Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kergejõustik 2009 väike uurimistöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kergejõustik?

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Eesti kergejõustik 2009
uurimustöö
*****
12.kl
juhendaja : *****
Põltsamaa 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Mis on kergejõustik? 4
2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 5
2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 5
2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis 6
3. Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009 8
3.1 Gerd Kanter 8
3.2 Ksenija Balta 9
3.3 Mikk Pahapill 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12
Sissejuhatus
2009 aasta on Eesti kergejõustikus tähelepanuväärne aasta, nimelt tänavu täitus Eesti kergejõustikul sajas juubeliaasta. Selle suurepärase sündmuse tähistamiseks on välja antud raamat „Eesti kergejõustik 100“
Raamatu sisutoimetaja Tiit Lääne on selle kohta öelnud järgmist: „Tänavu suvel saja-aastaseks saav Eesti kergejõustik võib mööduvale tagasi vaadata rahuldustundega. Sajandi jooksul on spordi kuningannaks tituleeritav kergejõustik pakkunud eestlastele arvukalt nii võidu- kui rekordirõõmu. Eesti kergejõustiklased on võidutsenud kõikidel tiitlivõistlustel, püstitanud maailma- ja Euroopa rekordeid, saavutanud silmapaistvaid võite paljudel rahvusvahelistel jõuproovidel. Kergejõustik on populaarne linnas ja maal, noorte ja vanade seas. Ja mis peamine – kuninganna ei ole eestlaste maal kõrgele eale vaatamata põdur, vaid täis pulbitsevat elujõudu. Eesti kergejõustik ei ole XXI sajandil ühelgi aastal jäänud täiskasvanute välistel tiitlivõistlustel medalita. See räägib enda eest...“ ( http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169626 04.12.09)
Aasta 2009 tõi kaasa mitmeid tiitlivõistlusi, neist tähelepanuväärseim oli kindlasti maailmameistrivõistlused Berliinis ja Torino sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlused.
  • Mis on kergejõustik?
    Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel (MM-l) on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik 04.12.09)
    Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooks, 100 ja 400 m tõkkejooks, 4×100 ja 4×400 m teatejooks , kõrgus-, teivas -, kaugus- ja kolmikhüpe, kuulitõuge, ketta - ja vasaraheide, odavise , seitsmevõistlus ja 10 km käimine. Mehed võistlevad 100, 200, 400, 800, 1500, 5000, 10 000 m ja maratonijooksus, 110 ja 400 m tõkkejooksus, 3000 m takistusjooksus , 4×100 ja 4×400 m teatejooksus , kõrgus-, teivas-, kaugus- ja kolmikhüppes, kuulitõukes, ketta- ja vasaraheites, odaviskes, kümnevõistluses, 20 ja 50 km käimises. ( ibid )
    Maailmameistrivõistlusi korraldatakse ka murdmaa - ja maanteejooksus.
    Tähtsaimad rahvusvahelised kergejõustikuvõistlused on olümpiamängud, maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused.
  • Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal
  • Torino Euroopa sisemeistrivõistlused
    2009 aasta kevadel toimunud Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel läks Eesti kergejõustikul üle ootuste hästi. Euroopa sisemeistriteks krooniti Ksenija Balta ja Mikk Pahapill.
    Esi kümne hulka tulid lisaks sisemeistritele: Sirkka -Liisa Kivine, Maris Mägi, Jaanus Uudmäe, Kaire Leibak ja Anna Iljuštšenko.
    Medaliriike oli nimetatud võistlusel 23, Eesti kergejõustiklased tõid Eesti 6. kohale. ( http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv%C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09)
    Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1).
    Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel
    Sportlane
    Spordiala
    Tulemus
    Koht
    Osalejate arv
    Tiidrek Nurme
    3000 m
    8.08.81
    16.
    23
    Jaanus Uudmäe
    kolmikhüpe
    16.73
    7.
    15
    Raigo Toompuu
    kuulitõuge
    18.27
    20.
    23
    Mikk Pahapill
    seitsmevõistlus
    6362
    1.
    15
    Andres Raja
    seitsmevõistlus
    5800
    11.
    15
    Maris mägi
    400 m
    53.43
    7.
    20
    Kadri Viigipuu
    60 m tõkkejooks
    8.34
    21.
    27
    Anna Iljuštšenko
    kõrgushüpe
    1.85
    10.
    16
    Ksenija Balta
    kaugushüpe
    6.87
    1.
    18
    Kaire Leibak
