Loodusteduste teke (2)

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ

LOODUSTEADUSTE
TEKE
Referaat
Koostaja Laura Tomband
11. klass
Tallinn 2008

Sisukord

Tiitelleht...........................................................................................................1

Sisukord............................................................................................................2

Sissejuhatus...................................................................................................3

Töö valik..............................................................................................................3
Töö eesmärk.........................................................................................................3
Materjalide hindav kirjeldus..............................................................................3

Mis ja miks on teadus?.......................................................................4

Teaduste arenemine..........................................................................................4
Teadused uuemal ajal.......................................................................................4

Mis on loodusteadus ?..........................................................................5

Kustkohast said loodusteadused alguse ?........................................................5
Loodusteadused keskajal...................................................................................5
Tähtsamad loodusteadused................................................................................6

Kokkuvõte.......................................................................................................8

Kasutatud kirjanduse loetelu ........................................................9

Sissejuhatus

Töö valik
Referaadi teemat ma ise valida ei saandu, kui teemaga olen sellegipoolest rahul. Leian, et loodus teadused moodustavad äärmiselt olulise osa nii meie kooli- kui argielust. Koolis õpime füüsikat, keemiat, matemaatikat, geograaiat, bioloogiat. Loodusseadusteja –nähtustega satume aga päevast päeva kokku kõikjal. Loodan ,et mu referaat loob loodusteaduste algusaega ja vajadusse pisuke selgust.
Töö eesmärk
Loodusteadused ja loodusseadused on paratamatuks osaks meie elust. Me teame, et nad on olemas ja et nad toimivad , kuid kustkohast on nad saanud alguse? Minu töö eesmärk on leida vastus sellele küsimusele ning teha nende algusaeg ning- eesmärk selgemaks. Kõigepealt üritan ma heita valsut teadusele kui sellisele, seejärel panen suurema rõhu loodusteadustele ning nende tekkele. Süvenen veidi ka loodusteaduste tähtsamatesse harudesse, et luua pisut selgem pilt sellest , mida kõike hõlmavad loodusteadused.
Materjalide hindav kirjeldus
Eestikeelse materjali hankimine teemal „Looduteaduste teke“, oli küllalti keeruline. Eestikeelsetel internetilehekülgedel ning raamatutes ei ole sellel teemal palju informatsiooni. Suur osa teksitis tuli tõlkida inglise keelest ning see ettevõtmine oli küllaltki aeganõudev. Õnneks laabus kõik lõpuks hästi ning referaat tuli isegi parem kui oleksin oodanud. Loodan, et Teilegi meeldib ning annab teadmisi juurde! Mis ja miks on teadus?
Teaduseks nimetatakse tegevust,mille eesmärgiks on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine, kasutamine ja säilitamine. Teadus kui ühiskondlik nähtus hõlmab vajalike teadmiste ja oskusteha inimesi(teadlasi) , teadusasutusi ja teadustegevuse lähtealuseks ja vahendiks on mõistus, seadustes ja teooriates väljendatav teadmiste süsteem.
Teaduste arenemine
Teaduste arenemise põhjustavad tegelikkuse tekitatud vastuolud ning teaduste enese arnguloogika. Viimase põhjal on teadust ennast käistlevad teadusharud neaduste ajalugu. Teaduste alged sugenevad Vana- Ida sivilisatsioonides ( babüloonia-assüüruia kultuur, Egiptus ). Teaduse eristus müüdist kui põhjusi ja üldsisi seoseid otsiv taotlus . Idamaade astronoomia -, matematika,- meditsiini ja teaisi teadmisi süstematiseeriti ning arendati Kreekas. Neljandal sajandil enne meie ajaarvamist hakkas Kreekas kujunema filosoofi ja teadlase kutseala. Umbes samal ajal aksiomaatiliseks teaduseks kujunenud geomeetri oli uue ratsionalisteliku maailmakäsitluse aluseks. Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne , natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku maailmapildi teaotlused väljendusid kõige järjekindlamalt füüsikas.
Teadused uuemal ajal
20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud ohtude ( näiteks globaalprobleemide) teasutal hakatud enam tähtsustama humanitaar -ja sotsiaalteadusi ning otsima teaduste arengu käsitlemisel õigeks teaduste kulmulatiivse arengu kontseptsiooni, mille kohaselt uued teadmised lisanduvad vahetult vanadele. Seejärel muutus valdavaks paradigmaatilise arenemise kontseptsioon , mille järgi eaduste ja teadusharude kumulatiivse arengu ajajärgud vahelduvad paradigmat muutuvate murranguperioodidega. (EE 1990, teadus)

Mis on loodusteadus ?

