Kanep on
taim, mille tähtsamate
alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis
sativa ja Cannabis
indica .
Kanepitaimed
ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille
koondnimetus on kannabinoidid.
Nende
ühendite tõttu ongi
kanepil psühhoaktiivsed omadused:
kanepit tarvitades muutuvad inimese
maailmataju ja käitumine ning
asju hakkab
juhtuma.
Kõige olulisem ja tugevatoimelisem
kannabinoid, mida
kanep sisaldab, on
delta -9-tetrahüdrokannabinool
ehk lihtsalt THC.
Sõltuvalt
tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat
või hašišit.
- Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad.
- Hašišit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku.
Eriti
tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede
osadest koosnev
viskoosne alkoholiekstrakt.
Kui marihuaanat
on tarvitatud aastatuhandeid, siis hašiš näib olevat
kaasaja leiutis: selle iidse päritolu kohta usaldusväärseid andmeid
ei
ole.
...KANEPI
AJALUGU
Kõige
varasem
teadaolev kanepikasutamine leidis aset Hiinas umbes 8000
aastat
tagasi: kanepiseemneid kasutati toiduna. Pisut hilisemast
ajast on
teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel.
Läbi ajaloo on kanepit kasutatud praktilistel ja
mõistlikel
eesmärkidel. Kuni sünteetiliste materjalide tulekuni
tiris karvane
tätoveeritud meremehekäsi ainult kanepikiududest
punutud köit: ilma
kanepita oleks Ameerika ehk siiani avastamata.
Lisaks köitele toodeti
kanepikiududest ka riiet ja paberit.
Kanepiseemnetest omakorda pressiti
õli, mida kasutab ka
tänapäevane keemia- ja kosmeetikatööstus.
Aegade algusest
on kanepil olnud koht ka meditsiinis: meie ajaarvamise
alguses
kasutas hiina
meditsiin kanepit valuvaigistina, samuti
lihastõmbluse,
unehäirete, krampide ja iivelduse vastu. Mis
ilmtingimata ei
tähenda, et sellest alati palju kasu oleks olnud: veel
keskajal
lasti kultuurses Euroopas peaaegu iga haiguse raviks
aadrit,
Paunveres aga oli
Punzli õli lausa tunnustatud vahend
ishiase peamise
ravimeetodina. Aafrikas siiski
usuti kanepi
abistavasse toimesse
malaaria, düsenteeria ja palaviku korral.
...
KANEPIst ja TARVITAMISE tagajärgedest
Kanepisõbrad
armastavad
tihti võrrelda kanepit alkoholi ja tubakaga: kanep olla
nende
kõrval süütu lilleke või lausa tervisele kasulik. Tegelikult
on
sellised võrdlused muidugi demagoogia, sest kõikidel neil
ainetel on
oma kahjulikud mõjud. Sama hästi võiks arutada, kumb
on tervisele vähem
kahjulik: kas jääda
pimedas maanteel
veoauto alla või saada löök
sõiduautolt. Küsimus on ainult kahju
suuruses; selles, et negatiivsed
tagajärjed on olemas, pole
kahtlust.
Kanepi
kahjuliku toime
kohta tuleb järjest uut, teadusuuringutega
põhjalikult kinnitatud
infot. Tuleb ka arvestada, et kuna
kaasaegnegi meditsiin inimese
psüühikat ja selle toimemehhanisme
suures osas lihtsalt ei tunne, võib
olla kindel, et suurt osa
kanepi kahjulikest omadustest me täna täpselt
ei tea.
...KANEPI
MÕJUST
Kanepi
mõju
sõltub lisaks THC-sisaldusele suitsetaja meeleolust, ootustest
ja
isegi seltskonnast, kus kanepit tarvitatakse.
Algaja tarvitaja
ei tunne
vahel üldse midagi või
kogeb vaid kerget iiveldust.
