· ,,Kodumaine viis" 9. Koidud Mihkel Lüdig Heino Eller ,,Koit" ,,Koit" Hümnilis-heroiline koorilaul Sümfooniline poeem Sõnadega Sõnadeta 10. Lavamuusika · K.A. Hermann üritas luua ooperit. Valmis lauleldus ,,Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (1908) · Esimene rahvuslik ooper E. Aava ,,Vikerlased" (1928) · Esimene rahvuslik ballett E.Tubina ,,Kratt" 11. Eduard Tubin (1905-1982) · Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti helilooja sümfonist · Sündis Tartumaal · Õppis Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis H.Elleri käe all · 1931-1944 töötas Vanemuise teatris repetiitorina, hiljem dirigendina · 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi · Külastas Eestit alles 1961.a. Hiljem käis siin kaheksal korral, seoses ute
1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõne...
Muusikal ja operett kasutatakse lavakõnet Erinevused: Ooper Lavateos solistidele, koorile ja orkestrile. Koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine Koor esindab ooperis rahva arvamust Teosed: W. A. Mozart ,,Võluflööt" E. Aava ,,Vikerlased" P. Tsaikovski ,,Padaemand" Operett Kasutatakse lavakõnet. Eksootiline ja ebareaalne. Olulisim laul. Helikeel klassikaline, tavaline teatriorkester. Teosed: J. Offenbach ,,Ilus Helena" J. Strauss noorem ,,Nahkhiir" K. Zeller ,,Linnukaupleja" Muusikal Sisu on võetud maailmakirjandusklassikast, mille tegevus on toodud tänapäeva. Laul, tants ja näitlemine on võrdsed. Helikeel kasutatakse moes olevat poppmuusikat muusikali loomise hetkel.
Janet Baker (1906-1975) Birgit Nilsson Montserrat Caballe´ Enrico Caruso (1873-1921) Luciano Pavarotti Jose Carreras KUULSAID OOPERIDIRIGENTE Arturo Toscanini (1867-1957) Wilhelm Furtwängler (1886-1954) Herbert von Karajan (1908-1989) EESTI OOPER Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. EESTI OOPEREID Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend"
Päts) · 8.dets.1935 EVKL-i arreteerimine EVKL lõpetas tegevuse 7. Väljapaistvaimad kultuurisaavutused EV perioodist 1918-1940: · hariduses 1.dets.1919 Tartu Ülikool avati eesti keelsena · rahvusteaduses 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia" · kirjanduses 1930.aastad psühholoogilise realismi kujunemine (A. H. Tammsaare ja Karl Ristikivi) · muusikas 1928 Eesti esimene ooper Eevald Aava ,,Vikerlased" · spordis 1920.aastatest hakkasid eestlased olümpiamängudel osalema, tuues kuulsust Eestile 8. Väljapaistvad tegelased: · Ernst Öpik- astronoom · Paul Kogerman- põlevkivikeemik · Ludvig Puusepp- neurokirurg · Teodor Lippmaa- botaanik · Edgar Kant- majandusgeograaf · Johannes Aavik- eesti keele uuendaja · Johannes-Voldemar Veski- õigekeelsuse korrastaja · Andrus Saareste- eesti murrakute uurija
Nitouche" · 1908 esimene ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas." 1911 mängiti teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö". · 1922 toimus teatris esimene balletietendus - Léo Delibes'i "Coppélia". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" 1944 esimene eesti ballett-Eduard Tubina "Kratt". 2 Estonia maja 1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle
Tehnikum, Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium, Riia Kõrgem Kunstikool Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu (maadleja), Martin Klein Kunst-Konrad Mägi, Maks Roosmaa, Eduard Taska, Nikolai Triik, Kristjan Raud, Viiralt
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahää...
Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Oli XI üldlaulupeol meeskooride üldjuht. Aastatel 1932-1939 töötas Autorikaitse Ühingus ning 1930-39 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-36 Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Kirjastusfondis. 1930-39 kuulus Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Evald Aava peateost, ajaloolist ooperit "Vikerlased" peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. Teose senises edukuses on olnud oluline roll ka Evald Aava ooperiprimadonnast abikaasal Ida Aav-Loo-Talvaril.
