MÄNGU ARENGU TREPP (0)

MÄNGU ARENGU TREPP
Lapse vanus
Mäng lapse arengus
Mänguasjad
1. elukuu
Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam rõõmu füüsilist laadi mängust – jalgade patsutamine, varvaste ja sõrmedega mängimine, näo silitamine . Mäng on usalduslike suhete looja.
Kellukesed, lihtsad muusikariistad, eredavärvilised esemed (kerge kätte võtta, ohutu suhu pista), erineva tekstuuriga esemed, liikuvad kontrastsete värvitoonidega lelud, mida on lapsel huvitav jälgida.
2. elukuu
Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine – täiskasvanu kohandab oma häälitsusi lapse omadega.
3. elukuu
Huvi esemete vastu, mida saab kuulata, vaadata, haarata ning esimesed katsed nende kättesaamiseks – suureneb kontroll keha üle, silmade ja käte koordinatsioon , parem ümbrusetaju.
4. elukuu
Suhtlusel põhinev kordamismäng – täiskasvanu ja lapse tegevus samaaegne, kindel ülesehitus. Laps suudab kordamismängus ette näha järgnevat tegevust – algne kontroll olukorra üle, sündmuste järgnevuste mõistmine. Mängud oma kehaga – kõditamine. Mängu lisanduvad salmid ja laulud.
Mänguasjad peavad olema mitmekesised, et laps saaks uurida erineva tekstuuri, kuju ja värvusega asju. Sobilikud on erinevad krõbistid, vankrilelud, lihtsad mänguasjad mis tekitavad heli ( kelluke ), pehmed mänguasjad (pall, klotsid , karu).
5. elukuu
Lihtsad suhtlusmängud. Mängud kehaosadega – laps mängib oma sõrmede ja varvastega. Peitusmäng – näo katmine käte või mõne muu esemega. Laps hakkab andma märku mängu jätkamisest.
6. elukuu
Rituaalsed kordamismängud. Mängud, mille liigutusi saadab häälitsemine. Suur huvi mänguasjade ja teiste esemete vastu – käed ja silmad suudavad teha koostööd. Laps jälgib teda ümbritsevaid inimesi – algab esemete otstarbe ja sündmuste järgnevuse tundmaõppimine.
7. elukuu
Suurt huvi pakuvad suhtlusmängud, mille sõnu ja tegevust on kerge ette ennustada. Tuttavate salmide ja mängude pidev kordamine – turvatunne , laps ei taha veel vaheldust. Laulud, salmid kehalise tegevuse saatel. Lapse tegevuste jäljendamine – laps tajub nii oma tegevust paremini ning näeb selle mõju teistele inimestele.
Uurimismängu jaoks on vaja lapsele palju erinevaid esemeid ( karbid , paberkotid), mida on ohutu suhu panna. Headeks mänguasjadeks selles vanuses on ka kõristi, vurr , , üllatust peitev lelu , klotsid, lastepeegel. Heli tekitamiseks sobivad lapsele näiteks kastrulikaaned ja lusikad või isetehtud pill plastikpudelist, mis on täidetud riisi või ubadega .
8. elukuu
Siiani on meeltmööda peitemängud, suhtlusmängud ning nende pidev kordamine. Üllatusmomendi olemasolu (üllatust peitev mänguasi).
Tähtis osa mängus on vastastikusel matkimisel (üksteise näoilmete ja liigutuste jäljendamine) – viib nn andmis - ja võtmismängudeni.
9. elukuu
Laps hakkab algatama mängu ja vestlust ise. Laps soovib mängudesse vaheldust – ootamatused tuttavas mängus. Automaatne teiste matkimine muutub nüüd tahtlikuks. Laps suudab haarata mängu korraga nii lelu kui täiskasvanu. Laps suudab esemeid kindlas haardes hoida, neid karpidesse panna, sealt välja võtta ning neist ka tahtlikult lahti lasta. Laps suudab kasutada kahte eset kooskõlastatult (tass ja alustass). Laps suudab erinevate esemetega mängida kuni 20 minutit üksi, aga soovib siiski täiskasvanu lähedust. Katsed eakaaslastele lähenemisel – lelude loopimisega tähelepanu püüdmine.
