EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.................
Allikaõpetus :D Allikaõpetus on ajaloo abiteadus, mis käsitleb ajaloo allikaid, nende liike ja uurimismetoodika üldisemaid seaduspärasusi, selle nurgakiviks on allikakriitika. Allikaõpetus tegeleb algallikatega, mitte juba kokkukirjutatud ajaloo uurimisega. Allikakriitika arengulugu Allikakriitika oli tuntud juba antiikajal. Juba Thucydides kasutab allikakriitilisi meetodeid ning allikate kriitilist võrdlemist, sarnaselt käitus ka Tacitus. Renessansiajal kirjutati allikakriitikast traktaate, paljastati võltsinguid. Lorenzo Valla ,De falso credita et ementita Constantini Donatione declamatio' näitas, et Constantinuse kinkeürik oli pärit VIII, mitte IV sajandist. Allikakriitika põhikomponendid: allika sisene ja allika väline kriitika (Veiko B.) Jean Mabillon 'De Re Diplomatica' vt Aigit ?? Klassikalise allikakriitika väljakujunemise ajaks loetakse 1840.aastaid, mil 1842 1849 ilmunud Pierre Claude François Daunoni `Cours d'ét...
Eesti inimasustus on natuke rohkem kui 10 000 aastat, sest siin oli jääaeg, mis umbes 13-11 000 aastat tagasi siit lahkus. U 8213 aastal lahkus siit ka Balti paisjärv. Muinasaeg oli aeg inimeste siiasaabumisest kuni 13 sajandini pKr. Muinasaja inimeste kohta teame muististe kaudu. Need on muinasjäänused. Jagunevad ird- ja kinnismuististeks. Antropoloogid uurivad inimeste luid ja numismaatikud uurivad münte. Infot pakuvad kirjalikud allikad. Muinasaeg moodustab valdava osa Eesti ajaloost. Periodiseeriti esiaega esemete materjali järgi kivi, pronks ja raud. Kiviaeg jaguneb vanemaks(paleoliitikum), keskmiseks(mesoliitikum) ja nooremaks(neoliitikum) perioodiks. Edasi tulid pronksi- ja rauaaeg. Viimane jaguneb samuti kolmeks. PT 2. Kiviaeg U IX aastatuhande vanune Pulli asula on Eestis vanim teadaolev asula. Kui mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Elanikud elasid vee ääres, et...
Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks o Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon. Nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine. Anonüümsuse tähtsus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste [Meritokraatia ehk talentide valitsus on riigikord, kus valitsejate valimisel on aluseks võimed ja oskused ning rass ja rikkus ei määra sotsiaalset staatust
kirikuõpetajaid ja köstreid, selgus et suurem osa kirikuõpetajaid ei osanud eesti keelt või tundsid seda puudulikult. Köstri ametikohal olid enamjaolt kirjaoskamatud talupojad, talurahva jaoks polnud veel ühtegi kooli. Eesti keelt mitteoskavad kirikuõpetajad vallandati, seati sisse kirikukümnis kirikute, koolide ja haiglate ülalpidamiseks. Rüütelkonna kokkukutsumisel nõuti neilt kirikute ehitamist ja koolide avamist. Rõhutati, et ka talupojad saaksid kooli. Eestimaa aadel lükkas aga pakkumised tagasi. Kui Liivimaa kindralkuberneriks valiti J.Skytte (Lääne-Euroopa silmapaistvamaid pedagoogikateadlasi) oli üks ta esmasi ülesandeid jesuiitide mõju kaotamine ning noorsoo kasvatamine luteri usu vaimus. Pärast kindralkuberneri jõudmist Tartusse oli üks esimesi eesmärke uut tüüpi kooli gümnaasiumi rajamine. Need koolid andsid ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Paljudes
moodustatakse poliitilise esindusena. St et ei valita sõltumatuid kodanikke, vaid erakondade esindajaid. Omavalitsuste täitevorganeid moodustatakse arvestades rohkem isikute erialast kompetentsi ja mitte parteilist kuuluvust. põhjus on selles et täitevorganid on tundlikud ja alluvad kergemini valijate kontrollile. Eestis olid esimesteks omavalitsuorganiteks 15. sajandil tekkinud balti-saksa rüütelkonnad ja nende asutused. Nende kaudu säilitas balti aadel oma võimu talurahva üle ka pärast eesti liitmist venemaaga. Talurahva kohalik omavalitsus hakkas kujunema 19. sajandi algul kui koos pärisorjuse kaotamisega loodi valla kogukonnad(harilikult mõisa piirides). Valla üldkoosolek ehkki mõisniku kontrolli all valis oma esindaja. Eesimaal talitaja ja Liivimaal vöömüldri. tema vahendas talurahva ja mõisa suhteid. Järgmine etapp omavalitsuste arengus algas 1866. aastal valla seaduse vastuvõtmisega. Mõis kaotas oma võimu valla üle