Paraku tabas Padarit varasemastki tuttav ebastabiilsus korralikule avamatsile järgnes passiivsusest pakatav teine kohtumine ning langemine. Tanel Kangert, jalgratta grupisõidu 69. Tegelikult tuleb Kangertit tänada, et ta üldse soostus olümpial Eesti koondist esindama. 21-aastase ratturi tegelik tase pole veel nii kõrge ning osalejate nimekirja sattus ta vaid tänu Rene Mandri kevadisele kukkumisele ja vigastusele. Tulevikumees on ta aga kindlasti. Moonika Aava, odaviske 26. Vaevalt ootas keegi Aavalt midagi rohkemat, vaevalt ta isegi. Kuid enne järgmist hooaega peaks ta mõtlema, kas soovib olla politseinik, odaviskaja või nende kahe hübriid. Ning vastavalt sellele otsusele püstitama ka uued eemärgid kõrgemale tasemele tõusmine pole ju võimatu. Irina Kikkas, iluvõimlemise 20. Kikkase raskelt välja teenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult. Neljast mitmevõistluse kavast luhtus
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3 Medalid MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim
19. augustil Tartus ja 20. augustil Tallinnas jõuab oma esimese uusaegse ettekandeni Eestis tänavuse juubilari Johann Valentin Mederi ooper "Kindlameelne Argenia" (Tal linn 1680), Põhja-Euroopa muusikaloo väga kaalukas meistriteos. Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab. Seda võib ju pidada pelgaks mänguks, ent sõnajärg võib palju muuta: jah, mitte "esimene eesti", küll aga Eesti esimene ooper loodi Tallinnas enam kui 300 aasta eest, kõigest kaks aastat pärast esimese saksa ooperimaja avamist Hamburgis! Ühtaegu satub see teos olema ka
19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Sel puhul peetud miitingul hüüdis EK(b)P KK sekretär Eduard Päll: "Kuid keegi ei suuda maha kustutada viha nende varemete tekitajate vastu!" Maja taastati 1947. aastal. 1949
SUHTLUSE MÕJUJÕUDU SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis KONKREETSUS – sündmuse täpne aeg ja koht REAALSUS – tegelik paelub rohkem PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Tartu: Kirjastus Atlex Tuttar, Janek 2014. Avalik esinemine. http://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise- videokursus-kone-osad/(26.12.2014)
1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930- 1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Helilooja, koorijuht, muusikaajakirjanik. Pätsi tähtsaim tegevusvaldkond oli muusikaõpetus. Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis
esimese päeva programmis kõiki kutselisi sümfooniaorkestreid ja koore ning sõltuvalt teosest veel muidki koosseise ja soliste. Esitamisele tulid Elleri "Kodumaine viis", Lüdigi "Koit", Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", Härma "Veel kaitse, kange Kalev", Läte "Laul rõõmule" ja Eino Tambergilt tellitav laulupeokantaat. Professionaalse muusika plokist on valiku hulgas rida Kreegi teoseid, Tobiase "Sanctus" "Joonase lähetusest", Lüdigi avamäng "Jaaniöö", Aava "Sõdalaste koor" ooperist "Vikerlased", Eugen Kapi "Mõõkade tagumine" balletist "Kalevipoeg", Ernesaksa kõrtsistseen "Tormide rannast" Laulupidu kui rahvapidu loob kommunikatiivse situatsiooni, mis kõiki osavõtjaid aktiivselt kaasab, võimaldades osalemise ja esitamise kombinatsiooni ühiskondlikus kontekstis. Rahvapeol osalemise üheks motivatsiooniks on sotsiaalne interaktsioon, mille kaudu selgitatakse ja korraldatakse mitmesuguseid suhteid. Rahvapidu sisustavad tegevused
pesahi päevadel ei tohi süüa midagi, mis on tehtud hapendatud taignast. · Jom ha-soa veha-gvura e Holokausti ohvrite ja kangelaste mälestuspäev (aprill-mai), tuletab meelde juudi rahva ajaloo kõige kohutavamat tragöödiat. · Jom ha-atsmaut ehk Iisraeli iseseisvusepäev (aprill-mai). · Savuot ehk nädalate püha (49 päeva pärast Pesahi algust mai-juunis, kestab 1 päev Iisraelis, 2 päeva mujal). · Tesa be-av ehk 9. aava paast (juuli- august), Esimese ja Teise Templi hävitamise mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri paast. Judaismi tähtsaim püha · Perekondlikus elus on nädala kõrgpunktiks sabbati ehk sabati pidamine. · Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha. · 4.käsk käsib pühitseda sabati päev, millal Jumal puhkas pärast maailma loomist. · Sünagoogis loetakse Toora peatükk. Juudi keel