10. elukuu
Keerukamad võtted objektide tundmaõppimisel – paranenud silmade ja käte koostöö, parem kontroll oma keha, eriti käte üle. Peamine uurimisvahendi roll silmadel ja kätel. Huvi pakuvad pisikesed detailid (muster kleidil ). Meeldib ringi liikuda , et uurida ja käsitseda erinevaid esemeid ja materjale – laieneb arusaam ümbritsevast maailmast, soodustab valiva tähelepanu arengut. Mäng sihikindlam – oskab asju karpi panna, sealt välja võtta, esemeid virna laduda , palli veeretada, mänguautot lükata. Lapse osavõtt mängudes aktiivsem – täiskasvanuga võrdväärne mängupartner. Kordamööda ülesastumisega mängud - sõnalises vestlemises. Tähtis roll lihtsatel salmidel, mis seostuvad lapsele tuttava maailmaga , lähedaste inimestega ja tegevustega. Edusammud eakaaslastega suhtlemisel. Teiste laste käest asjade ära võtmine – alus koostööle ja konfliktidele.
Tähtis on, et laps saaks mängida eri liiki mänguasjadega. Vajalikud on asjad mis tutvustavad lapsele otstarvet ja erinevaid kasutusvõimalusi (pehmed mänguloomad, teeserviis, nukukamm), uurimist ja käsitlemist võimaldavad mänguduasjad (klotsid, pliiats ja paber, pappkarbid) ja heli tekitavad lelud (kellukesed, trumm, kastanjetid, kastrulikaaned ja lusikas ).
11. elukuu
Võtab täiskasvanu tegevustest eeskuju ja algatab neid ise. Sõprus raamatutega – seostab pilte nendel kujutatud esemetega. Laps oskab ette aimata teatud salmidega kaasnevaid liigutusi.
12. elukuu
Meeldivad väga pehmed mänguasjad. Mängib meelsasti tarbeesemetega (juuksehari). Meeldib mängida paberi, karpide ja suurte kastidega kuhu saab ise sisse ronida.
12. – 16. elukuu
Uurimismäng: Huvi pakub asjade kokkusobitamine, meeldib siiani asju mahutitesse panna ja sealt välja võtta (kujunevad mõisted „sees“, „all“, „suurem“, „väiksem“). Laps teeb esimesi katseid kasutada tööriistu (mänguhaamer) – algeline arusaam põhjustest ja tagajärgedest. Lapsele meeldib lelusid nööriga enda järel vedada ning rõõmu pakuvad ka veemängud. Laps hakkab raamatut kasutama üha sihipärasemalt (avab, vaatab pilte). Tekib uudishimu täiskasvanute maailma vastu (lapse kaasamine põrandapühkimisse või tolmuvõtmisesse).
Suhtlusmäng: Populaarsed on laulud ja salmid, mis saadavad sõrmemänge või käsitlevad erinevaid kehaosi , lihtsa meloodiaga mängud, mis räägivad lastele tuttavatest inimestest, asjadest ja tegevustest ning kordamööda etteasteid nõudvad mängud.
Etendamismäng: Lihtsa etendamismängu algus. Selles mängus kasutatakse üht objekti mõne teise objekti etendamiseks – loob eelduse probleemide üle abstraktselt mõtlema ning neile loovate lahenduste leidmiseks. Algust tehakse lihtsate argitegevuste etendamisega ning hiljem kaasatakse sellesse ka enda mänguasjad (etendab mängutassist joomist , hiljem joodab tassiga mõmmit). Viieteistkuuselt hakkab laps kasutama tegelike esemetega vähem sarnaseid lelusid (võileivaks mänguklots). Meeldib kui etendamismängust võtab osa ka täiskasvanu.
Uurimismängu jaoks sobivad lükkavad (nukuvanker) ja järelvedamiseks (ratastega part) mõeldud mänguasjad, lihtne sobitamismäng, trumm, ksülofon, pulgad ja mänguhaamer, kast asjade sisse panemiseks. Etendamismängu juurde kuuluvad mängutelefon, lennuk, köögiriistad, suur nukk , mängukaru, mängumajatarbed ( tolmuimeja , hari, kühvel).
