Berliini MM 2009 (0)

Keskkool - Sport - Kehaline kasvatus

1 Hindamata

Tallinna Kunstigümnaasium

BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS

2009

Referaat

Autor: Reet Silluste
Klass: 12T
Õpetaja: Krista Kallas
Tallinn 2009
Sisukord

Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2

Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2

Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3

Kettaheide ...............................................................................................................4

200m jooks ..............................................................................................................4

1500m jooks............................................................................................................5

Kõrgushüpe.............................................................................................................5

Kaugushüpe ............................................................................................................5

Kolmikhüpe.............................................................................................................6

Kuulitõuge ...............................................................................................................6

Odavise....................................................................................................................6

Seitsmevõistlus........................................................................................................7

kümnevõistlus .........................................................................................................7

Doping .....................................................................................................................8

Maskott ...................................................................................................................8
Kasutatud materjal................................................................................................9
1

Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad.
Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations ( IAAF ).
Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.–23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal.
Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast.

Eestlased Berliini MM-il.
Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast:
200 m jooksus: Marek Niit
1500 m jooksus: Tiidrek Nurme
kõrgushüppes : Anna Iljuštšenko
kaugushüppes: Ksenija Balta ja Sirkka - Liisa Kivine
kolmikhüppes: Lauri Leis
kuulitõukes: Taavi Peetre
kettaheites: Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert
odaviskes: Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe
seitsmevõistluses: Kaie Kand
kümnevõistluses: Andres Raja, Mikk Pahapill ja Mikk-Mihkel Arro

Medalid.
MM-il jagati välja 47 komplekti medaleid.
Kõige rohkem medaleid võitis USA, kelle sportlased said kokku 22 medalit , millest kuldmedaleid oli 10, hõbedaid 6 ja pronkmedaleid ka 6. Jamaica oli 13 medaliga teine, vastavalt 7, 4 ja 6. Kolmas enim medaleid saanud riik oli Venemaa 13 medaliga (4-3-6), Kenya jäi neljandaks, kes sai kokku 11 medalit
(4-5-2).
Lisaks medalitele said kolm paremat sportlast ka rahalised preemiad: esikoht oli väärt 60 tuhat USA dollarit, teine ja kolmas vastavalt 30 ja 20 tuhat USD-d. Teatevõistluses olid preemiasummad: 80, 40 ja 20 tuhat USD-d. Maailmarekordi püstitamise eest maksti 100 000 USD-d.
2
Koht
Riik
Kokku
1.
USA
10
6
6
22
2.
Jamaica
7
4
2
13
3.
Kenya
4
5
2
11
4.
Venemaa
4
3
6
13
5.
Poola
2
4
2
8
6.
Saksamaa
2
3
4
9
7.
Etioopia
2
2
4
8
8.
Suurbritannia
2
2
2
6
9.
LAV
2
1
0
3
10.
Austraalia
2
0
2
4
11.
Bahrein
2
0
1
3
12.
Kuuba
1
4
1
6
13.
Hiina
1
1
2
4
14.
Norra
1
1
0
2
15.
Hispaania
1
0
1
2
16.-19.
Barbados
1
0
0
1
Horvaatia
1
0
0
1
Sloveenia
1
0
0
1
Uus- Meremaa
1
0
0
1
20.-21.
Prantsusmaa
0
1
2
3
Trinidad ja Tobago
0
1
2
3
22.-23.
Bahama
0
1
1
2
Jaapan
0
1
1
2
24.-31.
Eritrea
0
1
0
1
Iirimaa
0
1
0
1
Kanada
0
1
0
1
Küpros
0
1
0
1
Panama
0
1
0
1
Portugal
0
1
0
1
Puerto Rico
0
1
0
1
Tšehhi
0
1
0
1
32.-37.
Eesti
0
0
1
1
Katar
0
0
1
1
Mehhiko
0
0
1
1
Rumeenia
0
0
1
1
Slovakkia
0
0
1
1
Türgi
0
0
1
1
3

