Estonia teater (4)

Sisukord
Ajalugu 2
Estonia maja 3
Estonia tänapäeval 3
Repertuaar 4
Solistid 4
Erinevad saalid 5
Teatrisaal 5
Kammersaal 5
Valge saal 5
Sinine saal 6
Talveaed 6
Ajalugu
1865. aastal asutati Tallinnas laulu-ja mänguselts "Estonia". Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles 1895. aastast.
1906.a. pandi esmajoones Paul Pinna ja Theodor Altermanni toel käima kutseline teater Estonia ning samal ajal koos teiste Tallinna seltsidega hakkas Estonia Selts aktiivselt tegutsema uue teatri-ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 24. augustil 1913.aastal.
Draamanäidendeid etendati Estonias 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja Estoniast sai vaid muusikateater.
Paul Pinna
1907 jõudis lavale esimene operett – Hervé "Mam' zelle Nitouche"

• 1908 esimene ooper - Kreutzeri "Öömaja Granadas."
  

1911 mängiti teatris esimest eesti operetti - Adalbert Wirkhausi "Jaaniöö".

• 1922 toimus teatris esimene balletietendus - Léo Delibes 'i "Coppélia".
  

1928 jõudis lavale esimene eesti ooper - Evald Aava "Vikerlased"
1944 esimene eesti ballett - Eduard Tubina "Kratt".
Estonia maja
1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju - "Koidu" ja "Hämariku", mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali.
Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis Esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik . Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul.
23. aprillil 1919 tuli Estonia kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament — Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal.
Nõukogude lendurite pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Taasavamiseni mängiti edasi kinos " Gloria Palace". Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet , ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks.
1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, tõsi kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles 1991 Estonia talveaiana.
Estonia tänapäeval
Estonia teatril on olnud aja jooksul palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina.
Aastast 1994 juhib teatrit peadirektor Paul Himma .
Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, tegutsevad selles praegu siiski kolm iseseisvat institutsiooni — ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
Estonia teatri loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer on tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse maailma paljudel kontserdilavadel ning muusikateatrites. Volmer on maailmas tunnustust leidnud Sibeliuse loomingu suurepärase tõlgendajana, samavõrd hinnatud on ka tema vene heliloojate loomingu ning nüüdismuusika esitused.
Rahvusooperis Estonia töötab ligikaudu 500 inimest. Neist pooled kuuluvad loomingulisse koosseisu ja teevad kaasa meie etendustes, teised aitavad kaasa etenduste sünnile ning teevad kõik selle heaks, et lauljad- tantsijad laval ja publik saalis ennast hästi tunneksid
Repertuaar
Mõned näited Rahvusooper Estonia repertuaarist:
Tuhkatriinu
Gioachino Rossini koomiline ooper kahes vaatuses
Kolm musketäri
David Nixoni ballett Malcolm Arnold`i muusikale
Viini veri
Johann Straussi operett
Solistid
Mõned Estonia solistidest:
Sopranid
Nadia Kurem
Heli Veskus
Metsosopranid
Juuli Lill
Helen Lokuta
Tenorid
Oliver Kuusik
Mart Madiste
Baritonid
Aare Saal
Jassi Zahharov
Bassid

Märt Jakobson
Priit Volmer
Külalissolistid
Pille Lill
Tiit Tralla
Erinevad saalid
Teatrisaal
Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist.
Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne temperatehnikas laemaal , mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits .
Kammersaal
Ärklikorrusel paikneval Kammersaalil on avatud puitkonstruktsiooniga kumer lagi ja väikesed kaaraknad, millest avaneb kaunis vaade Tallinna sadamale ja linnale.
Valge saal
Uhkete lühtritega esindusliku valge saali väärikust rõhutab asjaolu, et just seal võtab traditsiooniliselt iseseisvuspäeval külalisi vastu Eesti Vabariigi president .
Sinine saal
Sinine saal avati teatri 100. hooajal koos teatrisaali avamisega peale renoveerimist. Sinises saalis on vaatamiseks välja pandud osa Estonia Seltsi unikaalsest kunstikogust kuulsatest estoonlastest.
Talveaed
Ooperiteatri sisehooviehitatud talveaia muudavad hubaseks ilusad lopsakad taimed ja klaaslaest tulvav valgus.
6