16. – 20. elukuu
Uurimismäng: Laps tegeleb korraga mitme esemega (katab nukuvoodi tekiga). Oskab laduda klotse nii, et need tasakaalus püsiks. Saab aru millised pusle tükid on tühiku täitmiseks liiga suured või väikesed. Laps on oma mängudes püsivam ja osavam. Meeldib tegeleda mängutaignaga, liivaga ja veega. Üheks lemmiktegevuseks on värvipliiatsitega kritseldamine.
Suhtlusmäng: Kui varem eelistas laps salmides ja laulumängudes turvalisust ja ootuspäraseid kordusi, siis nüüd meeldivad talle üllatused. Meeldivad ka rollivahetustega mängud (kordamööda peitu minna, vaheldumisi eest ära joosta ).
Etendamismäng: Etendamismäng hakkab suhtlusmängu osa tasapisi vähendama. Lapsele meeldib jäljendada teda ümbritsevate täiskasvanu tegevusi (lugemine, kirjutamine, toidutegemine). Selles eas meeldib nii tüdrukutele kui ka poistele mängida väikeste nukkudega ja pehmete mänguloomadega.
Uurimismängus saab lapsele anda esemeid, mida saab ujutada/uputada ning erinevaid anumaid mida saab kasutada veemängudes. Sobivad mosaiikmängud, mängutainas ja erinevad mängutööriistad. Etendamismängu jaoks on sobilikud nukunõud, mängutoit, väikesed nukud , mänguautod, mängutolmuimeja ja nukuvanker.
20. – 24. elukuu
Uurimismäng: Laps uurib huviga erinevaid materjale ning õpib tundma nende omadusi. Meeldib endiselt mängida veega ja sellega katsetada. Populaarsed on ka liiv, savi ja mängutainas. Meeldib aina rohkem kriitide või pliiatsitega paberile kritseldada. Suurenenud on käeline osavus ja võime pikemalt keskenduda. Meeldib esemetele sobivate paariliste leidmine ja nende sorteerimine (pildidoomino), viskamismängud ning on ärganud huvi suuremate klotsidega konstruktori vastu.
Suhtlus- ja etendamismäng: Üheks lemmiktegevuseks on täiskasvanute „aitamine“. Laps jälgib täiskasvanut tähelepanelikult ja hiljem matkib teda. Esialgu matkib laps vaid üksiktoiminguid (kartulite potti panek ). Meeldib mängida väikeste inimesesarnaste nukkudega ning esemete ja loomade mudelitega. Lapsele meeldivad ikka veel kordamööda tegevused. Populaarsed on siiani ka salmid ja laulud, eriti meeldivad sellised laulud, millega kaasneb ka mingi tegevus. Lapsele meeldib sellel perioodil ka omaette mängida, kuid soovib selle juures siiski täiskasvanu lähedust. Päriselt teiste lastega koos laps praegu veel ei mängi.
Uurimismängu mänguasju võib nüüd täiendada mõne uue heli tekitava mänguasjaga, värvide kokkusobitamis mänguga, pildidoominoga, suurte ehitusklotsidega, käru või veoautoga liivakasti jaoks.
Suhtlus- ja etendamismänguks võib varuda erinevaid loomaaia ja taluloomade mängumudeleid, garaaž sõidukitega, nukumaja koos mööbliga, poekott.
2. – 2,5. eluaasta
Uurimismäng: Laps jätkab varasemast perioodist tuttavate tegevustega, kuid on nendes nüüd osavam ja arukam ning tegevuste juures püsivam. Oskab suurt palli jalaga lüüa ja kinni püüda. Paljud lapsed avastavad, et oskavad kolmerattalise jalgratta pedaale vajutada . Laps kasutab osavamalt rasvakriite ja pliiatseid, saab hakkama horisontaalse joone tõmbamisega ning tekib huvi teiste maalimisvahendite vastu. Lõigub ette näitamisel paberit, saab paremini hakkama mängutööriistade käsitlemisega, talle meeldib asju sorteerida ning mosaiikpilte kokku panna, mis püüavad nende tähelepanu pikemaks ajaks.