    kolmikhüpe
    13.99
    9.
    21
    Liane Pintsaar
    kolmikhüpe
    13.41
    19.
    21
    Kaie Kand
    viievõistlus
    3650
    13.
    15
    Sirkka-Liisa Kivine
    kaugushüpe
    6.51
    6.
    18
  • Maailmameistrivõistlused Berliinis
    Aasta 2009 suurim spordisündmus oli kahtlemata 15.-23. augustil toimunud XII kergejõustiku MM võistlus Berliinis, kus osales 2101 sportlast 202-st riigist, neist 17 Eesti sportlast ( http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku _ maailmameistriv %C3%B5istlused 03.12.09). Medalivõiduni jõudsid neist vähesed. Eesti on püsinud medaliriikide hulgas viimasel neljal MM-l järjest - selle eest on hoolt kandnud meie meistersportlased Erki Nool , Andrus Värnik ja Gerd Kanter. Kettaheites maailmameistri tiitlit kaitsev Kanter oli ka seekord Eesti kergejõustiku suurim medalilootus. Lootus pürgida kõrgetele kohtadele oli ka mitmetel teistel Eesti koondislastel - näiteks Euroopa sisemeistriks kroonitud Ksenija Baltal ja Mikk Pahapillil. Medalilootuse ja –ootuse täitis Eesti tippkergejõustiklane kettaheitja Gerd Kanter tulemusega 66.88, saavutades MM-l pronksikoha. Teiste eesti sportlaste saavutused ja tulemused on antud uurimuses kajastatud tabelis 2 (vt tabel 2)
    Tabel 2 Eesti sportlaste tulemused kergejõustiku Berliini MM-l 2009
    Sportlane
    Spordiala
    Tulemus
    Koht
    Osalejate arv
    Taavi Peetre
    Kuulitõuge
    19.91
    15.
    36
    Kaie Kand
    seitsmevõistlus
    5760
    15
    29
    Tiidrek Nurme
    1500 m
    3.43,73
    28.
    54
    Anna Iljuštšenko
    Kõrgushüpe
    1.89
    17.
    33
    Moonika Aava
    Odavise
    53.86
    26.
    31
    Lauri Leis
    Kolmikhüpe
    15.98
    38.
    46
    Marek Niit
    200 m
    21,21
    39.
    67
    Mihkel Kukk
    Odavise
    78.18
    16.
    48
    Tanel Laanmäe
    Odavise
    48
    Gerd Kanter
    Kettaheide
    66.88
    3.
    30
    Aleksander Tammert
    Kettaheide
    62.24
    13.
    30
    Märt Isreal
    Kettaheide
    59.58
    22.
    30
    Mikk Pahapill
    kümnevõistlus
    katkestas
    katkestas
    38
    Andres Raja
    kümnevõistlus
    8119
    15.
    38
    Mikk-Mihkel Arro
    kümnevõistlus
    7528
    33.
    38
    Ksenija Balta
    Kaugushüpe
    6.62
    8.
    37
    Sirkka-Liisa Kivine
    Kaugushüpe
    6.10
    33.
    37
    Medaliriike oli Berliini MM-l 37, Eesti platseerus ühe pronksmedaliga 32.-37. kohale, jäädes oma kohta jagama järgmiste riikidega: Katar , Mehhiko, Rumeenia , Slovakkia ja Türgi. ( http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku _ maailmameistriv%C3%B5istlused 03.12.09).
    Arvestades, et osalejaid riike oli 202 ja Eesti tuli 32.-37. kohale, oli meie riigi jaoks väga hea saavutus, seda tänu meie suurepärastele sportlastele eesotsas kettaheitja Gerd Kanteriga.
  • Eesti edukamad kergejõustiklased aastal 2009
    3.1. Gerd Kanter
    Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. On õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikaülikoolis. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter 03.12.09)
    Gerd Kanter jõudis kettaheites Eesti rekordini aastal 2004, heites toona 68.50. Isikliku rekordi 73.38 ja ühtlasi Eesti rkordi heitis kettaheitja aastal 2006 Helsingborgis.
    Aastal 2008 tuli kergejõustiklane Kanter Pekingi Olümpiamängudel olümpiavõitjaks tulemusega 68.82.
    Aastal 2009 püstitas Kanter sisemaailmarekordi Rootsis Växjös tulemusega 69.51, parandades senist maailma sisetipptulemust üle kolme meetri (Teemägi 2009:318) ning samal aastal saavutas ka Berliini MM-l auväärse 3. koha, tulemusega 66.88. On spekuleeritud teemal, et Kanter suudab heita kaugele soodsa vastutuule korral, siis Rootsis Växjös heidetud sisemaailmarekord kummutab nimetatud spekulatsioonid ümber.
    Maailmarekord on 74.08, mille on heitnud Jürgen Schults 1986. aastal ( http://www.team75plus.com/636 03.12.09). Et käesolev rekord purustada Kanteri poolt, on loodud Gerd Kanterit toetav meeskond - Team 75 plus. Tiimi loojaks ja juhiks on Raul Rebane .
    Gerd Kanter on korduvalt valitud parimaks Eesti meessportlaseks. Kanter lõpetas viimase hooaja maailma edetabeli juhina , võitis 28 võistlust järjest.
    Gerd Kanteri treener on islandlane Vesteinn Hafstensson.