Kanepile
tüüpilised
iseloomulikud toimed eristuvad siiski selgelt:
- lõõgastustunne, (kerge) eufooria;
- meelte suurenenud tundlikkus, aja kulg näib aeglustuvat;
- söögiisu suureneb;
- tekivad keskendumis- ja koordinatsioonihäired;
- südame löögisagedus kiireneb , kehatemperatuur langeb;
- pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad.
Kanepisuitsetaja
tunneb
ka, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Kainele
kõrvaltvaatajale
aga paistab see harilikult põhjuseta
kummalise itsitamisena.
Teinekord
võib oodatud lõõgastuse asemel tekkida hoopis tugev hirmu- või
paanikahoog.
...KANEPIST
JA VAIMSETEST HÄIRETEST
Näiteks
heroiiniga võrreldes on kanepi puhul risk mitmesuguste vaimsete
häirete avaldumiseks või võimendumiseks palju
suurem.
Nii on tänaseks selge, et kanepiga saab
seostada järgmiste vaimsete
häirete
avaldumist või seisundi halvenemist:
Kanepi
– nagu ka teiste uimastite – puhul tuleb teha selget vahet
tarvitamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse vahel.
Kuritarvitamine
toob
endaga kaasa kehalisi, vaimseid ja/või sotsiaalseid probleeme,
mille
põhjused tulenevad otseselt ja ainult
uimasti tarvitamisest.
Samas
ei pruugi uimastipruukimine kuritarvitamise
etapis olla
veel
tingimata
regulaarne : inimesel säilib kanepi kasutamise üle
osaline
kontroll ning aeg-ajalt on ta suuteline ka ilma hakkama
saama.
Sõltuvuse
staadiumis on kasutamisest saanud aga igapäevane
vajadus
uimastit pidevalt kuritarvitada.
Uuringutega
(Holmberg, 1981;
Bier ja Haastrup, 1985; Arseneault jt, 2002;
Fergusson jt, 2003) on
tõestatud, et kanep, eriti suurtes
kogustes , võib tekitada nii
deliiriumi kui psühhoosi.
Deliirium
ei
kesta
kuigi kaua: mõnest
tunnist kuni mõne päevani,
ehkki aeg
võib sel juhul
olla kurval viisil väga suhteline mõiste.
Inimese teadvus on siis
hägune: raskusi on ajas ja ruumis
orienteerumisega, ta ei pruugi ära
tunda tuttavaid ega aru saada,
mis tema ümber toimub. Deliiriumi
tekkimine on tõenäolisem, kui
inimene on lisaks
suurele tarvitatud
THC-kogusele veel näiteks
magamata või pohmeluses.
Psühhoos
erineb
deliiriumist peamiselt selle poolest, et analüütilise
mõtlemise
võime justkui toimib, kuid
reaalsustaju ehk side
tegelikkusega on
muutunud või hoopis kadunud. Analüütilisest
mõtlemisest on vähe kasu,
kui sa
istud katuseäärel eesmärgiga
sealt alla hüpata, teadmata oma
nime ja tekkinud olukorra
põhjusi, ehkki annad endale suhteliselt hästi
aru sellest, kus
sa oled ja mida teha kavatsed. See, et sa oma nime ei
mäleta, on
kummaline ja ei tohiks analüütiliselt mõeldes nii olla.
Teadmine,
et
katuselt alla hüpates sa tõenäoliselt sured, on
samuti
analüütilise mõtlemise tulemus, kuid mis parata, kui
sinu moondunud
reaalsustaju põhjal tundub katuselt allahüppamine
võrreldes
edasi-istumisega normaalne ja mõttekana näiv tegevus.
Psühhoosi
all
kannatav inimene on üldiselt rahutu ning teda
ümbritsevad
hallutsinatsioonid ja luulud, millesse ta ise
kaljukindlalt usub.
Igapäevaeluga sellises seisundis inimene
üldjuhul hakkama ei saa.
Psühhoos püsib kauem kui deliirium,
ühest kuni kuue nädalani, kuid seda
vaid siis, kui rohkem
kanepit ei tarvitata. Kui inimene
kanepipruukimist jätkab, võib
selline seisund kesta kaua ning allub
ravile väga halvasti.
