustega inimeste puhul on see risk eriti suur.
...KANEPIST,HOLLANDI MUINASJUTUST EESTI TEGELIKUSEST
Hollandis müüakse kanepit avalikult, miks siis mitte Eestis?
Tõesti, Hollandis on teatud kohvikutest ( coffee shops)
võimalik (veel) osta marihuaanat. Kontroll nende kohvikute üle on aga
palju rangem , kui Eesti kanepitarvitaja ette kujutab. Neis on keelatud
igasugune kangemate uimastite müük, lisaks ei tohi need kohvikud end
reklaamida ega müüa marihuaanat alaealistele. Samuti ei tohi ühele
kliendile müüa rohkem kui viis grammi. Kahjuks või õnneks on Eesti ja
Hollandi ühiskonnad väga erinevad ja sealne mudel pole meie omaga
võrreldav. Näiteks tarvitab Hollandi elanik marihuaanat vähem kui Eesti
elanik. Seega on sealne osaliselt legaliseeritud uimastimüük suunatud
selgelt turistidele ega ole üldsegi põhjustatud sellest, et Hollandi
võimud sooviksid hirmsasti anda hollandlastele vabu käsi oma tervise
rikkumiseks . Viimastel aastatel peetakse siiski ka Hollandis debatti
kanepisaaduste müügi keelustamise üle ja arvatavasti seda ka peagi
tehakse.
Tänapäeval pole kristliku taustaga ühiskondades
tubakat ja/või alkoholi võimalik lihtsalt ära keelata, sest nende küüsi
on langenud liiga palju inimesi, ehkki ka Eesti meedias on pidevalt
üleval teemad, mis käsitlevad nii alkoholi kui tubaka kahjulikkust. Kui
kanep oleks Eestis legaalne, arvestades ühiskonna hetkeseisu, oleks
meie ühiskond mõnevõrra teistsugune: palju rohkem oleks psühhiaatreid
ja psühhiaatriakliinikuid, kes ei tunneks puudust patsientidest.
Järsult suureneks võõrutusravi vajavate inimeste hulk. Oluliselt rohkem
inimesi sõidaks ennast ja teisi liikluses surnuks või vigaseks,
oluliselt suurem oleks tänavakuritegude arv.
Kuna
kanepisuitsetajad on normaalsetest inimestest sagedamini sunnitud
kasutama tervishoiuteenuseid, kasvaksid kulutused ravieelarvetele. Et
uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi, ei saa ka
kanepisaaduste puhul kindel olla, millega seda koguste suurendamiseks
kokku segatakse ja missugustes tingimustes toodetakse. Nii on näiteks
tavalisemad hašiši lisandid maapinnalt kraabitud muld , masinaõli,
henna , vinüül, piimapulber , tärpentiin või harilik kaamelisõnnik.
Nähes, millistes kogustes tarbivad Eesti elanikud alkoholi ja tubakat,
ei ole vähimatki põhjust loota , et Eesti inimesed kanepit tarvitades
ootamatult mõõdutunnet ilmutaksid...
KANEP TÕMBAB SIND!!!!