Kettaheide.
Berliini MM-il tuli kettaheite maailmameistriks sakslane Robert Harting, kes viimase katse 69.43-ga möödus kahel korral Poola rekordit parandanud Piotr Malachowskist. Gerd Kanteri seeria oli tänavust hooaega arvestades kahvatu, kuid 66.88 oli siiski väärt pronksmedalit.
"Asi algas suhteliselt normaalselt. 65.91 tuli suhteliselt kergelt, kuid polnud tehniliselt kõige paremad. Esimesed kaks katset olid sarnased Osaka MMi stsenaariumile ja uskusin, et kolmandas ja neljandas voorus suudan rünnata ja hea tulemuse teha. Aga seda energiat enam ei olnud," kommenteeris Kanter võistluse järel. "Viimastes voorudes ei olnud tehnika halb. Lihtsalt jalad olid tühjad ja ketas kukkus kaks-kolm meetrit lähemal alla kui tavaliselt," lisas ta.
"Midagi katki pole. Üks MM- tiitel on mul varem olemas. Selge see, et selline kaotus annab uut motivatsiooni ja kärbib väheke tiibu ka," sõnas olümpiavõitja Kanter.
Tulemused:
1. Robert Harting      69.43
2. Piotr Malachowski   69.15
3. Gerd Kanter         66.88
4. Virgilijus Alekna   66.36
5. Casey Malone        66.06
6. Zoltan Kövago       65.17
7. B. Pištšalnikov     65.02
8. Gerhard Mayer        63.17
9. Omar El Ghazaly   62.83
10. Mario Pestano      62.76
11. Jarred Rome        62.47
12. Frantz Kruger      59.77

200m jooks.
200m jooksus sai kulla Jamaicalane Usain Bolt, kes tegi maailmarekordi, hõbemedali Alonso Edward Panamast ning pronksi Ameeriklane Wallace Spearmon. Eestlane Marek Niit sai 39. koha.
1. Usain Bolt 19.19
2. Alonso Edward 19,85
3. Wallace Spearmon 19,85
4. Shawn Crawford 19,89
5. Steve Mullings 19,98
6. Charles Clark 20,39
7. Ramil Gulijev 20,61
8. David Alerte 20,
…
39. Marek Niit 21,21
4

1500m jooks.
1500 m jooksus sai kulla Yusuf Saad Kamel Bruneist, hõbemedali Deresse Mekonnen Etioopiast ning pronksmedali Ameeriklane Bernard Lagat .
1. Yusuf Saad Kamel 3.35,93
2. Deresse Mekonnen 3.36,01
3. Bernard Lagat 3.36,20
4. Asbel Kipruto Kiprop 3.36,47
5. Augustine Kiprono Choge 3.36,53
6. Mohamed Moustaoui 3.36,57
7. Mehdi Baala 3.36,99
8. Lopez Lomong 3.37,62
…
28. Tiidrek Nurme 3.43,73

Kõrgushüpe.
Kõrgushüppes sai kulla Blanka Vlašić Horvaatiast, hõbeda Anna Tšitšerova Venemaalt ja pronksmedali Sakslane Ariane Friedrich .
1. Blanka Vlašić 2.04
2. Anna Tšitšerova 2.02
3. Ariane Friedrich 2.02
4. Antonietta di Martino 1.99
5. Ruth Beitia 1.99
6. Svetlana Školina 1.96
7. Emma Green 1.96
8. Chaunte Howard- Lowe 1.96
…
17. Anna Iljuštšenko 1.89

Kaugushüpe
Kaugushüppes sai kulla Brittney Reese Ameerikast , hõbemedali Tatjana Lebedeva Venemaalt ning pronksi türklane Karin Mey- Melis .

Brittney Reese 7.10

Tatjana Lebedeva 6.97

Karin Mey-Melis 6.80

Naide Gomes 6.77

Olga Kutšerenko 6.77

Shara Proctor 6.71

Maurren Higa Maggi 6.68

Ksenija Balta 6.62
33. Sirkka-Liisa Kivine 6.10
5

Kolmikhüpe
Kolmikhüppes sai kuldmedali Phillips Idowu Suurbritanniast, hõbeda Nelson Evora Portugalist ja pronksmedali kuubalane Alexis Copello.
1. Phillips Idowu 17.73
2. Nelson Evora 17.55
3. Alexis Copello 17.36
4. Leevan Sands 17.32
5. Arnie David Girat 17.26
6. Li Yanxi 17.23
7. Igor Spassovhhodski 16.91
8. Jadel Gregorio 16.89
…
38. Lauri Leis 15.98

Kuulitõuge
Kuulitõukes sai kulla Christian Cantwell Ameerikast, hõbeda poolakas Tomasz Majewski ning pronksi Ralf Bartels Saksamaalt.
1. Christian Cantwell 22.03
2. Tomasz Majewski 21.91
3. Ralf Bartels 21.37
4. Reese Hoffa 21.28
5. Adam Nelson 21.11
6. Pavel Lõžin 20.98
7. Andrei Mihnevitš 20.74
8. Miroslav Vodovnik 20.50
...
15. Taavi Peetre 19.91