Etendamismäng: Etendamismängu õitseaeg. Last huvitavad eelkõige kodused toimetused – soov täiskasvanute tegevusi mõista. Kui varem jäljendas laps üksiktegevusi, siis nüüd suudab ta meeles pidada juba tervet sündmuste ahelat . Üheks tähtsaks muutuseks lapse mängus on erinevate rollide andmine oma nukule või mängukarule. Varem olid antud mänguasjad passiivsete kaaslaste osas, nüüd muutuvad nad aktiivseteks osalisteks.
Kujutlusmäng: Hakkab tekkima kujutlusmäng, kus laps ei jäljenda ainult nähtud sündmusi, vaid loob neid kombineerides uusi lugusid . Kujutlusmäng aitab lapsel paremini mõista, mis tunne on olla kellegi teise nahas. Lapsele on oluline, et täiskasvanu oleks osavõtlik mängukaaslane, kes suhtub tema ideedesse huviga ning on nõus mängus erinevaid rolle täitma. Laps hakkab tasapisi tunnetama enda tundeid ning tajub paremini ka teiste omi ja ka nende vajadusi. Tänu sellele hakkab ta aina sagedamini kujutama end kellegi teisena. Kõige rohkem etendab ta lähedasi inimesi, keda ta on saanud jälgida. Lapse enda osa hakkab sageli mängima nukk või mängukaru.
Uurimismängu esemete ja mänguasjade juurde võiks nüüd lisada erinevate suuruste ja värvustega paberid, pintslid ja värvid, plastikkäärid, kolmerattaline jalgratas, mõned uued mosaiikpidid ja mõni uus karbike . Etendamismängu juurde sobivad hästi mänguraha ja – kassa , mängupliit, erinevad mängutööriistad aia- ja majapidamistöödeks.
2,5. – 3. eluaasta
Uurimismäng: Lapsele meeldivad aktiivsemad mängud – kolmerattalise jalgrattaga sõitmine, palli viskamine /löömine. Meeldib mängida liivakastis ja veega, kuid nüüd on need mängud muutunud keerukamaks. Vesi ja liiv ei ole enam uurimisobjektiks, vaid mängu taustaks (laevukeste ujutamine vee peal). Täiskasvanu järelevalve all meeldib kiikuda ja mänguplatsil liugu lasta. Üha sagedamini tahab mängida teiste laste läheduses. Kääridega lõikamine tuleb nüüd paremini välja ning laps teeb katseid paberi kokku voltimisel (horisontaalne, vertikaalne voltimine õnnestub, diagonaalis voltimiseks pole nägemistaju veel piisavalt arenenud). Meeldib endiselt pliiatsite, kriitidega kritseldada ja värvidega plätserdada. Esimesed katsed inimese joonistamisest – peaks suur ring, millest kasvab välja kaks kriipsjalga. Kasutab erinevaid konstruktoreid teiste mängude abivahenditena (majade, teede ehitamine), klotside omaduste uurimine ei ole enam esiplaanil.
Etendamismäng: Laps jälgib täiskasvanute tegevust ning etendab seda väga täpselt ja keskendunult. Endiselt on lapse jaoks huvitavad rollimängud, mis suurendavad tema arusaamist maailma asjadest ning arendavad lapse mõtlemis- kui ka väljendusoskust. Suurema tõenäosusega soovib nüüd laps rollimängudes ka neile vastavalt riietuda. Laps hakkab aina sagedamini etendama hiljutisi sündmusi ( juuksuri juures käimine) ning toob oma mängu rohkem detaile. Lapse keeleoskus on juba päris hea ning on abiks fantaasiamaailma avastamisel. Esemed, mida lapsed teiste etendamiseks kasutab, ei pruugi olla enam realistlikud (raamat – papp ). Kui lapse kujutlusvõime on juba piisavalt suur, siis saab ta hakkama ka ilma ühegi esemeta. Ka realistlike mänguasjadega mängib laps palju fantaasiarikkamalt ning kasutab neid täiuslikuma mängu huvides kombineeritult (ehitab autode jaoks pika maantee ). Rõõmu valmistavad ka käpiknukud, kellega laps saab etendada erinevaid tegelasi. Praegu mängib ta veel enamasti teiste laste kõrval, kuid vahel teeb katseid ka neid enda etendamismängu kutsuda.