Sageli vajab see
haiglaravi . Uuringud näitavad,
et umbes 10%
nendest , kes on elus rohkem kui ühe korra kanepit
suitsetanud, on
kogenud kas psühhoosi või deliiriumi. Riski ulatus on
otseses seoses kanepi THC-sisalduse ja tarvitamise sagedusega.
Skisofreenia.
Kas
kanep
võib põhjustada skisofreeniat ka nendel inimestel, kellel see
muidu
ei avalduks? Vastus kaldub olema „jah". Lisaks on tõendeid,
et
skisofreenia avaldub kanepisuitsetajatel keskmisest mitu aastat
varem.
Mida
nooremalt kanepisuitsetamisega alustada, seda suuremad
on
riskid .
Paanikahood.
Kanep
võib
põhjustada ka erineva
tugevusega paanikahoogusid. Sagedamini
juhtub
seda juhuslike tarvitajatega või nendega, kes saavad
kogemata harjumuspärasest suurema koguse THCd. Taolised hood
võivad olla väga
tugevad ja hirmutavad. Inimene tunneb, et
igasugune kontroll kaob,
hapnikku ei jätku, ta
sureb kohe või
läheb hulluks jne. Sageli tekib
ebareaalsuse tunne. Mõnikord
saavad paanikahoost alguse ärevushäired,
mis vajavad juba
psühhiaatrite sekkumist ja mille täielik väljaravimine
ei
pruugi enam võimalik olla.
Depressioon .
Kanep
soodustab
ka depressiooni avaldumist. Uuringute kohaselt on
kanepi
kuritarvitajatel depressiooni tunnuseid neli korda
sagedamini kui
inimestel, kes kanepit ei tarvita. Depressioonist
võivad omakorda
areneda eri psühhosomaatilised häired, näiteks
eespool mainitud ärevushäired jne.
Tahtetuse
sündroom. 1968.
aastal võeti esimest korda kasutusele tahtetuse sündroomi
(amotivational
syndrome )
mõiste.
Pikka aega kanepit tarvitanud inimene muutub ükskõikseks,
apaatseks
ega suuda millelegi
pikemalt keskenduda. Ta võib küll
teha
tulevikuplaane, kuid ei suuda neid ellu viia. Samuti on tal
raske
kohaneda uute olukordadega või keerukamates situatsioonides
hakkama
saada.
Eluhoiak muutub passiivsemaks. Tekivad probleemid
lühimäluga:
inimene ei suuda meenutada, mida hetk tagasi öeldi
või mis äsja juhtus.
Halveneb eneseväljendusoskus ja
analüüsivõime. Tähelepanuvõime on
puudulik, samuti on
sellises etapis kanepitarvitajatel harilikest
inimestest palju
kehvem reaktsioonikiirus ja
ajataju . Pahatihti on nad
üksildased
ja isoleeritud inimesed, kes ei talu kriitikat ning kipuvad
arvama ,
et nende olukorras on süüdi teised, mitte nemad ise.
Tüüpiline
seisukoht on: „Teised ei mõista mind, sest ma olen
nii eriline ega
kuulu siia ühiskonda." Nendega
vestlemine ei
lähe kuigi ladusalt, sest
nad lihtsalt ei mäleta, mida just
öeldi või millest üldse jutt alguse
sai. Kindlasti ei suuda nad
seostada kanepit oma rahulolematuse
põhjustega.
Mälu-
ja keskendumisprobleemid jäävad alles ka siis, kui inimene on juba
mitme aasta eest kanepist
loobunud .
Uuringud
on
näidanud, et tahtetuse sündroom pole arvatavasti muud
kui
pikaajalise kanepimürgistuse tagajärg. Mida kauem on inimene
kanepit
tarvitanud ja mida suurem on olnud selle THC-sisaldus,
seda rohkem on
kahjulikke tagajärgi. See sündroom torkab enam
silma kaasaegsetes
tööstusriikides, kus
elutempo on kiire ja
ühiskonna nõudmised inimesele
suuremad.