20. Aastapäeva tähistamisega, kujunes eriti võimsaks: sellel osales 569 koori 17500 esinejaga; kuulajaid oli 150 000. · Tegevust jätkasid tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Cyrillus Kreek, Mart Saar, Peeter Süda. · Tallinna ja Tartu kõrgematest muusikakoolidest võrsusid helikunstnikud nagu Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Verner Nerep, Riho Päts, Enn Võrk. · 1928. a. sai lavaküpseks esimene ooper Evald Aava ,,Vikerlased''. Kuulsust võitsid Artur Kappi oratoorium ,,Hiiob'' ja Cyrillus Kreegi ,,Reekviem''. · 1930. a. levis seoses filmikunsti arenguga kerge ajaviitemuusika. Samast zanrist algas Artur Rinne ja Raimond Valgre muusikaline tegevus. · Alates kümnendi keskpagiast võibki rääkida teatrikunstis uuesti maksvusele pääsenud lavastuslikust realismist, mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused.
1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios.
Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat"
Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. 2. Eestlased Berliini MM-il. Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand kümnevõistluses : Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro 3. Medalid. MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid. Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit, millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ....................................................................................................................
1926. aastat loetakse Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri sünniks. Esimene peadirigent oli ka ooperiteatri muusikajuht Raimund Kull. 1920. aastate lõpul jõudis kõrgtasemele "Estonia" ooperilava. 1944. aastaks on "Estonia" laval olnud tervelt neli Wagneri ooperit: "Lendav Hollandlane", "Lohengrin", "Tannhäuser" ning "Tristan ja Isolde". 1920. aastatest peale mängiti ooperit regulaarselt ka "Vanemuises". 1928. aastal tuli lavale Evald Aava "Vikerlased". 1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10 sümfooniat!). 1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvarteti Keerulised ajad 1942. aastal koondati kunstiinimesed Jaroslavlis Eesti Kunstiansamblitesse. 1944. aastal asutati Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). 1944. aasta sügisel, kui nõukogude väed olid jõudnud taas Eestisse, algas suur põgenemine Läände. Muusikute read hõrenesid tuntavalt. 9. märtsil 1944
lauldes ka osa monolooge ja dialooge. Vanakreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas Jacopo Peri (1561-1633). 1598.aastal lavastati Itaalias tema ooper" Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema" Armastus ja surm" ning 1933.a. " Elga". Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand"," Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend" Eduard Tubin, "Barbara von Tisenhusen"," Reigi õpetaja" EESTI BALLETT
Tabel 2 Eesti sportlaste tulemused kergejõustiku Berliini MM-l 2009 Sportlane Spordiala Tulemus Koht Osalejate arv Taavi Peetre Kuulitõuge 19.91 15. 36 Kaie Kand seitsmevõistlus 5760 15 29 Tiidrek Nurme 1500 m 3.43,73 28. 54 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe 1.89 17. 33 Moonika Aava Odavise 53.86 26. 31 Lauri Leis Kolmikhüpe 15.98 38. 46 Marek Niit 200 m 21,21 39. 67 Mihkel Kukk Odavise 78.18 16. 48 Tanel Laanmäe Odavise - - 48 Gerd Kanter Kettaheide 66.88 3. 30
Koorilaulu stiil. Tähendas meie kogukonna jaoks meie linnade saksa meesteklubide laulu. 16. Millist sündmust peetakse eesti esimeseks sümfooniakontserdiks? 19.11.1900 Tartu Bürgermusse saalis toimunud kontsert, eesti suurem orkester mida juhatas Aleksander Läte 17. Millist teost peetakse eesti esimeseks instrumentaalkontserdiks? Rudolf Tobiase „Klaverikonsert d-moll“ 1897 aastal. Esiettekanne 19.11.1907 18. Nimeta eesti esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetav teos. Evald Aava „Vikerlased“ 1928 19. Millist teost peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks? Eduard Tubin „Kratt“ 1940a 20. Millist teost peetakse esimeseks kaasaegsete tegelaste ja ainestikuga balletiks eesti muusikas? Eino Tamberg „Sümfoonia op 10“ (1959) 21. Millist teost võib pidada esimeseks eesti operetiks? Adalbert Virkhausi „Jaaniöö“ (1910) 22. Milliseid teoseid peetakse esimesteks eesti keelpillikvartettideks?