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Ilmus S. Wanradti ja J. Koelli katekismus 1535 (esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat). Jaanuaris 1558 alustas Venemaa Liivi sõda ning hõivas peagi Ida_eesti. Sõja ajal teravnesid talurahva vastuhakud: Saksa feodaalid otsisid abi Taanilt, Rootsilt ja Poola-Leedult. Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop J. von Münchausen oma valdused Taani kuningale Frederik II-le (1559-1588), kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. Tallinna linn, Harju-Viru rüütelkond ja Järvamaa aadel alistusid 1561 Rootsi kuningas Erik XIV-le. Viimane ordumeister G. Kettler alistus 1561 Poola kuningas Zygmunt II Augustile. Seega lakkas Liivi ordu olemast, kuid mõisnikele jäi oluline osa maaomandist. Hea geograafilise asendi tõttu oli Eesti sajandeid 600. a. meelitavaks palaks naabritele. Siin võimutsesid sakslased, taanlased, rootslased, poolakad ja venelased. Toimus rahva vägivaldne ristimine ja raskeim orjaaeg. Hävitati Eesti rahva varandus, vabadus, võeti ära tema maa ja
1709 pööre Põhjasõjas, Karl XII kaotas Poltaava lahingu. 1710 venelased vallutavad Riia, Pärnu ja Tallinna. Eesti aladel on sõjategevus lõppenud.1721 aastal sõlmitakse Uusikaupungi rahu. · Tulemused: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest. Eestisse asus hulganisti elama teisi rahvaid(vene,soome,läti). 19. BALTI ERIKORD JA EESTI ALA VALITSEMINE 18.-19. SAJANDIL · Mõiste & lahtiseletus: Balti erikord on see kus balti aadel & linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse koos seniste seaduste & maksekorraldustega. · Katariina II asehalduskord: uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimartiklid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.sajandil koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik-aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu.
alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit (kõige keerulisemad ja karmimad normid) · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates 7 · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise · Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist · Au tõttu pole aadel valmis kõigeks (ta ei väida alandavaid käske) · Montesquiu näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon (keeldus tapmises osalemises, kuna nõrgemate ja kaitsetute hävitamine ei ole auga kooskõlas) · Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine Anonüümsuse tähtsus 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste · 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: · Aadliau kriitika
Tabud ja mõnikord seadused, mis takistavad segaabielusid. USA, Lõuna-Aafrika (intiimsuhted ja abielud varem seadusega, praegu nõrgemat laadi sotsiaalsete normidega keelatud valgete ja mustade vahel). * Majanduslik kommentaar: tööjõu mobiilsus on takistatud => majanduslik areng ja kapitalism on võimatu. - Seisus: Feodalism Euroopas, Venemaal. Mitte-religioosne alus (vrd. kast): seadused. Ka endogaamia. Jäik tööjaotus. Straatumitel on erinevad kohustused ja õigused. * Vaimulikud, aadel, kodanlased, talupojad (Prantsusmaal riigipäevadel esindatud 3 seisust; Rootsis 4 . talupoegade esindatus oli Euroopas haruldane). * Erinevus kast-seisus: Kaste ei saa vahetada, seisused on aga mingil määral vahetatavad ja abielud seisuste vahel mingil määral võimalikud. Kodanik tubli sõjas => aadel kuninga käsul. Rikas kaupmees ostab endale tiitli jne. - Klass: Võrreldes teiste süsteemidega iseloomustavad klassiühiskonda jägmised neli aspekti:
Leping sõlmiti kuueks aastaks, garanteerimaks rahu ja kõiki osapoolte seniste privileegide puutumatust. Leping sätestas vastastikuste tüliküsimsute lahendamise korra ning üksmeelse otsustamise nõude sõja ja rahu küsimsue. Maapäeva kokkukutsumine, korraldus, toimumispaigad- Maapäeva kutsusid kokku Riia peapiiskop kui ka ordumeister. Kogunenud seisused pidasid läbirääkimisi erikodades ehk kuuriates, mida Liivimaal oli neli: 1) vaimulikud, 2) isandad, 3) ordukäsknikud, 4) aadel ja linnad. Läbirääkimisi peeti ka härruste kaupa. Maapäeva ühised otsused võttis vastu plenaaristung, mida peeti mõne suuremas hoones, linna kirikus, raekojas või gilditoas. Maapäevad toimusid enamasti keset Liivimaad paiknenud keskustes nagu Valga alev või Volmari linn, mis kõigele lisaks ei olnud ühegi Liivimaa maahärra residentsiks ehk neutraalne ala. Retsessid- Ehk maapäeva otsus, mille jõudmine oli keerukas protsess, mis piiras
sajandi keskpaigast (kokku u 300-500 sõna). Ülemsks keele keskuseks/tuumalaks on Põhja-Saksamaa rannik. Kirjakeelena hakkas domineerima 17. sajandil. Samas ei olnud keelevahetus kiire, alam- ja ülemsks olid pikka aega rööpselt kasutusel. Võrreldes alamsks keelega on siin rohkem kultuurisõnavara, nt taimed. Levik toimus saksa mõisnikelt lihtrahvale. Taimed, ühiskond, toit, hüüdsõnad!, verbid: spinat, redis, seller, kartul, moon, nelk, tulp; aadel, hertsog, tudeng, velsker; ahoi, hurraa, hopp, proosit, halloo; rehkendama, praadima, passima, kleepima; viiner, vein, supp, soust. Saksa laenud on saadud ülemsaksa keelest, mis hakkas 16. sajandi teisest poolest sugenema Eesti linnades alamsaksa keele kõrvale ja tõrjus selle lõpuks hoopis välja. Ülemsaksa keel tugines Saksamaa kesk- ja lõunaosa murretele ning on ka tänapäeva saksa kirjakeele aluseks
mõisa pidi rajatama kool. * Põhja-eesti keeles anti uus testament välja aastal 1715. -) Piibli terviktekst ilmus aastal 1739. -) Esimesed kalendrid on pärit juba aastast 1720, kuigi esimene säilinud kalendel on aastast 1732. -) Aastast 1766 kuni aastani 1767 ilmus ajakiri Lühike õpetus, mida ilmus 41 tükki ja mida kirjutasid P. E. Wilde ja A. W. Hupel. 19. sajandi talurahva reform * Reformideni viis: -) Aadel elas üle võimete ja oli võlgades, mis tõttu oli tarvis üha rohkem toota suurendati koormisi, et niiviisi oleks sissetulek suurem ning seega saab võlgasi paremini likvideerida. *) Saadava rahaga tehti ka juurde põldusi. -) Tekkis rida inimesi, kes arvasid, et põrisorjus on loomuvastane nähtus. -) Talurahva olukord kiskus alla ka Venemaa mainet lääne-Euroopa silmis. -) Talurahvas ise oli rahulolematu.
Don Juanist sai dell'arte's positiivne sümpaatne kangelane. Dell'arte kirjeldas inimesi üsna füsioloogiliselt. Madal igapäevane ja mõistetav itaallane, mitte pole kujutatud hispaanlast. Hoopis hullem on Moliere'i Don Juani kõne, joonistab ta välja täieliku ateistina, positivist. Don Juan tallub kõlbluse peal, ideaale kaitseb seal hale teener Scanarel, keda mängis Moliere ise. Näidendis stseen, kus Don Juan otsustab saada silmakirjateenriks. Tartuffe ei olnud aadel nagu Don Juan. Moliere oli paljastanud aadlike küünilisuse, Don Juan keelati ära pärast 15nendat etendust. Alltekst esimene kes sellega tegeleb. Peale Tartuffe'i kahekordne tekst, st tekst, millel teatud tõlgendusviisid. Tegevus on varjatud, soovi korral võib tähenduse välja tuua. Selle suurepäraseks näiteks 1666. aastal valminud ,,Misantroop". Palju haakeid Tartuffe'iga, samas nagu Tartuffe ümber pööratud
II at esimesel poolel toimus langus. II at teisel poolel tungisid Induse oru piirkonda aarialased, I at alul hõivasid ka Gangese oru. Aarialased allutasid kohalikud elanikud. Kujunes maailma arvatavasti kõige jäigem kastiühiskond, neli põhikasti on braahmanid, kshatrijad, vaishjad, shuudrad. Lisakas paariad ja dasad. Analoogne jaotus on siiski olnud omane enamusele indoeuroopa rahvastele näiteks keskaja kolm seisust (vaimulikud, aadel, linnarahavas + talupojad), Platoni kolm ühiskonnakihti (filosoofid-valitsejad, vardjad-sõjamehed, tööinimesed). 8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism.
Seega võttis keskvalitsus talupoegadelt ära igasuguse kaitsevõimaluse mõisnike vastu. Agraarsuhete reformimise katsed 18.sajandil. Olukord paranes mõnevõrra Katariina II võimuloleku ajal. Katariina II ülesandel nõudis Liivimaa maapäev 1765. aastal, et talupoegade olukorda tuleb parandada, anda neile õigus muretseda endale vallasvara. Samuti nähti ette viia koormised kooskõlla talusuurusega, piirata kodukariõigust ja talupoegade müümist. Liivimaa aadel, tuginedes Roseni deklaratsiooni põhimõtetele, lükkas need ettepanekud tagasi, kuid tänu ähvardustele kuberneri poolt töötas maapäev välja oma ettepanekud. Seal märgiti, et kui talupoeg ei ole mõisnikule võlgu, võib ta vabalt käsutada oma vallasvara. Sellest tuli eraldada nn. raudvara, mis kuulus talu juurde. Viimase hulka loeti talu põhilised tööriistad ja tööloomad (hobused, lehmad) ning viljaseeme.
multum adv. (comp. pls; superl. plrimum) nõjatuma; tuginema, rajanema; pingutama palju, väga; sageli nbilis, e tuntud, kuulus; õilis, üllas, mni, v (i), tum, re kindlustama, suursugune kaitsma nbilits, tis f kuulsus, tähtsus; suursugune mnti, nis f kindlustamine, kindlustus; päritolu; aristokraatia, nobiliteet, aadel kaitseehitised noce, cu, citum, re kahju tegema, mnus, neris n tegevusala, amet; ülesanne; kahjustama, rikkuma kink; vaatemäng nl, nlu, , nlle mitte tahtma; imperat. mrus, m müür, sein (keelu puhul) nl, nlte (c. inf.) ära, ärge mt, v, tum, re (ümber) muutma, nmen, minis n nimi, nimetus vahetama; pass
Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist. Esmajoones iseloomustab au aadlit. Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus). 1 Aul monarhiates poliitiline tähtsus - tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus - üldine konkurents, mis elavadab majandust. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste 18. saj üldtendents meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või silmapaistmise eest oma ametialal. Au ja vooruse süntees 18. sajandi üldtendents egalitaristlik: Aadliau kriitika Alternatiiviks meritokraatlik kodaniku-au Omaalgatuslikud seltsid, mis premeerivad silmapaistvaid põllumehi, ametnikke, kirjanikke
vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama, kuid garanteerima avaliku korra ja julgeoleku. (F. Lasalle: riik kui öövalvur). · Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu, sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja heaoluriik. Riigi tegevuse iseloomu põhjal: · Totalitaarne riik · Õigusriik Riigi juhtgruppide (eliidi) alusel: · Preestririik vaimutegelased · feodaalriik seisuslik aadel · tehnokraatlik riik teadlased ja mänedzerid · plutokraatlik riik finants- ja tööstuskapitali omanikud · mitmeparteiriik poliitiliste parteide tuumikud · üheparteiriik totalitaarne partei Eestis pole omariiklus olnud kaua. A. Piibu järgi on meil aga olnud pikka aega enne riikliku iseseisvuse väljakuulutamist ,,õiguslikult autonoomne ühtsus". Piibu järgi kujutas 1918. a sündinud uus Eesti endast muinasaja riigi taassündi. 2. Riigi tunnused
USUS. 01.069 Kristluse ajalugu Kolm vaheeksamit ja igal neist kümmekond teemat, eksamil lähevad vastamisele igast teemablokist kaks küsimust. I 1. Kristlik algkogudus. Esimesed kogudused ja keskused. Juudikristlus. Paganakristlus. Traditsioon algkristluses. Vagaduselu. Pärast Jeesuse ristisurma ja ülestõusmist umbkaudu aastal 30 pKr hakkasid tekkima ja arenema kristlikud kogudused. Esimesed kogudused moodustati Juudamaal ja Galileas, algkristluse perioodi lõpuks (Bar Kohba ülestõus 135. aastal) olid kogudused levinud eelkõige Rooma riigi idaosas ja Partia impeeriumi lääneosa suuremates linnades. Varakult hakkasid üksteisele vastanduma erinevad algkristlikud harud, eristatakse juudikristlasi ja paganakristlasi (kreeklasi ja hellenistlikke juute). Esimene haru oli rangem, peeti kinni vanadest juudi söögieeskirjadest ja puhtusnõuetest. Hellenistid olid vabameelsemad ja sallivamad. Aastal 66-73 pKr surub Rooma võim maha juutid...
Enda ambitsioon oli kirja panna venelase mõtteajalugu. Ise võrdles "S&r" Iliase ja Odüsseiaga. Väitis, et in-d elavad ühiskonnas pendlipõhimõttel in-se vabadusaste sõltub tema positsioonist pendlinööril. Mida kõrgem on positsioon, seda väiksem on vabadus (selle teooria järgi oli Venemaal kõige väiksem vabadus tsaaril). Mida kaugemal on in sõjast, seda madalam on ta kõlbeliselt. On kolm eri maailma, mis mõjutavad "S&r" tegelasi: linna-aadel, mõisa- aadel ja tlp-d. Linna suhtus T väga neg, tlp-desse pos. Arvab, et mõisa-aadlil on võimalusi muutuda paremaks. Kriitikud väitsid, et T sõjafilosoofia ei ole originaalne, vaid mõjutatud Hegelist, T võttis selle omaks. Teoses esinevad Kutuzov, Napoleon ja Aleksander I. Kutuzovi tegelaskuju kasutas kõige rohkem. Kutuzovi põhimõte oli, et sõda on nagu töö, mis tuleb ära teha. Linna-aadel jaguneb "S&r" Peterburi (kujutas keelepeksu ja salongielu) ja Moskva vahel.
astumas ühte jalga Lääne-Eur-ga, kapitalistlik, siis paljudes prk-des polnud kapitalismist kaugemale jõutud. Kõigest sellest tulenevalt on Vm rahvastiku sots jaotusest kõneldes rakendatud kahte lihtsustatud süsteemi. Kõige lihtsam variant jagada kogu rahvastik privilegeeritud seisusteks ja maksualusteks seisusteks. Privilegeeritud seisustesse kuuluvad ei pidanud maksma riigi makse, täitma sõjaväeteenistuskohustust jne, olid imepisikesed, sinna kuulusid aadel ja vaimulikkond, lisaks ka suurkaupmehed. Kogu ülejäänud rahvastik kuulus maksualuste seisuste hulka. Võimalus ka nelikjaotus- ülemklassid, keskkihid, alamkihid. Ülemkihtide hulka kuulus aadel, kõrgem vaimulikkond, tipp-riigiametnikud, kindralid, admiralid, sõjaväejuhid, suurpankurid, töösturid, suurkaupmehed, suurmaapidajad. Ülemkihid kokku olid u 3% Vene ühiskonnast. Keskkihtidega olukord palju parem polnud, sinna kuulusid ettevõtjad- töösturid, kaupmehed, väike- ja
Ühtlasi süvenesid Bütsantsi ja Frangi riigi omavahelised vastuolud. 4. Makedoonia dünastia 867 1057 Makedoonia dünastia keisrid üritasid seadusandlikult kaitsta vabu talupoegi suurmaaomanike, eriti kiriku ja kloostrite eest, kuid feodaalkora kujunemist see ei peatanud. Senised stratioodid muutusid järjest enam sõltuvateks talupoegadeks (paroikideks). 10.-11. saj. algus oli Bütsantsi tõusuaeg. Riigi majandusilmet kujundasid taas linnad, maal kasvas suurmaaomand, tugevnes aadel ning kujunes välja feodalism. Viimase olemasolu on küll diskuteeritav, erinedes nii idamaade tüüpilisest despootiast kui ka Lääne-Euroopa feodaalkorrast. Karl Suure kroonimine keisriks 800.a. tekitas kestvaid pingeid ida ja lääne suhetes. Kroonimine näitas, et lisaks paavstile, kes taotles Rooma pärandit vaimulikul tasandil, pretendeeris Lääs ka riiklikul-ilmalikul tasandil taas Rooma pärandile. Murenes senine
Tegevus areneb Kastiilia põhjaosas (Hispaania keskel). Teises episoodis läheb ta tööle ühe preestri juurde tööle, kes on paraku väha ihne ja nälutab Lazarillot. Tema aga laseb kopeerida toidukirstu võtme . Aga preester ikka leiab ta ja peksab teda. Võitlus leiva pärast. 3.peatükk läheb ta aadli perre, kuid tal ei ole endalgi palukestki süüa, ainult tünn veega. (Alamaadlik tal on küll aadli tiitel, kuid tal ei ole vara. Oma autunde ohver.) Kuid aadel jättis ta maha, sest tal ei olnud endal ka raha, et kõiki üleval pidada. 4.peatükis sai tema uueks peremeheks munk. 5.peatükis on peremees indurgentsi müüja (?), kes oli paras pätt ja mõtles välja uusi skeeme, kuidas raha teenida. (6 või 7 peatükk) Esimene samm parema elu poole oli siis kui temast sai (4aastat) küla veevedaja ta sai iga päev korralikult süüa. Kogus 4aastat raha ja sai endale korralikud riided osta, siis jättis ta peremehe maha.
saj Mandeville, Montesquieu – antiikvoorus on enesesalgamine, aadliau on Au tähtsus monarhiates eneseimetlemine. Ennastimetlev au aitab samas saavutada ühiskondlikku kasu Poliitiline tähtsus – tagab seaduste valitsemise vähese vaevaga Monarh sõltub võimu teostamisel aadlist, aga au nõuete tõttu pole aadel 18. saj üldtendents – meritokraatlik au, mida antakse heategevuse või valmis kõigeks silmapaistmise eest oma ametialal Näide: Pärtliöö ja hertsog Crillon Romantiline au – au otsitakse kas ühiskonnale vastandumises
Kõik riigid ei olnud sellega aga nõus ning soovisid ka natukest enda maad tagasi. Rootsi aga ei andnud midagi. Kui Rootsis tuli võimule Karl XII arvati, et oli aeg rünnata. 2. Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksimaa, Poola ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannoveri kuurvürstiriik. 3. Sõda algas 22. veebruaril 1700. Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. Rzeczpospolita tundis end Augusti poolt petetuna ning kuulutas, et Poola ei ole Rootsiga sõjas. Kuningas Augustiga liitusid algul vaid üksikud magnaadid, sealhulgas vürst Hieronim Augustyn Lubomirski. Kuulnud Riia ründamisest, otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi. 11
22.09.15 (4 loeng) 12.saj kujunes välja Vene vürstkondade võrgustik. Omal moel ja omas ajas saame rääkida Kiievi-Vene riigist. Kiievi vürst e suurvürst, kelle pereliikmed valitsesid kohtadel e Osastis- riigid. Samal ajal vürsti võim ise muutus. Tugipunktides linnused. Kohapeal olev aristokraatia sai olulisemaks kui vürsti druziina (vürsti kaaskond, alaline sõjavägi). Tasutakse lojaalsuse eest sõjasaagiga. Dvor- õukond (koosneb ´st) aadel. Kui druziina jääb paigale. bojaar-suurnik (etümoloogiliselt). Vene aristokraatia (kohalik), kelle võim põhines suurmaavaldusel. 15.-16.saj bojaaride duuma (nõukogu suurvürsti juures) kui sinna vürst nimetab. hiljem gemu madalate aadlike klass, mitte bojaaride pojad. Novgorodis tekib (beree??) vabariik (metse), kus bojaarid valivad reetse?? Samas Vassili... aladel tekib monarhia. V-v keeles pigem linnus kui linn. (aiaga ümbritsema). Väiksesed
lexander I pööras tähelepanu talurahva küsimusele, polnud selgeid ideid, kuidas lahendada pärisorjuse probleemi. Kõige pealt tuli teha pärisorjuse kaotamine kitsamas regioonis ning siis vaadata, mis sellest välja tuleb ja siis tegeleda sellega Venemaa kubermangudes. Katseväljaks jäid Balti provintsid, kus kõige pealt hakati tegelema talurahva küsimusega. Kui hakata veel parandama olukorda siis see võis halvendada mõisnike majandus olukorda. Aadel pidi arvestama keskvõimuga ja nende otsustega. Keskvõim otsustas parandada mõisnike majandusliku olukorda rajades esimest korda krediidi asutused mõisnike jaoks "Aadli pangad". Aadlid said võtta pikka ajalise madala intressiga laenu. Talurahva seadus ehk talurahva regulatiiv ehk igaüks, mida kinnitas tsaar Aleksandr I. Reform reguleeris ja täpsustas mõisniku ja talurahva kohustusi. 1802./1804. aasta talurahvaseadused: 1804 Liivimaa talurahva seadus- Liivimaa
a. ülestõusu. Soti ajaloole pühendatud romaanides näitab W. Scott, kuidas inglise ja soti kodanlus kindlustas oma võimu, kihutades talupojad nende maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga. Joonistades dramaatilisi episoode soti klannide võitlusest oma sõltumatuse eest, ilmutab kirjanik soti rahva elu põhjalikku tundmist. Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva ülestõuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Nii näitas ta, et mägilaste 1715. aasta ülestõusu, millest on juttu "Rob Roys", juhtisid nn. Jakobiidid feodaalide huve kaitsva Stuartite dünastia troonile ennistamise pooldajad. Seega võitleb Rob Roy kodanliku riigi ülekohtu vastu sugukondliku korra patriarhaalsete suhete säilitamise nimel. Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus
säilis piiskopkond, piiskopiks hertsog Magnus. Läks orduga tülli ja kuningas kutsus ta tagasi. Uuesti Saaremaal 1561 koos kuninga asehalduriga. Nüüd lakkas olemast Saare- Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina · 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola
- Toomas Karjahärm, Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules 1905-1907. Tallinn 1975 Revolutsioon Eestis oli ülevenemaalise revolutsiooni üks osa. Oli välja kujunenud Eesti ühiskonda vaevanud oludest. Vene revolutsiooni võib pidada sütikuks, mis probleemid lahvatama lõi. 6 Agraarküsimus: maarahvastik jagunes 3 suuremaks kihiks: 1) väikesearvuline, ent mõjukas baltisaksa aadel 2) eesti rahvusest taluperemehed 3) maaproletariaat, maatamehed 20. sajandi alguseks jagunes 3. grupp omakorda mitmeks erinevaks kihiks. 1) Kõige madalamal asusid mõisamoonakud, mõisatöölised, kellel puudus põhimõtteliselt eraomandus, nende töötingimused reguleerimata; 2) talusulased ja taluteenijad 3) popsid väiketalunikud, kes rentisid talunike käest tükikese maad. Linnas tööstusproletariaat Rev eesmärgid. Poliitilised: 1) asendada isevalitsus mõõdukama reziimiga
Speek, Gottlieb Ast, Karl Ruga, Eduard Vilde) asutasid põhiolemuselt marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), mille liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann, Aleksander Kesküla, Nikolai Janson) hakkasid tegutsema avalikult (1905 oli liikmeid 1000). Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei (tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17. Oktoobri Liidu (oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa
on see, et Oswaldi lepinguga Poola-Leedu ja Liivimaa vaheline liit, mis olevat põhjuseks, miks Moksva Liivimaale tungis. Läbi 14.-15. sajandi olid Liivimaa ja Venemaa suhted olnud tasakaalus, mingite oluliste territoriaalsete muudatusteni sõjad ei viinud. 1470. aastatel muutus piirkonnas pol tasakaal olulisel: Moskva suurvürst liitis enesega Novgorodi 1471, 1478 kaotati Novgorodi autonoomia lõplikult. 1480. aastatel küüdiati Novgorodist 100% aadel Selonisse?. Välispoliitiliselt Pihkva lõplik liitmine Moksva Suurvürstiriigiga mingeid muutusid kaasa ei toonud, sest Pihkva oli varem juba Moskvaga seotud. Moskva sõjaline jõud oli teistsugune: 1480-81 esimene Vene-Liivi sõda, kus Liivi juhtkond püüdis peatada Pihkva liitmist Moskvaga, olulised olid ka Latgali piirivaidlused, aga sõjaline sissetund Venemaale Saksa Ordu poolt ei olnud edukas, küll aga venelaste vastusõjakäik 1481 ulatus välja Viljandini, aga
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Dekabristid oli aadlisoost ohvitserid, kes tõusid tsaar Nikolai I vastu üles ja keda karistati kas surmanuhtluse või pagendusse saatmisega. Tolstoi kavatses kirjeldada ühe vastuhakkaja elu ja saatust ja sattus nii Napoleoni sõdade ajastusse. Ulatuslikust materjalist, mis kirjanik nende aastate kohta kogus, koorus välja teine, ajalooliselt tunduvalt sügavamale ulatuv aines. Ta pani "Dekabristid" kõrvale ja see jäigi fragmendiks. "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Vene aadel naudib kuldset ajastut: lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel maale. Mondäänses Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides
stagneerub võimu administratiivses süsteemis mõne aja jooksul ja kaotab oma esialgse uuendusliku iseloomu. Eliiti (võimu) kujundavaks mehhanismiks võib saada tehnoloogia (näiteks infopankade valdamine). Ühiskond võib hakata nn juhuse saanute ümber tekkinud gruppideks lagunema. Eesti- ja Liivimaa aadel oli saksakeelne. Baltisakslased armastasid viia oma genealoogiaid tagasi 13. sajandi ristisõdijateni. Selles oli arvatavasti omajagu tõtt, aga veel rohkem valet. Aadlisugupuud olid ju kogu Euroopas rohkem luule kui tõde. Tegelikult sai aadel kogu aeg uut verd alamatest seisustest. Nii oli see kindlasti ka Eesti- ja Liivimaal. Baltisakslased olid tihti saksakeelsed eestlased ja
et Põllutöö on abielus Kaubandusega ja Vaimulik Seisus Aadliga ja et õnnelikel paaridel on nelja peale üks suurepärane kuld-delfiin kelle nad pidid määrama kõige ilusamale naisele. Nad läksid siis mööda maailma seda kaunitari otsima, ja pärast seda, kui nad olid hüljanud Golkonda * kuninganna, Trapesundi * printsessi, tatarlaste Suure Khaani tütre jne., olid nad, s. o. Põllutöö ja Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus, Justiitspaleesse kokku tulnud, et siin marmorlaual välja puhata, pakkudes auväärt kuulajaile nüüd nii palju sententse ja maksiime, sofisme, definitsioone ja loogika figuure, kui palju neid kunstide fakulteedis iganes võidi eksamitegijaile Prantsuse keeles tähistab delfiini ja dofääni sama sõna dauphin. 25 esitada', kui need litsentsiaadi kübaraid tahtsid pähe saada. Tõesti, see kõik oli väga tore.
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
kuningavõimu ja vaimulikkonna huvides paavstivõimu piiramist Prantsusmaa katoliku kiriku suhtes ja riigivõimu õigust sekkuda vahele kiriku asjadesse. 25 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 vastupanu juhul, kui usk on ohustatud ja vastupanu juhiks on alama taseme aadel. John Knox oli Shotimaal vastuolus katoliikliku monarhiaga ning rajas shoti presbüterliku kiriku. Martin Luther ütles küll usudogmaatikas, et usuasjades ei ole sundi, sest usk on seesmine. Ilmalikus elus aga taandus asi peagi selleni, et valitsejatel on kohustus valeõpetused ära keelata ning tulemuseks oli usuline sundus. Luterlus kui iseseisev kirik algas ju mõtetega sellest, kirik oli liialt
saj. lõpuks endale allutanud suure osa senistest feodaalvaldustest.. See võitlus absolutismi eest jõudis lõpule 17.sajandil. Kuningavõimu peaülesandeks oli esialgu poliitiliste küsimuste lahendamine ning riigi majanduselu edendamine. Seoses areneva manufaktuuritööstusega kasvas väliskaubanduse osatähtsus, see aga omakorda suurendas linnakodanluse üha kasvavat rolli. Vaimuelu edendamisel etendas kõige tähtsamat osa progressiivselt meelestatud aadel. Itaaliast imbusid Prantsusmaale humanismi idee, koos nendega ka renessansskunsti põhimõtted. Ometi ei saanud Prantsusmaa Itaaliast tulnud mõjude otseseks väljendajaks. Seda isegi vaatamata tõsiasjale, et prantsuse vararenessansi ajal, 16.saj. alguses töötas kuninga õukonnas ja mujalgi palju itaalia arhitekte (ka Leonardo da Vinci veetis oma elu lõpuaastad Francois I õukonnas). Prantsuse arhitektid töötasid välja oma rahvuslikust vaimust kantud omapärase renessanssarhitektuuri
Muide, samal ajal, kui räägime eestikeelse järjepideva ajakirjanduse algusaastatest, oli baltisakslastel sündinud päevapress 1860 ilmuma hakanud "Revalsche Zeitung" kujunes kõige reformimeelsemaks baltisaksa väljaandeks kogu 19. sajandi vältel. Selle toimetajaks oli algul, kõige vabameelsemate aastate kestel, Friedrich Nikolai Russow (aastani 1863) ning selles lehes käsitleti talurahva- ja seisuste küsimusi aadli jaoks üsna ebameeldivast lähtepunktist, mistõttu baltisaksa aadel hakkas toimetusele survet avaldama, nõudes veel ühe järelvalveorgani loomist tsensuuri kõrvale. See sundis Russowi lahkuma, toimetaja Greiffenhagen läks kompromissidele. Tsensuur Tsensuur sajandivahetusel ja 20. sajandi alguses Sajandivahetuse eel olid tsensoreiks Jüri Truusmann Tallinnas (kes tõkestas noore E. Vilde tee Postimehe toimetajaks saamisel T nimetas Vildet poolharitlaseks, toimetajatööks täiesti ebasobivaks, kes katsub eestlaste hulgas tekitada passiivset
Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 19. MAASTIKUPARK EESTIS Juba 18. saj lõpul arenes ka Eesti mõisaparkide korrapärasest stiilist välja looduslähedust rõhutav nn vabakujunduslik pargistiil. Mõisad 18. sajandi II poolel ei olnud üksnes utilitaarse eesmärgiga põllumajandusele suunatud paigad. Mõisast kujundas aadel endale igapäevase elukeskkonna, kus esindus- ja majandusfunktsioonid olid kombineeritud elu lüürilisema poolega. Ta püüdis luua enda ümber ka valgustusfilosoofiat ja antiikkunsti paatosest inspireeritud erilist atmosfääri ning miljööd. Baroksete mõisate peahoonetes olid hoolikalt väljaehitatud ja kaunistatud avarad esindusruumid - saal ja vestibüül paraadtrepiga. 19. sajandi alguseks mõjulepääsenud klassitsistlikus stiilis ehitatud peahooned muutusid veelgi pidulikumaks, kasvas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