Uurimismängu juurde sobib väga hästi väike pall, väikesed klotsid, rullid /noad mängutaigna jaoks, uued konstruktorid ning õues kiik ja liurada. Etendamismängu sobivad laevad/paadid veemängu jaoks, väikesed nukud nukumaja ja –garaaži jaoks, sõidukid ja väikesed nukud liivamängu jaoks, talu ja taluloomad, lennuväli koos lennukitega, käpik- ja näpunukud, rong raudteega, koopiad täiskasvanu rõivaesemetest, kingadest rollimängude jaoks.
3. – 3,5. eluaasta
Uurimismäng: Lapsele meeldivad õuemängud, endiselt mängida liiva ja veega ning seda ühest anumast teise valada. Tunneb rõõmu voolimisest ning valmistab plastiliinist või savist ka oma mängudeks vajalikke esemeid. Teeb algust materjalidega eksperimenteerimist (savile saab erinevate esemetega vajutades teha mustrit). Selles eas meeldib lastele väga toidutegemises või aiatöödes kaasa lüüa.
Kujutlusmäng: Tingimuste olemasolul areneb etendamismängust sotsiaalnemäng, kus eri lapsed täidavad eri rolle (müüja – ostjad). Sellised mängud ei kesta esialgu pikalt, sest lapsed peavad veel nende korraldamise ja alalhoidmise kohta nii mõndagi õppima. Lastele meeldib endiselt kui täiskasvanu tema mängudes osaleb. Selles eas hakkavad lapsed rõõmu tundma võistlusmängudest, lihtsamatest seltskonnamängudest ning tunnevad huvi mängureeglite õppimise vastu.
Uurimis- ja loovmängu juurde kuuluvad savi, plastiliin, näpuvärvid, vildikad, templid ja teised trükkimisvahendid, siidipaber, mõni keerukas mosaiikpilt, tühjad tuubid, kingakarbid, jogurtitopsid ja muud majapidamisjäägid, taimed ja lillesibulad, lindude söögimaja, kullesed . Kujutlusmängu jaoks oleks hea omada realistliku välimusega nukku, mängumaja, erinevaid kostüüme, kepphobu, talu/ loomaaed alusel ja näiteks põrandale laotatav teede kaart. Ühiseks mänguks sobivad väga hästi erinevad lauamängud ja mängukaardid.
3,5. – 4. eluaasta
Uurimismäng: Meeldivad endiselt õuemängud ning tekib huvi looduse vastu. Laps hakkab tahtma ennast proovile panna (hüpata nii kõrgele kui võimalik, jalgrattaga püsti seistes sõitmine). Loominguliste tegevuste juures kasutatavaid materjale kasutab ta palju oskuslikumalt kui varem. Lapsele meeldib maalida, joonistada ja katsetada uusi tehnikaid (templitrükk). Kasutab loovalt erinevaid majapidamisjääke (kastid, jogurtitopsid, kaaned), näiteks kindluse ehitamiseks. Populaarseks muutuvad mõned ühismängud (lihtsamad kaardi- ja lauamängud).
Kujutlusmäng: Jõudsalt areneb etendamismäng rühmas. Laps teeb rohkem katseid teistele lastele läheneda. Lapsed etendavad koos läbielatud sündmusi. Mängu tulevad fantastilised teemad (lohed, koletised ) ning etendamismängus võib esineda fantaasiasugemeid (tuletõrjeauto saabub õnnetuskohale otse taevast). Draamamängudes kostüümide kasutamine annab lapsele positiivse kogemuse näitlemisest. Hinnatakse väga mängumaja, kus on võimalik täita erinevaid kodumängu rolle.
4. eluaasta
Lapsele meeldib väga aktiivne mäng. Ta oskab sõita jalgrattaga ja mängib palli. Naudib erinevaid loovtegevusi, ehitab konstruktoritest aina keerukamaid ehitisi . Tähtsal kohal on mängimine teiste lastega ning etendamismäng on muutunud ühistegevuseks. Mängudeks kehtestatakse reeglid ning peetakse neist ka kinni. Fantaasia aina areneb ning mängitakse sageli läbi neid lugusid, mida on raamatutest kuuldud ja televiisorist nähtud.