teaduselu uurimisega kui ka populariseerimisega. Eriti kiiresti arenesid rahvusteadused. Nt: keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust, uurisid eesti murdeid. Kirjanduselu 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul. Kümnendi keskel tõusis esile proosa, eriti realistlik romaan ( A.H Tammsaare) Kesrkis esile nooremate luuletajate põlvkond Muusikaelu uus kammermuusika, koori ja soololaulud Uued sümfoonilised suurvormid( Evald Aava ooper ,,Vikerlased") 5) Elulaad ja olme suhtumine omariiklusesse- omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform.1920. Esines veel kommunistlikku ja kosmopoliitset meelsust, riigi halvustamist, kuid need kadusid kommunistide riigipöördekatsega peaaegu täielikult. Keeruliseks tegi asja vaikiva oleku kehtestamine, sest katseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks
sellest, mida lugeda küpseks teoseks ja mida katsetuseks. Kõigepealt üritas kirjutada ooperit asjaarmastaja helilooja Karl August Hermann(1851-1909). Selle tulemusena valmis neljavaatuseline lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1908), kust pärineb ka tuntud laul ,,Kungla rahvas" (kungla- õnnemaa, Kreutzwald). Seda peetakse siiski vaid katsetuseks lihtsakoelise muusika ja olematu dramaturgia pärast. Esimeseks arvestatavaks rahvuslikuks ooperiks peetakse Evald Aava (1900-1939) kolmevaatuselist ajaloolis-romantilist ooperit ,,Vikerlased"(1928), libreto aluseks K. A. Hermanni lühijutt ,,Auulane ja Ülo" (Auulane on Eesti rahva suur ja õilis vanem). Tegevus toimub 1187. a, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Esimeseks rahvuslikuks balletiks oli Eduard Tubina (1905-1982) ,,Kratt", mis valmis 1940. a. Tubin esitas selle 1940. a toimunud lavateoste võistlusele, kuid zürii arvates oli ballett liiga
pakkuda kuuljatele naudingut. Võrreldes tänapäeval peetud riigimeeste kõnede, siis on tunda suurt vahet. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kallas, T. (2007) Isalt pojale. Postimees (http://www.postimees.ee/010907/esileht/kultuur/280338.php 2. Jaak Uibu sõnavõtt 30.09.05 http://www.raki.ee/index.php? page=66&action=article&article_id=47 3. Kleis, R . (1980). Antiikkirjanduse ajalugu. Tallinn: Valgus. 4. Aava, K. (2006). Õppematerjalid magistrantidele aines ,,Retoorika"; www.tlu.iva.ee Pildid: http://web.mac.com/heraklia/Caesar/contemporaries/cicero/index.html http://www.the-romans.co.uk/augustus.htm
Tal oli rahulik, romantiline ja klassikaline stiil. Tema suurteks eeskujudeks olid P. Tsaikovski ja A. Klazunov. Artur Lemba kõige tuntuim teos on Esimene Klaverikontsert G-duur, mis sai tuntuks meeldejääva meloodia ja voogava muusika poolest. Viiuli repertuaarist on kõige tuntuim „Armastuse poeem“. Artur Lemba kirjutas Eesti esimese sümfoonia ja Eesti esimese ooperi „Sabina“ (1905), kuid millegipärast loetakse Eesti esimeseks ooperiks alles 1928. aastal avaldatud Evald Aava „Vikerlasi“. Artur Lemba kirjutas kaks sümfooniat, viis klaverikontserti, ühe rapsoodia klaverile ja orkestrile „Tuljaku“ teemal, kaks pidulikku avamängu sümfooniaorkestrile, ühe keelpillikvartetti, ühe klaverikvarteti, neli klaveritriot, kolm viiulisonaati, kaks klaverisonaati, umbes kolmkümmend koorilaulu ja neli ooperit. Lisaks on ta kirjutanud teose „Poeme D’amour“ viiulile ja klaverile. Kokkuvõte Artur Lemba oli tunnustatud helilooja, pianist ja pedagoog