Hormonaaltasakaal.
Kanep võib
kahjustada nii meeste kui naiste hormonaaltasakaalu.
Uuringuid selles
vallas on veel liiga vähe, et kõiki võimalikke
kahjusid täpselt
hinnata, kuid enam paistab see kahjustavat mehi.
Naistel mõjutab kanep
menstruaaltsüklit. Võib oletada, et kanep
vähendab viljakust, eriti
meestel. Siiski on uuringuid veel liiga
vähe, et seda kaljukindlalt
väita.
...KANEPIST
JA SÕLTUVUSEST
On
teaduslik
fakt, et kanep tekitab sõltuvust (Miller &
Gold , 1989;
Comton
jt, 1990; Duffy & Milin, 1996; Crowley jt, 1998; Haney jt,
1999).
Umbes 10% kõigist nendest inimestest, kes kas või korra elus
on
kanepit proovinud, jõuavad mingil
eluetapil kanepisõltuvuse
faasi.
Sõltuvus areneb välja pikemaajalise tarvitamise jooksul,
lisaks tekib
tolerantsus: et uuesti kogeda kanepi mõju
samaväärsena, läheb tarvis
üha
suuremaid koguseid. Kui
kanepisõltlane enam oma harjumuspärast
annust ei saa, tekivad
võõrutusnähud. Enamasti tähendab see unetust,
ärevustunnet ja
kergesti ärrituvust, lisaks vaevavad higistamishood,
kerge
iiveldus , värinad ja kehakaalu langus.
Unetus kipub sageli
olema
väga kurnav ning on tihti peamine põhjus, miks sõltlane
kanepist
loobuda ei suuda. Olgu see teadmiseks neile, kes
väidavad, et kanep ei
tekita sõltuvust või kui, siis ainult
psüühilist (Comton jt, 1009).
Tänaseks
on kanepisõltuvus leidnud oma kindla koha ka psüühikahäirete
klassifikatsioonides DSM-IV ja RHK-10.
...KANEPIST
JA AUTOJUHTIMISEST
Siin
on
jutt väga selge ja lühike: uuringud (Warren, 1981; Moskowitz,
1985;
Smiley, 1986; Robbe, 1994; Ramaekers jt, 2004) tõestavad,
et
juhtida autot
kanepiuimas on niisama ohtlik kui purjuspäi.
Kanepisõprade
lemmikväide
suitsetamise tõttu tekkivatest paranoiadest, mis
sõidukiiruse ja
seega ka autojuhtimise kenasti kontrolli all hoiavad,
on pehmelt
öeldes absurdne. Kanep mõjutab tugevalt inimese
psühhomotoorseid
funktsioone. Psühhomotoorsete funktsioonide hulka
kuuluvad
näiteks sellised ohutuks autojuhtimiseks hädavajalikud
omadused
nagu liigutuste
koordinatsioon , taju ja valvsus (teisisõnu
valmisolek
ootamatustele kiiresti reageerida) ning tähelepanuvõime,
näiteks
suutlikkus jälgida mõõdikuid auto armatuurlaual. Uuringud on
ka
näidanud, et võime autot
sirgelt teel hoida on 20 mg THC
tarvitamise
järel (see on umbes üks keskmine kanepisigaret)
niisama „hea" kui
1promillise alkoholijoobe korral.
