Judaismi - referaat (3)

Judaism
Judaism ehk juutlus on peamiselt juudi rahva religioon . Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam . Judaism on Iisraelis valitsev usund .
Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud.
Judaismi alused
Pühakiri
Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), nebiim ( prohvetid ) ja ketubim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu.
Seadusekoodeksid
Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 sj pKr), Mišna (2 sj), Haskala (hbr valgustus 19sj tavadekogu). Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga .
Õpetuse alused
Judaismi põhiõpetused on:
• Tingimusteta monoteism: Šma Jisrael, Adonai eloheinu, Adonai ehad! (Kuula, Iisrael, Jumal on meie looja, Jumal on ainus!).
• Jumal on ülim maailma looja, isand ja kohtumõistja.
• Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda ;
– vaimne ülimus materiaalse üle;
– kõige väärtuslikum on inimese elu;

• surematu hing.
  

• Jumal ilmutab ennast äravalitud rahvale, kes on juudid , sõlmides nendega brit e liidu.
• Äravalitud rahval ei ole privileege, vaid rohkem vastutust nii Jumala kui teiste rahvaste eest.
• Inimese elu on tema ja Jumala dialoog nii isiklikul kui ka rahva tasandil.
• Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse Jumala eriliseks
anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga.
• Kohus peale surma pärast Mešiahi ( Messia ) tulekut.
Kes on juut ?
• Halahha e Juudi Seadus peab juudiks isikut, keson sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele (läbib gijuri), kusjuures misjonitöö on keelatud.
• Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks.
• Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks.• Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda .
• Juudid aškenazim (pärinevad Kesk- ja Ida-Euroopast) ja sefardim (pärinevad Hispaaniast ja
teistest Vahemere maadest ).
• Sõna "juut" on pärit heebrea keele sõnast yehudi יהודי) mis tähendab kas 'juudamaalane' ehk
Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige.Juudid hõlmavad aga ka Benjamini Levi
suguharude liikmed.
• Teised nimetused: jisraeli, bnei-jisrael.
Judaismi tähtsam paik
• Jerušalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt.
• Teine nimetus on Tzion ehk Siion
• Kuni 70 aastani seisis seal Tempel.
• Nüüd on ainult Läänemüür – kõige püham koht juutidele.
Judaismi koolkonnad
Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha.
Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.
Ortodoksne judaism: sellesse liikumiste rühma kuuluvad hassidism, ultraortodoksne judaism ja modernne ortodoksne judaism.
Konservatiivne judaism ehk Masorti judaism .
Reformistlik judaism ehk progressiivne judaism ehk liberaalne judaism
Rekonstruktsionistlik judaism.
Judaismi tavad
• Poisil 8. päeval pärast sündi tehakse britmila ehk ümberlõikamine.
• Täiskasvanuks saab poiss 13-aastasena
(bar-mitzva), tüdruk 12-aastasena (batmitzva).
• Abiellumine toimub spetsiaalse katte ehk hupaa all.
• Mikve on bassein, mida kasutatakse rituaalseks puhastamiseks .Mikves pesevad end
naised enne pulmi , pärast menstruatsiooni ja sünnitust.
• Süüa tohib ainult koššertoitu, mis on lubatud juudi seaduse ehk halahha poolt ning ettevalmistatud vastavalt spetsiaalsetele rituaalidele.
• Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu, mille uksed on kaitstud mezuzaga.
• Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust.
• Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki.
Judaismi sümbolid
• Magen David ehk Taaveti täht.
• Menoraa ehk seitsmeküünlajalg -kirjeldatud Tooras
Aasta ring
• Kalender on kuu-päikesekeskne. Kuu pikkus on Kuu faaside järgi (29-30 päeva), aasta pikkus vastavalt päikese tsüklile.
• Aastas on 12 kuud, liigaastas – 13 kuud,
• Tsükkel on 19 aastat, kuhu kuuluvad 7 liigaastat ( iga 3., 6., 8., 11., 14., 17. ja 19.
aasta) .
• Aastad arvestatakse alatest maailma loomisest. Praegu on 5768.aasta, mis on
liigaasta.
Juudi pühad
• Roš ha-šana ehk uusaasta (september-oktoober).
• Jom Kipur ehk kohtumõistmise päev (10. päeva pärast rosha-šana), kõige rangem paast, kestab 26 tundi.
• Sukkot ehk onnide püha (4 päeva pärast Jom Kipuri, kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde rändu Siinai kõrbes.
• Simhat Tora ehk Toora rõõmupüha (Sukoti viimasel päeval), tähistab Toora lugemise aastatsükli lõpetamist ja uue algust.
• Hanuka ehk valguse püha (kestab 8 päeva novembrisdetsembris), tuletab meelde imet, mis juhtus Jeruusalemma Templis pärast vabanemist kreeklaste võimust.
• Pesah ehk paasapüha (märtsis- aprillis , kestab 7 päeva Iisraelis, 8 päeva mujal), tuletab meelde lahkumist Egiptuse orjapõlvest, mis oli nii kiire, et leib jäi hapendamatuks, millepärast pesahi päevadel ei tohi süüa midagi, mis on tehtud hapendatud taignast .
• Jom ha-soa veha-gvura e Holokausti ohvrite ja kangelaste mälestuspäev (aprill-mai), tuletab meelde juudi rahva ajaloo kõige kohutavamat tragöödiat.
• Jom ha-atsmaut ehk Iisraeli iseseisvusepäev (aprill-mai).
• Šavuot ehk nädalate püha (49 päeva pärast Pesahi algust mai-juunis, kestab 1 päev Iisraelis, 2 päeva mujal).
• Teša be-av ehk 9. aava paast (juuli- august), Esimese ja Teise Templi hävitamise mälestuseks, sama range nagu Jom Kipuri paast.
Judaismi tähtsaim püha
• Perekondlikus elus on nädala kõrgpunktiks šabbati ehk sabati pidamine.
• Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha.
• 4.käsk käsib pühitseda sabati päev, millal Jumal puhkas pärast maailma loomist.
• Sünagoogis loetakse Toora peatükk.
Juudi keel
• Juudid kasutasid heebrea ehk ivriit ,jiidiš ja ladino keeli.
• Heebrea keel on semiidi keelte kaanani rühma kuuluv keel.
• Ivriit: ruuduline kiri, paremalt vasakule, kirjas puuduvad täishäälikud.
• Pärast lahkumist iidsest Iisraeli alast sai ivriidist pühakirjade keel.
• Taas sai kõnekeeleks XIX sajandi keskel tänu Eliezer Ben-Jehuda tegevusele.
• Praegu on Iisraeli üks riigikeeltest.
• Jidiši keel ehk jidiš (ka: juudi keel) on aškenazi juutide keel.
• Kuulub germaani keelte hulka.
• Kujunes X-XII sajandil kesk-ülemsaksa murrete baasil ning sisaldas lisaks mõjusid heebrea, romaani ja slaavi keeltest. Alates XV s. oli oma idapoolses levialas slaavi keelte tugeva mõju all.
• Jidiši keele kirjutamisel kasutatakse heebrea kirja.
• Ladino e sefardi juudi keel kuulub romaani keele ibeeri-romaani allrühma hulka.
• Keele aluseks on vana kastiilia keel heebrea,türgi, vähemal määral prantsuse, kreeka ja lõuna-slaavi keelte mõjuga.
• Kirjas kasutab heebrea kirja.
• Rääkisid ainult Hispaaniast välja saadetud juudid e sefardimid, kes pärast 1492 a asusid elama Thessalonikis, Istanbulis, Izmiris ja teistes Osmani impeeriumi aladel.
Jerušalaim ehk Jeruusalemm on keskne punkt.
Mikve
Menoraa ehk seitsmeküünlajalg -kirjeldatud Tooras
Magen David ehk Taaveti täht.
Juutide keel
Pühakiri Tanah.