    2009 aastal on kõnekaid tulemusi näidanud ka noor naiskergejõustiklane Ksenija Balta.
    3.2. Ksenija Balta
    Ksenija Balta on sündinud 1. novembril 1986. aastal Minskis. Tema põhialaks on varem olnud seitsmevõistlus, hetkel aga kaugushüpe. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Ksenija_Balta 03.12.09).
    2009. aasta seisuga on Ksenija Balta püstitanud neli kehtivat Eesti rekordit, kolm neist saavutas ta aastal 2006.
    2006. aastal Prantsusmaal Arles`is toimunud Euroopa superliigas jooksis Balta 200 m jooksu Eesti rekordiks 23.05. Samal aastal Euroopa meistrivõistlustel Göteborgis jooksis Balta 100 m uueks Eesti rekordiks 11.47 ning Tallinnas toimunud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel hüppas ta uueks Eesti rekordiks kaugushüppes 6.80
    2009. aastal on Balta kaugushüppe siserekordit muutnud kolm korda: kergejõustiku Kuldliiga talvisel finaaletapil püstitas ta Eesti siserekordi, hüpates 6.70, Torino sisekergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel parandas Balta tulemust, hüpates 6.75 ning samal võistlusel suutis ta veel ennast parendada ja hüppas tulemuse 6.87, millega ta tagas Euroopa meistritiitli uue siserekordiga.
    Ksenija Balta valiti aastal 2009 parimaks naissportlaseks. Tema treener on Andrei Nazarov.
    2009. aastal on näidanud Mikk Pahapill, et Eesti kergejõustiku kümnevõistlusel on tulevikulootust.
    3.3. Mikk Pahapill
    Mikk Pahapill on sündinud 18. juulil 1983. aastal Kuressaare ( http://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Pahapill 03.12.09).
    Mikk Pahapilli isiklik rekord kümnevõistluses on 8255 punkti, mille ta saavutas 2009. aastal Talance`is toimunud võistlusel.
    2009 aastal Torinos tuli Mikk Pahapill Euroopa sisemeistriks seitsmevõistluses 6362 punktiga, Eesti rekordist jäi puudu vaid 12 punkti. Eesti siserekordi omanik seitsmevõistluses on olümpjavõitja Erki Nool.
    Kokkuvõte
    Eesti kergejõustiku sajandal juubeliaastal oli kõigil kergejõustiklastel ja spordisõpradel põhjust rõõmustada. Oli edukas kergejõustiku aasta. Saavutati edu mitmetel tiitlivõistlustel, millest tähelepanuväärsemad olid head ja väga head tulemused Eesti sportlaste jaoks Torino Euroopa sisemeistrivõistlused ja maailmameistrivõistlused Berliinis. Nimetatud rahvusvahelistest tiitlivõistlustest ja aasta 2009 edukamatest Eesti kergejõustiklastest on käesolevas töös antud konstruktiivne ülevaade.
    Jääme lootma , et 2009. aasta raske majandusaasta ei saa komistuskiviks järgmistele aastatele , et saame tõdeda ka Eesti kergejõustiku edulugu aastal 2010.
    Uurimuse eesmärk, kajastada Eesti kergejõustiku tulemuslikkust 2009 aasta tähtsamate kergejõustiku tiitlivõistlustel ning kirjeldada 2009 aasta edukamate eesti kergejõustiklaste saavutusi, täideti. Eesmärk täideti püstitatud ülesannete kaudu.
    Kasutatud kirjandus
    1. http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter
    2. http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv%C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus
    3. http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_maailmameistriv%C3%B5istlused
    4. http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik
    5. http://et.wikipedia.org/wiki/Ksenija_Balta
    6. http://et.wikipedia.org/wiki/Mikk_Pahapill
    7. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169626
    8. http://www.team75plus.com/636
    9. Teemägi, Erlend. Eesti kergejõustik 100. Tallinn 2009
  • Vasakule Paremale
    Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #1 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #2 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #3 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #4 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #5 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #6 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #7 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #8 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #9 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #10 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #11 Kergejõustik 2009-väike uurimistöö #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor grissu Õppematerjali autor
    5-ene töö, põhjalikult koostatud!