Hästi korraldatud siseturundus mõjutatab töötajate hoiakuid ja motivatsiooni ning seetõttu paranevad töötulemused mõjutavad omakorda müüki ja kliendirahulolu (Äripäev, 31.05.2004). Kui turunduse roll ettevõttes on eelkõige toote või teenuse pakkumine tuginedes erinevatele turundusstrateegiatele ja reklaamimile, et täita klientide vajadusi, siis siseturundus keskendub eelkõige ettevõtte personalile. Tallinna Ülikooli kommunikatsioonieriala lektori Katrin Aava arvates on siseturundus panustamine oma töötajatesse, kellest omakorda sõltub organisatsiooni edukus. Ettevõtte toote või teenuse parim soovitaja on oma asutuse töötaja, kes usub mingi idee või toote headusse. Sellisel juhul levitab töötaja seda usku ka oma tuttavatele, sest ta on nende jaoks oma valdkonna arvamusliider.(Äripäev, 12.12.2006) Inimesed usuvad igasugu mitteametlikku siseinfot palju parema meelega, kui ametlikke teadaandeid
nagu Eesti Kirjandus, Akadeemia, Varamu jt. Nagu Eesti kultuuris levisid ka kirjanduses L?? ne-Euroopa m?jud ja moevoolud. Ka Eesti igap?evaelu laad, eriti linnades, l?henes kiiresti L??ne-Euroopa omale. Muusika See aeg oli rohkem nooremate helikunstnikute ?itseaeg.Eesti muusikas olid siis nii s? mfoonilised suurvormid kui ka kammermuusika , koori- ja soololaulud.Kasvas orkestrite ja kooride arv.Peeti laulup?evi ja ?ldlaulupidusid. Eesti esimene ooper oli Evald Aava ,, Vikerlased'' Kunst Eesti Vabariik kuulus 1920. ja 1930. aastail P?hja-Euroopa demokraatlike v?ikeriikide hulka ning seet?ttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane.1919.aastal asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas'', mis 1920.-1930. aastail oli Eestis peamiseks kujutavaks kunsti ?ppeasutuseks.,,Pallase'' kooli juhtisid Pariisis ja mujal v? lismaal tegutsenud kunstnikud Konrad M?gi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe.1920.aastaid v?ib ka
Aastail 1879-1910 peeti kuus üldlaulupidu, mis etendasid tähtsat osa rahva kultuurilise ja majandusliku enesemääramise teel. Iseseisvas Eestis hakati üldlaulupidusid pidama iga viie aasta tagant (1923-1938). Peale II Maailmasõda jätkus laulupidude traditsioon. Eesti ooper Eestis on kaks ooperi- ja balletiteatrit- "Estonia" teater Tallinnas ning "Vanemuine" Tartus. Algul lavastati seal sõnalavastusi, laulumänge, operette, hiljem ka oopereid ja ballette. Esimene eesti ooper on Evald Aava (1900-1939) "Vikerlased", mille esietendus toimus "Estonia" teatris 1928.aastal. 1929.a. ilmus "Estonias" lavale Artur Lemba "Kalmuneid", aasta hiljem tema "Armastus ja surm" ning 1933.a. "Elga". 1935.a. korraldati "Estonias" ooperite konkurss, kuhu laekus 6 lavateost. Eesti oopereid: Gustav Ernesaks, "Tormide rand", "Pühajärv" Eugen Kapp, "Tasuleegid", "Rembrandt" Eino Tamberg, "Raudne kodu", "Cyrano de Bergerac" Veljo Tormis, "Luigelend"
Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios.