...KANEPIST,KOPSUDEST,HINGAMISTEEDEST
JA VÄHIST
Võib-olla
pole
paljudele teada, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda
rohkem
kui tubakasigaret. Lisaks sisaldab kanepi põlemisel tekkiv
ja
sissehingatav tõrv mitmeid vähki
tekitavaid aineid poole
rohkem kui
tõrv tubakasigaretist. Naiivsest lootusest, et keegi
ei suitseta
kanepit 20 sigaretti päevas ja seetõttu on
kanepisuitsetamine palju
ohutum, ei ole kahjuks kasu, sest kanepit
suitsetatakse üsna teistmoodi
kui
tubakat . Kanepisuits tõmmatakse
võimalikult sügavale kopsudesse
ning hoitakse võimalikult kaua
hinge kinni (sellest viimasest pole küll
tegelikult mõju
suurendamiseks mingit abi). Uksed-aknad hoitakse
enamasti hoolega
kinni, et kallis kraam lendu ei pääseks,
kanepisigaret
suitsetatakse ära
viimse piirini (erinevalt
tubakasigaretist, mida
üldjuhul filtrini või näppude
kõrvetamiseni ei tõmmata) ning seda
tõmmatakse tükk aega. Vähi
soodustamiseks on sellest kõigest rohkem kui
küll.
Nagu
eespool mainitud, on kanep suhteliselt uus uurimisvaldkond
ning
näiteks tubakaga võrreldes on sellealaseid uuringuid palju
kordi vähem.
Siiski on tänaseks juba selge, et
kanepisuitsetamine kahjustab
oluliselt hingamisteid. Selge seos on
leitud pikaajalise
kanepisuitsetamise ja kroonilise
bronhiidi vahel.
Lisaks võib kanep põhjustada hingamisteede
vähki. Nendel,
kes
suitsetavad regulaarselt kanepit ja alustavad sellega noorelt,
areneb
hingamisteede vähk keskmiselt 10–30 aastat varem kui
ainult
tubakat suitsetavatel inimestel. Eriti suur on risk saada
vähk neil,
kes suitsetavad kanepit koos tubakaga: ühe uuringu
kohaselt kuni 36
korda suurem mittesuitsetajatest (Tennant, 1983;
Tashkin, 1993).
Inimestel,
kellel
on probleeme südame ja/või kõrge vererõhuga, on eriti
põhjust
kanepist kaarega mööda käia. Tänaseks on kogunenud
piisavalt tõendeid,
et kuigi noorte ja füüsiliselt
tervete inimeste puhul on risk väike,
võib eriti vanematel ja/või
südametervisega hädas olevatel inimestel
kanepisuitsetamine
põhjustada näiteks infarkti
või
stenokardiat.
Kanepisuitsetamise pikajalistest mõjudest inimese südametervisele
ei ole veel kuigi palju teada.
...KANEPIST
JA KURBADEST TÕENÄOSUSTEST
Paljudel
juhtudel on kanepi kahjuliku mõju tõenäosus suurem.
Teismelised:
nende
puhul
on igasugused riskid üleüldse kõige suuremad, näiteks
tõenäosus,
et kanepi pruukimise tõttu vajavad nad hiljem
psühhiaatrite abi. Mida
nooremalt kanepit esimest korda
proovitakse, seda suurem on
psühhootiliste seisundite tekkimise
tõenäosus tulevikus. Mälu- ja
keskendumisprobleemide tõttu
kannatab õppetöö ja nii lisandub oht, et
haridustee jääb
poolikuks. Pidev kanepitarvitamine ja head hinded ei
moodusta
harmooniat.
Selles
eas toimub ka murrang isiksuse
arengus: lapsest saab täiskasvanu.
Oluliseks muutub võime
abstraktselt mõelda ning oskus seada
realistlikult pikaajalisi tulevikuplaane. Kui
lapsed mõtlevad
näiteks: „Kui suures kasvan, hakkan miljonäriks",
siis
arenenud mõtteviisiga noor täiskasvanu mõtleb pigem nii:
„Kui lõpetan
heade hinnetega, saan minna edasi ülikooli, et
õppida minu unelmate
karjääriks vajalikku eriala." Kanep
võib sellist arengut tõsiselt
häirida ning teismelisest võib
kasvada
lapsik inimene, kes ei suuda
täiskasvanute
maailmaga kohaneda ega selles hakkama saada.
Rasedad:
THC
läbib
platsentabarjääri ning jõuab ema
vereringe kaudu ka
lapseni.