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Berliini MM 2009
    11
    doc

    Berliini MM 2009

    Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3

    Kehaline kasvatus
    Berliini MM 2009
    9
    doc

    Berliini MM 2009

    BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Keily Türnpu 11b Õpetaja: Eve Seedre Sisukord 1. Toimumisaeg ja osalejad lk. 3 2. Medalid lk. 4 - 5 3. Kettaheide lk. 6 4. 200m jooks lk. 7 5. 1500m jooks lk. 7 6. Kõrgushüpe lk. 8 7. Kuulitõuge lk. 8 8. Kümnevõistlus lk. 9 9. Doping lk. 9 10. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Toimumisaeg ja osalejad Berliini maailmameistrivõistlusi korraldas International Association of Athletics Federations (IAAF). Järjekorras juba 12. Kergejõustiku maailmameistrivõistlused toimusid 2009. aastal 15.­23. augustini Saksamaal Berliinis. Võistlustest võtab osa kokku 202 erinevat

    Kehaline kasvatus
    2006-aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus-
    36
    xls

    2006. aasta XIX Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus

    Ebaõnne oli Eestil veelgi Pavel Loskutovi ja Andrus Värniku vigastustega kõrvalejäämise osas. 16 Medalid Eestile tulid ja seda oodatult kettaheites, kus medalita jäämine oleks olnud isegi suurem üllatus kui näiteks kaksikvõit (meenutagem, et ka Virgilius Alekna sai kvalifikatsioonist edasi alles kolmanda katsega). Kokkuvõttes oli ebaõnnestumusi ja alla oma võimete esinemist paraku rohkem kui õnnestumisi. Aga ärgem unustagem, et kergejõustik on spordialade kuninganna ning seal Euroopa või maailma tasemel läbi lüüa pole sugugi kerge. Ja ometi on meil tegijaid, kes seda jätkuvalt suudavad. Donatas Narmont Sporditähe väljaandja EM-i lõplik medalitabel: Koht Riik Kuld Hõbe Pronks 1 Venemaa 12 12 10 2 Saksamaa 4 4 2

