Eesti Vabariik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

I Eesti Vabariik

Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)

Ajalugu

5

docx

Eesti Vabariik 1919-1938

1920. aastad 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel 1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima. 2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva. 3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid. 4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse 5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid. 3. EV majandus 1920. aastatel MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919

Ajalugu

2

doc

Esimese Eesti vabariigi põhiseadused

Esimese Eesti Vabariigi põhiseadused Esimene põhiseadus · Põhiseadus on vajalik riigi õigusliku aluse rajamiseks · 23.aprillil 1919 moodustati Asutav Kogu üldvalimiste tulemusel · 15. juunil 1920 võtab Asutav Kogu vastu esimese Eesti Vabariigi seaduse, mis on sellel hetkel Euroopas demokraatlikumaid ja liberaalsemaid konstitutsioone · Põhiseaduse kohaselt on kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, kes viis oma võimu ellu · Valimiste · Rahvahääletuste (referendumid) · Rahvaalgatuste kaudu Riigikogu ­seadusandliku võimu teostaja 100 ­ liikmeline Ühekojaline parlament Vabariigi Valitsus ­ täidesaatev võim Riigivanem juhtis valitsuse tegevust + esindusülesanded

Ajalugu

10

odt

Eesti kahe maailmasõja vahel

aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 detsembrimäss - Demokraatiakriis 1930.a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim 1) Valimislubadusi ei viidud täide; Arvatakse et valija on pime ja rumal ning ei saa millestki aru

Ajalugu

8

doc

Eesti riigi rajamine

Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ­ ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ­ ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned ­ erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng

Ajalugu

5

odt

Eesti 1920 - 1937

Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi

Ajalugu

8

doc

Eesti vabariik

EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ­ ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne.

Ajalugu

8

docx

Eesti 1918-1939

Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu

Ajalugu

Kommentaarid (0)