Tallinna Kunstigümnaasium BERLIINI MM KERGEJÕUSTIKUS 2009 Referaat Autor: Reet Silluste Klass: 12T Õpetaja: Krista Kallas Tallinn 2009 Sisukord 1. Berliini MM-i toimumisaeg ja osalejad................................................................2 2. Eestlased Berliini MM-il........................................................................................2 3. Medalid....................................................................................................................2 medalite tabel..........................................................................................................3
Rosenfeldt. Esimesed Eesti naissportlased olümpiamängudel olid Karin Peckert-Forsmann, kes võistles slaalomis ja kiirlaskumises ning Helene Michelson, kes koos Eduard Hiopiga võistlesid iluuisutamise paarissõidus. Meie esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km ja 50 km distantsil. Olümpia kiiruisutamise rajal võistles kümnekordne Eesti meister Aleksander Mitt. XI suveolümpiamängud, Berliin 1936 Eesti sportlasi oli võistlemas 39. Jällegi oli meil medalite rohke aasta. Lisaks võitjatele olid edukad ka: Kalevi Kotkas, kes võistles Soome värvides ja sai neljanda koha, sõudmises oli Austraalia au kaitsmas meie mees Leonard Einsaar. Edgar Puusepp sai neljanda ja Evald Sikk kuuenda koha maadluses. Kergejõustikus Arnold Viiding ja Koit Annamaa jäid kaheksandaks. VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi
04 maailmameistriks. Tema personaalne rekord 60m-is on 6,75, ning selle ta püstitas aastal 2008, rekord 100m jooksus on 9.82s, mille ta saavutas Zürichis aastal 2011, ning 200m jooksu rekord on 19.26s, mille püstitas samuti 2011 aastal, Brüsselis, mis on teine kõige kiirem 200m aeg maailmas. Blake jooksis 10 sekundist kiiremini esimest korda 2009. aasta juulis Roomas Kuldliiga etapil, kus ta ajaks oli 9.96 kui ta oli 19aastane. Tema treener on Glen Mills ning ta treeningpartnerid on Usain Bolt ja Daniel Bailey. Ta on võitnud kaks kuldmedalit, esimese võitis ta 2006. aastal Hiinas, Pekingis, kus toimusid juunioride maaimameistrivõistlustel, ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Gerd Kanter Pikkus: 196cm Kaal: 125- 128kg (2008)
4 2008 Gerd Kanter kergejõustik (kettaheide) 68,82 m 5.Eestlaste hõbemedalivõidud. 21 hõbemedalit. 1912 Stockholm Martin Klein Kreeka-rooma maadlus I keskkaal Võistles Tsaari-Venemaa koosseisus. 1920 Antwerpen Jüri Lossmann Kergejõustik 1920 Antwerpen Alfred Schmidt Tõstmine Sulgkaal (60 kg) 1924 Pariis Alfred Neuland Tõstmine 1928 Amsterdam Arnold Luhaäär Tõstmine 1936 Berliin Nikolai Stepulov Poks 1936 Berliin August Neo Vabamaadlus Poolraskekaal 1952 Helsingi Ilmar Kullam Korvpall 1952 Helsingi Heino Kruus Korvpall 1952 Helsingi Joann Lõssov Korvpall 1956 Melbourne Edvin Vesterby Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (kuni 57 kg) Võistles Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1960 Rooma Hanno Selg Moodne viievõistlus 1960 Rooma Aleksander Tsutselov Purjetamine 1964 Tky Jaak Lipso Korvpall 1964 Tky Rein Aun Kergejõustik Kümnevõistlus 7677 (uue arvestuse järgi 7842) 1968 México Jaan Talts Tõstmine
Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber. Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. Amsterdam 17. mai - 12. august 1928 Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Los Angeles 30. juuli - 14. august 1932 Los Angeles kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal Berliin 1. august - 16. august 1936 Esimest korda oli Berliin saanud olümpiaõigused juba 1916. aastal, kuid Esimese maailmasõja tõttu jäid VI olümpiamängud pidamata. Eesti olümpiakoondis: Kergejõustik: Koit Annamaa, Arnold Viiding, Ruudi Toomsalu, Aksel Kuuse, Eeval Äärma, Gustav Sule, Reginald Uba. Maadlus: Adalbert Toots, August Sikk, Evald Sikk, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, August Neo, Kristjan Palusalu, Voldemar Mägi. Tõstmine: Erm Lund, Peeter Mürk, Arnold Luhaäär, Karl Oole. Poks: Evald Seeberg, Nikolai Stepulov.
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17. koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus talle 48. koht Koht Võ
JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUM kehaline kasvatus 10.klass Marge Raja ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD,OLÜMPIAMÄNGUD TÄNAPÄEVAL JA 2008.AASTA VÕITJA GERD KANTER Referaat Aineõpetaja:Aili Vaasli Järva-Jaani 2008 Antiikolümpiamängud: Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias, hiljemalt 776.aastat eKr kuni 393.aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Krrekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas Hiies Altises. Mängud said nime toimumispaiga järgi. Koos Elusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängu
10,74 4. Tatjana Tomasova Venemaa 4.10,90 5. Abeba Aregawi Etioopia 4.11,03 6. Shannon Rowbury USA 4.11,26 Türgi sportlane ning Euroopa meisteri ja olümpiavõitja Asli Cakir Alptekin. Aastal 2004 talle tehakse dopingutesti, milline oli pozitiivne, ning teda diskvalifitseeriti kaheks aastaks. Türgi sportlane, võitis EM ja olümpiamängudel. Aastal 2009 Gamze Bulut võitis kuldmedali naiste 3000 m takistusjooksustel. Katari jooksja. Yusuf Jamal on Kahekordne maailmameistri võitleja (1500 m). 3 .2 Rekordid (Maailma, Euroopa, Eesti) Maailma: Ala Tulemus Aeg 1500 11 09 1993 3:50.46 m Yunxia Qu . Naiste maailmarekordiks on 3.50,46 (püstitatud 11. septembril 1993) ning see kuulub hiinlannale Qu Yunxia'le. Euroopa:
Kõik kommentaarid