Joonase lähetamine- R.Tobias- Oratoorium · Mitu sümfooniat on loonud: Beethoven- 9 sümfooniat Mozart- leitud 41(arvatakse aga olevat 50sümfooniat) Haydn- 104 sümfooniat Schubert- 9 sümfooniat A. Kapp- 5 sümfooniat E. Tubin- 10 sümfooniat Tsaikovski- 6 sümfooniat · Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias ,,Joonase lähetamine" Eesti esimese klaverikontserdi Rudolf Tobias - Klaverikontsert d-moll Eesimese eesti reekviemi C. Kreek Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt" Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti
● Põhja pool on säilinud veel männimetsi, mis meenutavad Vahemeremaid ja on jordaanlaste seas populaarsed pikniku paigad. ● Puude puudumine raskendab Jordaanias rallimeeste elu. Lõik Eesti Päevalehest: Eesti praeguse parima rallimehe sõnul muudavad Jordaania võistluse keeruliseks harjumatud olud. "Kiiruskatsed kulgevad sisuliselt kõrbes – kõikjal on lage, kurvide arvestamisel heaks orientiiriks olevad puud puuduvad," vahendas Aava rallitiimi pressiülem Marek Mägar võidusõitja sõnu. Tööstuse areng ● Üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu naftat. ● Jordaanias on põlevkivitööstus. ● Ehitatakse põlevkivielektrijaama, mis peaks valmis saama aastal 2018. ● Eesti Energia võib kaevandada ja töödelda põlevkivi Jordaania kuningriigi keskosas Al Attaratis. ● Eesti põlevkivis on orgaanilise aine sisaldus kõrgem ja õli saagis ka kõrgem
Joonase lähetamine- R.Tobias- Oratoorium · Mitu sümfooniat on loonud: Beethoven- 9 sümfooniat Mozart- leitud 41(arvatakse aga olevat 50sümfooniat) Haydn- 104 sümfooniat Schubert- 9 sümfooniat A. Kapp- 5 sümfooniat E. Tubin- 10 sümfooniat Tsaikovski- 6 sümfooniat · Kes on kirjutanud: Esimese eesti ooperi ja esimese ooperi Euroopas- Esimese ooperi Euroopas kirjutas Claudio Monteverdi. Selleks olid 1607.a valiminud ,,Orpheus". 1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased" Esimese eesti oratooriumi - Rudolf Tobias ,,Joonase lähetamine" Eesti esimese klaverikontserdi Rudolf Tobias - Klaverikontsert d-moll Eesimese eesti reekviemi C. Kreek Esimese eesti balleti - 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina "Kratt" Esimesed eesti keelpillikvartetid- Rudolf Tobias · Iseloomusta W.A. Mozarti loomingut (zanrid, vormid, helikeel) Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Kaasaegsed arvasid Mozarti
Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Oma lühikese elu jooksul kirjutas Aav palju koori- ja soololaule. Sümfoonilisest muusikast on tähtsamad Sümfoonia d-moll ja sümfooniline poeem "Elu". Ta on kirjutanud ka kammermuusikat. Aavalt pärineb eesti esimene ooper "Vikerlased". Teosed: Ooper "Vikerlased" (1927; libreto E. Loo) "Kaitse, Jumal, mu isamaad" kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1925) Sümfooniline poeem "Elu" (1934)
kiviosa lausa 57m). 1434-1450 kestnud ehitust juhtis Andreas Kulpesu. Umbes 50 aastat hiljem sai kirik ka tänapäevasele sarnase tornikiivri. 17. sajandist tänapäevani on Oleviste kirik palju kordi osaliselt või pea täielikult maha põlenud (peamiselt pikselöökide tõttu), kuid on alati taastatud enam-vähem endisele kujule (väikesed muutused on olnud nt tornikiivri 1 Oleviste kirik tänapäeval. Foto: Timo Aava kõrguses).2 2017 Märkimisväärne osa Tallinna vanalinnast, sh ka Oleviste kirik, on suurepäraseks näiteks Põhja-Euroopa hilisgootikast. Oleviste kirikut võib seetõttu pidada rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestiseks. Võrreldes Kesk-Euroopa pompoossete
