Eesti Vabariik (0)

Eesti Vabariik
1)EV sisepoliitika

• Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks
  
• Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda ( Riiginõukogu , 40 liiget), Alamkoda ( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku.
  
• Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus
  
• Puudus riigipea , kohustusi täitis riigivanem (valitsuse juht)
  
• Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad- edukamad , liberaalsed erakonnad , sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad)
  
• Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad
  
• Koalitsioonivalitsused
  

2)Asutav kogu (1919-1920)

• Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament
  
• Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid :
  

1)Maaseadus (1919)
2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused :võrdsus seaduste ees,isiku-ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll edukas, kuid ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle ( rahvahääletused jms ei toiminud ), puudus riigipea.
3)Seaduse selle kohta, et Eesti on suveräärne riik
3)Miks tekkis 1920. aastate lõpul sisepoliitiline ja põhiseaduslik kriis?

• Liiga kiire majandustõus
  
• Pangad jagasid hiiglaslikke laene mõttetutele inimestele ja kuna pank neid laene tagasi ei saanud, pidi ta raha juurde trükkima, käivitades inflatsiooni, müüma maha suurema osa riigi kullavarudest
  
• Väliskaubanduse negatiivne bilanss
  
• Tollide tõstmine välisriikide poolt, põllumajanduslik ikaldus
  
• Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga (kasvas tööpuudus , pankrot)
  

4)Miks tekkis vapside liikumine ja mida ta taotles?
Vapsid kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal, rahva seas leidsid nad suure kriisi ajal palju toetust. Nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandimist.Vapsid- Andres Larka ja Artur Sirk .

• Vapsid asusid põhiseaduse muutmist toetama . Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks kukkus aga napilt läbi ( rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ja vapside tugev vastupropaganda), teine rahvahääletus kukkus samuti läbi, tuli korraldada kolmas rahvahääletus.
  

5)Millal ja miks tegi Päts riigipöörde?
Ennetamaks vapside võimuletulekut ning koondamaks võimu enda kätte, 12.märts, 1934.
6)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned:

• Riigikogu ei kutsutud kokku
  
• Oli ainult üks partei (Isamaaliit)
  
• Seadusi andis välja Päts oma dekreetidena
  
• Võim oli Pätsi ja ta sõprade käes (Päts, Laidoner, K.Einbund, Kaarel Eenpalu)
  
• Kehtis erakorraline seisukord , põhiseadus ei kehtinud
  
• Tsensuur
  
• Asutati spetsiaalne propagandatalitus (keelatud oli kirjutada Pätsi eraelust , Hitlerist, Stalinist)
  
• Erinevad kampaaniad , et rahvustunnet suurendada
  
• Kunst , kirjandus ja kultuur oli allutatud Pätsi autoriteedile, ei olnud vaba.
  
• Hakati kitsendama hariduse omandamise võimalusi ja propageeriti kutsekoole
  
• Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes
  
• Loodi ametiühingute asemele kutseliidud
  

7) 1938.aasta põhiseadus
Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga:

1) loodi riigipea e presidendi ametikoht , kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata

2) loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget; Riiginõukogu 40 liiget (osa nendest sai määrata president, osa valiti ametialaste kodade poolt - seega ei olnud rahva poolt valitav)
Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalsed. ( Opositsioon ei suutnud moodustada ühisrinnet ja osaliselt boikoteeriti valimisi). President valiti Riigikogus ja tema valimistel oli ainult üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks
8)Majandus
Miks ja millal tehti rahareform ?
Rahvasteliidu abiga, 1928. Sest see taastas usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas.
Kuidas mõjutas Eestit ülemaailmne majanduskriis ja kuidas Eesti sellest üle sai?

• Tulud vähenesid, hinnad muutusid odavamaks
  
• Talud läksid pankrotti, talud müüdi oksjonil maha
  
• Kasvas kiiresti tööpuudus
  
• Raha hakkas muutuma järjest väärtusematuks
  

J.Tõnissoni valitsus- kroon devalveeriti kolmandiku võrra. Tootmist suurendati, ettevõtted hakkasid tööle, kriisist saadi üle.
Välispoliitika
Eesti tunnustamine

• 1921, suurriigid tunnustasid Eestit, septembris võeti Eesti Rahvasteliitu
  
• 1922 tunnustas Eestit USA
  

Eesti iseseisvuse kaitsmine

• Üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega
  
• Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast ( Suurbritannia )
  
• Balti Liit
  

Miks ei õnnestunud luua Balti liitu?
Riikide omavaheliste tülide tõttu. (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola)
Kultuur
Haridus, koolisüsteem . Kuidas muutus?

• Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi
  
• Töötati välja uued õppekavad
  
• Ehitati hulk moodsaid koolimaju
  
• Kehtestati kuueklassiline koolikohustus
  

Gümnaasiumiõpilaste arv suurenes, tehti haridusreform .
Kõrgemad koolid: TÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Kõrgem Muusikakool , Tallinna Tehnikum , Tallinna Tehnikum, Tallinna Konservatoorium , Riia Kõrgem Kunstikool
Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest.
Kirjandus-Siuru rühmitus ( Gailit , Visnapuu, Semper , Adson , Under, Tuglas ), Tuglas, E. Vilde („Mäeküla piimamees “, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts , A.H. Tammsaare
Muusika -Eevald Aava ( ooper „Vikerlased“), Artur Kapp
Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad)
Sport -Alfred Neuland (maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt , Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu ( maadleja ), Martin Klein
Kunst- Konrad Mägi, Maks Roosmaa, Eduard Taska, Nikolai Triik, Kristjan Raud, Viiralt