Loodusteadusteks nimetatakse eluta ja elusat loodust uurivaid ja käsitlevaid teaduseid. Loodusteadused jaotatakse mateeria liikumise vormide( füüsika, keemia, bioloogia ), uurimisobjektide( kolloidkeemia , mikrobioloogia),uurimisviiside(täppisteadused, ekperimentaalteadused) ja nähtuste ajalise( ajalooline geoloogia ) või ruumilise jaotuse järgi( regionaalne füüsiline geograafia). Loodusteadused võimaldavad tunnetada loodusseadusi, nad loovad looduskasutuse teoreetilise aluse. Fundamentaalsetele loodusteadustele tuginevad rakendusteadused( tehnika, põllumajandus-teadus, meditsiin).( EE 1990, loodusteadus.)
Kustkohast said loodusteadused alguse ?
Antiikajal tunti loodusteadust loodusfilosoofia nime all. See sai alguse Vana- Kreekast . Kreeka teadust iseloomustab filosoofilisus ja kaemuslikkus (hüpoteeside ja teooriate rohkus ). Kreeklased käsitlesid asju abstraktselt , kasutades võimalikult üldistavaid argumenteerimisvorme, deduktiivset meetodit. Eelnevast lähtuvalt oli ka kreeklastel matemaatika ning geomeetria väga populaarsed . Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks – sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks ( Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki. Kuivõrd keskajal domineeris just aristootellik filosoofia teadustes, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku).
Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus – see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia – kosmos vastandus kaoses olevale maailmale – ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro - ja makrokosmose valdkonnad. Kreekas sündis natuurfilosoofia pinnalt ratsionaalne ja teoreetiline maailmakäsitlus vastukaaluks religioossele ja mütoloogilisele maailmamõistmisele. Tegemist on aga siiski filosoofiaga, sest ei uurita maailma iseeneses, vaid ikkagi inimese tunnetamise kaudu. Samas püüti kõike teha erapooletult. Tekkisid teaduskeele algmed.
Loodusteadused keskajal
Keskaja lõpul ning uusaja alguses asendus filosoofiline tõlgendus järk-järgult teadusliku lähenemisega. Ibn al-Haythami ja Sir Francis Baconi teosed muutsid seda arusaama järjest populaarsemaks ning aitasid kaasa teaduslikule revolutsioonile.
Seoses maadeavastamisega koguti uusi teadmisi teiste rahvaste kohta, mis omakorda muutsid juba üldist kujutlust maailmast, sealhulgas ka religioonist. Just sellel ajal lahknesid teoloogiast filosoofia, loodusteadus, kunst ja kirjandus. Tekkiski loodusteadustel põhinev maailmapilt , mis pidas tõeseks heliotsentrilist Päikesesüsteemi, samuti seda, et põhjuslikke sündmusi juhivad loodusseadused. Iseloomulik oli näiteks Galilei (1565-1642) arusaam, et loodusteadustel põhinev maailma mõistmine on põhjendatum kui piiblis sisalduvad ütlused selle kohta. Siiski ei olnud ju kellelgi kahtlust Jumala eksistentsi suhtes. Loodusteadused kirjeldasid lihtsalt loodud maailma korrapära, piibli ütluste ülesanne oli aga äratada inimeste usku. Sellest ajajärgust on esile kerkinud ka Inglise deism, mis tähendas usku Jumalasse-loojasse, kes pärast loomist enam maailma ja universumi kulgu ei sekku.
Tähtsamad loodusteadused
Astronoomia on üks vanemaid loodusteadusi. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta. Vana-Kreekas leiutati tähesuuruste süsteem ning määratleti kaheteistkümnest tähtkujust koosnev sodiaak. Keskajal viisid astronoomiat edasi üksnes mõned araabia astronoomid.
Astronoomiaga on tihedalt seotud füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on üksteist oluliselt mõjutanud. Füüsikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides või kosmilistel energiarikastel objektidel. Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks.
Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö geodeesiaga (koha määramine, aja määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ( astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine ). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks.
Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga . Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid.
Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse osa uurib astronoomia ajalugu. Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tõlgendab astronoomia valguses paleoastronoomia. Et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta seotud teoloogia ning filosoofiaga.

Kokkuvõte

Töökäik võis küll olla oodatust keerulisem kuid lõpptulemus oli vähemalt sama hea kui oelksin oodanud. Loodan , et referaadis kajastatud informatsioonist on kasu. Sain kirjutatud kõigist punktidest, mida olin plaaninud kajastada. Suur abi tuli ka mu isalt, kes juhuslikult on bioloogia õpetaja ning oskas mu kirjatööd pisut korrigeerida ning parandada.
Töö eesmärgiks oli lugejaid harida ning kostitada teadmistega loodusteaduste tekkest , arenemisest ja sellest, mis need tegelikult on. Usun ja loodan , et mu referaat täidab oma ülesande.

Kasutatud kirjanduse loetelu

• Newport, G. 2002 Natural science
  

http://en.wikipedia.org/wiki/Natural_science#History (12. veebruar 2002)

• Eesti Entsüklopeedia, 1990
  

• Kelley L. 2006 The Beginning of Modern Science
  

http://www.friesian.com/hist-2.ht m (14. september 2008)

• Õpilase Entsüklopeedia, 2001
  

• Kvell, A. 2005 Euroopa Kirjandus XVIII Sajandil

alar .kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/ opik -maailmakirjandus.doc

• Oop, A. 2004 Loodusteadused
  

http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusteadus (19. märts 2007)