98 MIHKEL KUKK - esimest korda tiitlivõistlustel osalenuna ei suutnud keeruliste oludega kohaneda ning leppis kesise tulemusega Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. odavise 38 eelvõistlusel 75.56 ANNA ILJUSTSENKO vihmasajus kulgenud olümpiadebüüt piirdus eelvõistlusega, kolmandal katsel hüpatud 1.89 andis lõpptulemuseks 21. koha Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 21. kõrgushüpe 31 eelvõistlusel 1.89 MOONIKA AAVA viskas kvalifikatsioonivõistlusel oda 56.94 ja lõpetas olümpia 26. kohaga Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. odavise 54 eelvõistlusel 56.94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49
Kirjanduselus valitses 1920. aastate algul luule, mida mõjutas enim Siuru rühm. Kümnendi keskel tõusis esikohale proosa, ennekõike realistlik romaan (A. H. Tammsaare). 1930. aastail saavutasid tuntuse ajaloolise romaani viljelejad. Kerkis esile Arbujate nime all tuntu noorem luuletajate põlvkond. Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusikaelu rikastus sümfooniliste suurvormide, kammermuusika, soolo- ja koorilauludega. Eevald Aava ooper ,,Vikerlased", Artur Kapi oratoorium ,,Hiiob". Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn kolme kutselise teatriga. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Poolkutselised trupid aga Kuressaares, Valgas, Võrus. Estonia muutus rahvusteatriks, mis tõi lavale oopereid, ballette, sõnalavastusi. Kunstielu edendajateks olid Tartus ühing Pallas, Tallinnas Eesti Kunstimuuseum. Vanameistrid: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud.
Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Lisaks olemasolevatele laulukooridele ja orkestritele tekkisid uued, laienes muusikaga tegelevate inimeste arv. Säilis ja tugevnes kohalike muusikapäevade ja üldlaulupidude traditsioon. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. Tegevust jätkasid juba tuntuks saanud heliloojad Juhan Aavik, Heino Eller, Artur Kapp, Mart Saar. 1928.a sai lavaküpseks esimene ooper- Evald Aava ,,Vikerlased". Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Siin tegutses korraga kolm suurt kutselist teatrit: ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Tegutsevate spordiseltside ja ringide kõrvale tekkis iseseisvusaastail rohkesti uusi, mis peatselt koondusid alaliitudeks ning 1922.a loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 10 Vabadussõjalised 1929
Angeleses · Meeste oda kaalub 800 g, pikkus 260 270 cm · Naiste oda kaalub 600 g, pikkus 220 230 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jan Zelezny poolt kelle viske pikkuseks oli 98.48 .Eesti rekord on 87.83 ja selle püstitas Andrus Värnik. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Osleidys Menendez poolt kelle viske pikkuseks oli 71.70. Eesti rekord on 61.42 ja selle püstitas Monika Aava. Vasaraheide Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1900 Pariisis ja naistele 2000 Sydneys · Meeste vasar kaalub 7,257 kg · Naiste vasar kaalub 4 kg Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Juri Sedõhh poolt kelle heite pikkuseks oli 86.74.Eesti rekord on 84.40 ja selle püstitas Jüri Tamm. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Tatjana Lõsenko poolt kelle heite pikkuseks oli 77.80. Eesti rekord on 65.09 ja selle püstitas Maris Rõngelepp. Mitmevõistlused
oli nii kiire, et leib jäi hapendamatuks, millepärast pesahi päevadel ei tohi süüa midagi, mis on tehtud hapendatud taignast. Jom ha-soa veha-gvura e Holokausti ohvrite ja kangelaste mälestuspäev (aprill-mai), tuletab meelde juudi rahva ajaloo kõige kohutavamat tragöödiat. Jom ha-atsmaut e Iisraeli iseseisvusepäev (aprill-mai). Savuot e nädalate püha (49 päeva pärast Pesahi algust mai- juunis, kestab 1 päev Iisraelis, 2 päeva mujal). Tesa be-av e 9. aava paast (juuli- august), Esimese ja Teise Templi hävitamise mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri paast Rohkearvulised toidukeelud Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit oli keelatud tappa söömiseks tõenäoliselt sellepärast, et ta oli peamine tööjõud; siga sellepärast, et ta oli tüüpiline maaharijale kuuluv loom aga juudid on ajalooliselt karjakasvatajad ja liikuv rahvus ning