Uuringud näitavad, et raseduse ajal kanepit tarvitanud
emade lapsed on
sündides veidi lühemad ja sünnikaalult
kergemad. Lisaks tekib nende
laste hilisemas arengus tihti mitmeid
häireid: näiteks mõtlemise
arenguhäired (need ei ilmne enne
lapse 4aastaseks saamist) ning
käitumishäired: hüperaktiivsus,
impulsiivsus ja puudulik
tähelepanuvõime.
Inimesed,
kellel on geneetiline või muu
soodumus vaimseteks häireteks:
kanep
võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ja
vaimuhaiguste
ilmnemisele või
halvendada seisundit märkimisväärselt. Skisofreeniliste
kalduvustega inimeste puhul
on see risk eriti suur.
...KANEPIST,HOLLANDI
MUINASJUTUST EESTI TEGELIKUSEST
Hollandis
müüakse kanepit avalikult, miks siis mitte Eestis?
Tõesti,
Hollandis on teatud kohvikutest (
coffee shops)
võimalik
(veel) osta marihuaanat. Kontroll nende kohvikute üle on aga
palju
rangem , kui Eesti kanepitarvitaja ette kujutab. Neis on
keelatud
igasugune kangemate uimastite müük, lisaks ei tohi need
kohvikud end
reklaamida ega müüa marihuaanat alaealistele.
Samuti ei tohi ühele
kliendile müüa rohkem kui viis grammi.
Kahjuks või õnneks on Eesti ja
Hollandi ühiskonnad väga
erinevad ja sealne mudel pole meie
omaga võrreldav. Näiteks
tarvitab Hollandi elanik marihuaanat vähem kui Eesti
elanik.
Seega on sealne osaliselt legaliseeritud uimastimüük
suunatud
selgelt turistidele ega ole üldsegi põhjustatud
sellest, et Hollandi
võimud sooviksid hirmsasti anda
hollandlastele
vabu käsi oma tervise
rikkumiseks . Viimastel
aastatel peetakse siiski ka Hollandis debatti
kanepisaaduste müügi
keelustamise üle ja arvatavasti seda ka peagi
tehakse.
Tänapäeval
pole kristliku taustaga ühiskondades
tubakat ja/või alkoholi
võimalik lihtsalt ära keelata, sest nende küüsi
on langenud
liiga palju inimesi, ehkki ka Eesti meedias on pidevalt
üleval
teemad, mis käsitlevad nii alkoholi kui tubaka kahjulikkust.
Kui
kanep oleks Eestis legaalne, arvestades ühiskonna hetkeseisu,
oleks
meie ühiskond mõnevõrra teistsugune: palju rohkem oleks
psühhiaatreid
ja psühhiaatriakliinikuid, kes ei tunneks puudust
patsientidest.
Järsult suureneks võõrutusravi vajavate inimeste
hulk. Oluliselt rohkem
inimesi sõidaks ennast ja teisi liikluses
surnuks või vigaseks,
oluliselt suurem oleks tänavakuritegude
arv.
Kuna
kanepisuitsetajad
on
normaalsetest inimestest sagedamini sunnitud
kasutama
tervishoiuteenuseid,
kasvaksid kulutused ravieelarvetele.
Et
uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi, ei saa
ka
kanepisaaduste puhul kindel olla, millega seda koguste
suurendamiseks
kokku segatakse ja missugustes tingimustes
toodetakse. Nii on näiteks
tavalisemad hašiši lisandid
maapinnalt kraabitud
muld , masinaõli,
henna , vinüül,
piimapulber , tärpentiin või harilik kaamelisõnnik.
Nähes,
millistes kogustes tarbivad Eesti elanikud alkoholi ja tubakat,
ei
ole vähimatki põhjust
loota , et Eesti inimesed kanepit
tarvitades
ootamatult mõõdutunnet ilmutaksid...
KANEP
TÕMBAB SIND!!!!
Kõik kommentaarid