Berliini MM 2009 (0)

Keskkool - Sport - Kehaline kasvatus

1 Hindamata

Lõik failist

Tallinna Kunstigümnaasium

BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS

2009

Referaat

Autor: Reet Silluste
Klass: 12T
Õpetaja: Krista Kallas

Tallinn 2009

Sisukord

Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2

Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2

Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3

Kettaheide ...............................................................................................................4

200m jooks ..............................................................................................................4

1500m jooks............................................................................................................5

Kõrgushüpe.............................................................................................................5

Kaugushüpe ............................................................................................................5

Kolmikhüpe.............................................................................................................6

Kuulitõuge ...............................................................................................................6

Odavise....................................................................................................................6

Seitsmevõistlus........................................................................................................7

kümnevõistlus .........................................................................................................7

Doping .....................................................................................................................8

Maskott ...................................................................................................................8
Kasutatud materjal................................................................................................9

1

Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad.
Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tups. Õppematerjali autor

Referaat käsitleb järgnevaid teemasid:
1.Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad
2. Eestlased Berliini MM-il
3.Medalid
4.Kettaheide
5.200m jooks
6. 1500m jooks
7. Kõrgushüpe
8. Kaugushüpe
9. Kolmikhüpe
10. Kuulitõuge
11. Odavise
12. Seitsmevõistlus
13. Kümnevõistlus
14. Doping
15. Maskott

Berliini MM eestlased Berliini MM-il medalid kettaheide 200m jooks 1500m jooks kõrgushüpe kaugushüpe kolmikhüpe kuulitõuge odavise seitsmevõistlus kümnevõistlus doping maskott

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Berliini MM 2009

Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat riiki, võistlejaid 2101, mõõtu võetakse 47 alal. Maailmameistrivõistlustel osales 2101 sportlast 202 riigist. Suurim võistkond oli USA-l, kust osales 136 sportlast. Eestlased Berliini MM-il: Kaheteistkümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 17 Eesti sportlast: 200 m jooksus : Marek Niit 1500 m jooksus : Tiidrek Nurme kõrgushüppes : Anna Iljustsenko kaugushüppes : Ksenija Balta ja Sirkka-Liisa Kivine kolmikhüppes : Lauri Leis kuulitõukes : Taavi Peetre kettaheites : Märt Israel, Gerd Kanter ja Aleksander Tammert odaviskes : Moonika Aava, Mihkel Kukk ja Tanel Laanmäe seitsmevõistluses : Kaie Kand

Kehaline kasvatus

docx

Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus

04 maailmameistriks. Tema personaalne rekord 60m-is on 6,75, ning selle ta püstitas aastal 2008, rekord 100m jooksus on 9.82s, mille ta saavutas Zürichis aastal 2011, ning 200m jooksu rekord on 19.26s, mille püstitas samuti 2011 aastal, Brüsselis, mis on teine kõige kiirem 200m aeg maailmas. Blake jooksis 10 sekundist kiiremini esimest korda 2009. aasta juulis Roomas Kuldliiga etapil, kus ta ajaks oli 9.96 kui ta oli 19aastane. Tema treener on Glen Mills ning ta treeningpartnerid on Usain Bolt ja Daniel Bailey. Ta on võitnud kaks kuldmedalit, esimese võitis ta 2006. aastal Hiinas, Pekingis, kus toimusid juunioride maaimameistrivõistlustel, ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Gerd Kanter Pikkus: 196cm Kaal: 125- 128kg (2008)

Kehaline kasvatus

doc

Kergejõustik 2009 väike uurimistöö

Põltsamaa Ühisgümnaasium Eesti kergejõustik 2009 uurimustöö ***** 12.kl juhendaja: ***** Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on kergejõustik? 4 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6 3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8 3.1 Gerd Kanter 8 3.2 Ksenija Balta 9 3.3 Mikk Pahapill 10 Kokkuvõte 11

xls

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus 6. - 13. augustini Göteborgis Rootsis 1 Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse(näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Göteborgi medalijahile 03.08.2006 Tiit Lääne, EPL Spordileht Uue nädala esimesel päeval algavad Rootsis Göteborgis järjekordsed Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus. 19. korda hakkab Vana Maailm selgitama kontinendi meistreid ja teiste seas ei puudu ka Eesti. Oma rahvuslipu all starditakse EMil siiski alles kuuendat korda. Kuid vaid korra, 1994. aastal Helsingis, jäid eestlased tühjade kätega. Muidu on ikka meda

Kehaline kasvatus

doc

Olümpiamängud

olümpiahümniks kinnitati see alles ROK-i 55. istungjärgul 1958. aastal Roomas. Olümpiatuli on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. Olümpiatõotuse annavad sportlaste ja kohtunike esindajad olümpiamängude avatseremoonial. Sportlasvanne sisaldab lubadust ausalt võistelda, kohtunike vanne aga lubadust ausalt kohtunikukohust täita. Sportlasvanne anti esmakordselt 1920. aasta Antverpeni mängudel, kohtunike vanne 1972. aasta Müncheni mängudel. Olümpiarituaalid

Kehaline kasvatus