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Elina Partõka, Indrek Sei; vehklejad Kaido Kaaberma, Andrus Kajak, Meelis Loit, Nikolai Novosjolov; viievõistleja Imre Tiidemann. Ateena 13. 29. August 2004 ROK valis Ateena 28. suveolümpiamängude korraldajaks oma 106. istungjärgul 5. septembril 1997 Lausanne'is. Varem jäi tal üllatuslikult saamata õigus korraldada 1996. aasta suveolümpiamängud Ateenas toimunud esimeste kaasaegsete olümpiamängude 100. aastapäeva tähistamiseks. Eesti koondis: Moonika Aava, Marko Albert, Marko Aleksejev, Triin Aljand, Maret Ani, Andrus Aug, Aleksandr Baldin, Aleksei Budõlin, Tõnu Endrekson, Leonid Gulov. Danil Haustov, Andrei Inesin, Jüri Jaanson, Tarmo Jallai, Andrei Jämsä, Kaia Kanepi, Gerd Kanter, Jaan Kirsipuu, Jana Kolukanova, Sigvard Kukk, Igor Kuzmin, Lauri Leis, Pavel Loskutov, Maaris Meier, Erki Nool, Elina Partõka, Taavi Peetre, Indrek Pertelson, Jelena Petrova, Erki Pütsep, Kristjan Rahnu, Eha Rünne, Jane Salumäe, Andrei Silin
stipendiumid) 1925 anti välja ka Kultuurautonoomia seadus vähemusrahvastel oli õigus ise oma kultuurielu korraldada. (vähemusrahvus ehk 3000 inimest) seda kasutasid reaalselt ära ka juudid ja baltisakslased. Kogu haridussüsteem muutus eesti keelseks. (ennem oli vene keeles) algharidusest sai kõrgharidus ja kehtestati kohustuslik haridus tasuta 6 klassi. Kirjandus Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Muusika tuntuks said uued helikunstnikud (nt Eevald Aava ooper ,,Vikerlased") Kunst asutati ühing Pallas, mille eesmärk oli edendada ja tutvustada kunsti Film 1924 esilinastus esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud" Sport Kristjan Palusalu suured saavutused Haridus kehtestati 6 klassiline haridus, mis oli kohustuslik Teadus asutati Eesti Teaduste Akadeemia + Eesti Entsüklopeedia 21. Teaduse ja tehnika arengu mõju igapäevaelule
6 klassi kohustuslik ja maksuvaba uued õpikud, terminoloogia ja koolimajad 1925 kultuuriautonoomia - 3000 vähemusrahvuslast oli õigus juhtida oma kultuurielu rootslased,venelased, baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud ,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur'' Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver Klassikaline muusika: Eevald Aava ooper,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo'' Kunst: loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone Teater: Eesti näitlejate liit Sport: Paul Keres maletaja, Kristjan Palusalu tippmaadleja Kõrgharidus: taasavati Tartu Ülikool; Tallinna Tehnika Ülikool Pilet 25 1938-39 südmused Euroopas(Ansluss, München, Tsehhoslovakkia) 1938.aastal Sm jätkas Versailles süteemi likvideerimist Versailles süsteem keelas Austria ja Ungari ühendamist märtsis 1938 Sm liitis endaga
Proosalooming jäi küll esikohale, kuid tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele tradistioonidele. Olemasolevad laulukoorid ja orkestrid asendustid uutega ning laienes muusikaga tegelevate inimeste ring. 1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. 1928. aastal valmis Eestis meie esimene ooper Evald Aava "Vikerlased". Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel ajaviitemuusika. Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn. Eriti silmapaistvat edu saavutas "Estonia". 1926. aastal loodi Tallinna Töölisteater ning tema repertuaar koosnes põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Tartu "Vanemuine" põdes pärast K.Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" ja Draamatearti tasemele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