Odavise
Odaviskes sai kuldmedali Andreas Thorkildsen Norrast, hõbemedali Guillermo Martinez Kuubast ja pronksmedali Yukifumi Murakami Jaapanist.
1. Andreas Thorkildsen 89.59
2. Guillermo Martinez 86.41
3. Yukifumi Murakami 82.97
4. Vadims Vasilevskis 82.37
5. Tero Pitkämäki 81.90
6. Antti Ruuskanen 81.87
7. Ainars Kovals 81.54
8. Mark Frank 81.32
...
16. Mihkel Kukk 78.18
6

Seitsmevõistlus
Seitsmevõistluses sai kulla Jessica Ennis Suurbritanniast, hõbeda Jennifer Oeser Saksamaalt ning Kamila Chudzik Poolast.
1. Jessica Ennis 6731
2. Jennifer Oeser 6493
3. Kamila Chudzik 6471
4. Natalja Dobrõnska 6444
5. Ljudmila Jossipenko 6416
6. Žanna Melnitšenko 6414
7. Ida Antoinette Nana Djimou 6323
8. Tatjana Tšernova 6288
...
18. Kaie Kand 5760

Kümnevõistlus

Kümnevõistluses sai kulla Trey Hardee Ameerikast, hõbeda Leonel Suarez Kuubalt ja pronksi Aleksandr Pogorelov Venemaalt. Eestlane Mikk Pahapill katkestas.
1. Trey Hardee 8790
2. Leonel Suarez 8640
3. Aleksandr Pogorelov 8528
4. Oleksi Kasjanov 8479
5. Aleksei Sõssojev 8454
6. Pascal Behrenbruch 8439
7. Nicklas Wiberg 8406
8. Yordani Garcia 8387
...
15. Andres Raja 8119
33. Mikk-Mihkel Arro 7528
. Mikk Pahapill katkestas
7

14. Doping

Kolm Venemaa kergejõustikulase dopinguproovi olid positiivsed. Patustajateks on tänavu vasarat 75 meetri alla heitnud Aleksei Koroljov ning vähetuntud käijad Jevgeni Apanasenko ja Maria Petrova.
Marokolane Jamel Chatbi ei saanud teisipäeval osaleda meeste 3000 meetri takistusjooksu finaalis , sest tema eeljooksu järel antud dopinguproov osutus positiivseks .
15. Maskott
Maailmameistrivõistluste ametlik maskott oli Berlino.
8
Kasutatud materjal:
www.wikipedia.org (otsing)
www.google.com (otsing)
www.ask.com (otsing)
www. ohtuleht .ee
www.delfi.ee
9

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tups. Õppematerjali autor

Referaat käsitleb järgnevaid teemasid:
1.Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad
2. Eestlased Berliini MM-il
3.Medalid
4.Kettaheide
5.200m jooks
6. 1500m jooks
7. Kõrgushüpe
8. Kaugushüpe
9. Kolmikhüpe
10. Kuulitõuge
11. Odavise
12. Seitsmevõistlus
13. Kümnevõistlus
14. Doping
15. Maskott

Berliini MM eestlased Berliini MM-il medalid kettaheide 200m jooks 1500m jooks kõrgushüpe kaugushüpe kolmikhüpe kuulitõuge odavise seitsmevõistlus kümnevõistlus doping maskott

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Berliini MM 2009

Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand

Kehaline kasvatus

docx

Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus

04 maailmameistriks. Tema personaalne rekord 60m-is on 6,75, ning selle ta püstitas aastal 2008, rekord 100m jooksus on 9.82s, mille ta saavutas Zürichis aastal 2011, ning 200m jooksu rekord on 19.26s, mille püstitas samuti 2011 aastal, Brüsselis, mis on teine kõige kiirem 200m aeg maailmas. Blake jooksis 10 sekundist kiiremini esimest korda 2009. aasta juulis Roomas Kuldliiga etapil, kus ta ajaks oli 9.96 kui ta oli 19aastane. Tema treener on Glen Mills ning ta treeningpartnerid on Usain Bolt ja Daniel Bailey. Ta on võitnud kaks kuldmedalit, esimese võitis ta 2006. aastal Hiinas, Pekingis, kus toimusid juunioride maaimameistrivõistlustel, ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Gerd Kanter Pikkus: 196cm Kaal: 125- 128kg (2008)

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik 2009 väike uurimistöö

Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11

xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka meda

Kehaline kasvatus

doc

Olümpiamängud

olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiatuli on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel. Olümpiarituaalid

Kehaline kasvatus