    Kehaline kasvatus
    EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU
    12
    docx

    EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

    Valga Gümnaasium Tim Klampe 11 b klass EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU Uurimistöö Juhendaja õpetaja Riho Meri Valga 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöös analüüsitakse ja uuritakse Eesti kergejõustiku ajalugu ning selle arengut.Tuuakse välja ka suurimad saavutused ja kuulsamad nimed.Lisaks sellele tuleb juttu ka kergejõustiku aladest, kus eestlased on edu saavutanud. Valisin selle teema, sest olen ise kergejõustikuga aastaid tegelenud ja see köidab mind siiani

    Sport
    Eesti kergejõustik
    2
    docx

    Eesti kergejõustik

    Eesti kergejõustik Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatumaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavas on 40 ala. Enamus võistlusi peetake küll staadionitel või spordiväljakutel, kuid pikamaajookse nagu maraton ja käimisvõistlusi korraldatakse maanteel, tänavail, krossivõistlusi pargis ja metsaradadel. Kergejõustik tuli Kreeka olümpiamängudelt ning aastasude hiljem hakkati seda taas harrastama. Olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel on meestel kavas 24 ja naistel 22 ala. Meestel on erinevad jooksud nagu 100m, 200m, 400m 800m, 1500m, 5000m 10000m, maratoni jooks, tõkkejooks, takistusjooks, teatejooks, kõrgushüpe, teivashüpe, kaugushüpe, kolmikhüpe, kuulitõuge, kettaheide, vasaraheide, odavise, kümnevõistlus, 20 ja 50km käimine. Naistel on kavas 100, 200, 400, 800, 1500,

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustik
    13
    docx

    Kergejõustik

    ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. Ajalugu Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka. Võisteldi ainult staadionijooksus mille pikkusdeks oli Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses, Delfis ja mujal 150­190 m. Hiljem lisandusid pikemad jooksud, pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks. Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala harrastamist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused. Esimesed kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimusid 1934 Torinos. Maailmameistrivõistlused kergejõustikus aga peeti esimest korda 1983 Helsingis. Kergejõustiku alad

    Sport/kehaline kasvatus
    Kergejõustik
    33
    docx

    Kergejõustik

    1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeasutustes. 1850 asutati Oxfordis Exeter College'is esimene kergejõustikuklubi, 1855 koostati esimesed võistlusmäärused ja 1866 peeti esimesed Inglismaa meistrivõistlused.1912. aasta suveolümpiamängudel Stockholmis alustati kergejõustiku rahvusvahelise keskorganisatsiooni loomist. 15 riigi esindajad moodustasid selleks asutava komitee ning 1912. aasta augustis toimus Berliinis Rahvusvahelise

    Kehaline kasvatus
    Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus
    9
    docx

    Kergejõustiku maailmameistrivõislused Daegus

    04 maailmameistriks. Tema personaalne rekord 60m-is on 6,75, ning selle ta püstitas aastal 2008, rekord 100m jooksus on 9.82s, mille ta saavutas Zürichis aastal 2011, ning 200m jooksu rekord on 19.26s, mille püstitas samuti 2011 aastal, Brüsselis, mis on teine kõige kiirem 200m aeg maailmas. Blake jooksis 10 sekundist kiiremini esimest korda 2009. aasta juulis Roomas Kuldliiga etapil, kus ta ajaks oli 9.96 kui ta oli 19aastane. Tema treener on Glen Mills ning ta treeningpartnerid on Usain Bolt ja Daniel Bailey. Ta on võitnud kaks kuldmedalit, esimese võitis ta 2006. aastal Hiinas, Pekingis, kus toimusid juunioride maaimameistrivõistlustel, ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Gerd Kanter Pikkus: 196cm Kaal: 125- 128kg (2008)

    Kehaline kasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun