Keevallik, kostüümikunstnik Reet Ulfsak, Valguskunstnik Palle Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsidJanika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lungeansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks. Esimene vaatus Esimese vaatuse tegevus algab tänapäeval New Yorgi Metropolitan Museum'i Vana- Egiptuse ekspositsiooni juures. Välja on pandud ka suur kandiline kast, kuhu inimesi elusalt maeti. Seal on säilinud Vana-Egiptuse printsess Amneris. Kaks muuseumikülastajat; keda mängivad Aida ja
- The Video Collection". Vanilla Ninja allkirjastas novembri lõpus Saksamaal Kölnis asuva plaadifirmaga Capitol uue lepingu. Bänd alustab Kölnis Maarwegi stuudios oma uue albumi salvestamist ning seda juba kolmekesi, sest Triinu otsustas bändiga lõpparve teha ja soolokarjääri alustada. Veel enne seda andis bänd 10. detsembril 2005 viimast korda neljaliikmelisena Tallinnas Rocca al Mare suurhallis täispika kontserdi 7500 pealtvaatajale. Esitusele tulid nii ansambli uued kui vanad lood. Järgmiselt albumilt reklaamiti rahvale lugusid "Rockstarz" ja ballaadilik "Silence". 10 Jaanuaris 2006 esitles oma esimest soolosinglit Maarja - laulu pealkirjaks oli "Could You". Sügisel järgnes teine singel "Shine It On". Erilist edu lood edetabelites ei saavutanud. 21. aprillil 2006 ilmus Ninjade singel "Dangerzone" ja 19
tõenäoliselt Mesopotaamias ja Niiluse orus. Ka mujal tekkisid esimesed linnad jõgede (Indus, Huang He) ääres.[2] 5.3.1 Lähis-Ida esimesed linnad Çatal Hüyük (türgi keeles "kahvlimägi") on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgialadel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 19611965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10 000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute deformeerudes ehitati nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid
krooni üks ühik. Järgmisel, 2000 aastal toodeti sama kaupa 300 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik. Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage: a) 2000 a. nominaalne SKP Nominaalne SKP(2000) = 300*30 =9000 krooni b)) 2000 a. SKP deflaator ((baasaasta oleks 1999)) SKP deflaator = 30 : 25 = 1,2 , c) 2000 a. reaalne SKP. Reaalne SKP(2000) = 9000 : 1,2 = 7500 krooni d) Kui suur on iga näitaja suhteline juurdekasv protsentides? · nominaalne SKP 80% ; · reaalne SKP 66,67%; 66 67%; · SKP deflaator 20%. 6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe
Alamkategooriad: A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125 cm³ ja võimsus ei ületa 11 kW B1 kolme- või neljarattaline auto, mille tühimass ei ületa 550 kg ja valmistajakiirus on üle 50 km/h või millel on sisepõlemismootor töömahuga üle 50 cm³ või mõni muu vastava võimsusega mootor. Elektriajamiga sõidukitel tühimassi puhul ei arvestata akude massi. C1 auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ja mille registrimass on üle 3500 kg, kuid ei ületa 7500 kg; sama auto kerghaagisega. C1E autorong, mille veduk on C1 alamkategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa 12 000 kg ja haagise registrimass on suurem kui kerghaagisel, kuid ei ületa veduki tühimassi. D1 auto, millel peale juhikoha on rohkem kui 8, kuid mitte rohkem kui 16 istekohta ja mis on ette nähtud sõitjate veoks; sama auto koos kerghaagisega D1E autorong, mille veduk on D1 alamkategooria auto, kui autorongi registrimass ei ületa
kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas. Huumus, rasvad, vaigud, ja vahad, sahhariidid, lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid, fosforiühendid. 64. Mulla füüsikalis-keemilised omadused. Happesus (pH); happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest; mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. 65. Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda? Põllumajandusest: väetised
Kihvade abil ronib ta jäätükile ja purustab 25cm. Jää hingamisaukude tegemiseks ;klaarib arveid ; tõrjub jääkaru ; tükeldab hüljest ; kasvatab noorsugu. Igapäevaseks ülesandeks on kihvadega merepõhja vetikate vahelt merekarpide lahti kiskumine . Morsad sukelduvad kuni 90m sügavusele ja söövad kuni 80 kg merelimuseid päevas. Morsk toitub ühtejärge 2 ööpäeva (48h) ja tukub lesilas mitu päeva. Tśuktśi ja Beringi mere 150 000 morsa tarvis peab meri „ tootma“ 7500 tonni molluskeid päevas. Morsa silmad on pisikesed ja punased , põsed ja mokad on kortsulised ja hõredakarvalised , hingamisega kaasneb inin ja röhkimine. (Randla 1990, Lk 134) Põhjapõtrade metsikut karja Taimõril peetakse suurimaks geograafiliseks populatsiooniks . Põhjapõder on ainus hirvlane, kel sarvi kannavad mõlemad sugupooled. Päevas sööb 5kg samblikke ,tundrarohtu, pajulehti, seeni, linnumune ja –poegi, koguni lemminguid, lakub uriini ja soolavajaduse
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis. Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid. 62. Mullatekkeprotsess. On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat. 63. Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas. Huumus, rasvad, vaigud, ja vahad, sahhariidid, lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid, fosforiühendid. 64. Mulla füüsikalis-keemilised omadused. Happesus (pH); happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest; mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse. 65. Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda? Põllumajandusest: väetised
Juhtese: kolmnurkse teraga retušitud nooleots Osa uurijaid (nt Christian Carpelan) loeb üheks Kunda kultuuri mõjutajaks Epipaleoliitikum ja mesoliitikumi algus Kliimamuutused ja ökoloogiline taust • Pleistotseeni lõpp, algab Holotseen (ehk jääajajärgne aeg) • Muutused maailmamere tasemes lühikese aja jooksul: meretaseme kiire tõus: • jäämaksimumi ajal maailmamere tase 121 m tänapäevasest madalamal • Aastaks 7500 eKr – tõusnud ca 75 m, sh kaks kiiret tõusuperioodi vahemikus ca 10500-9500 eKr ja 8500-7500 eKr • Taimestikumuutused Põhja-Euroopas: tundra asendub metsaaladega • Muutused suurimetajate koostises: mammut, karvane ninasarvik jt kaovad enamiku Euroopa alalt Suuremad muutused mujal: • Maismaasild Aasiast Põhja-Ameerikasse kaob • Kliima muutub niiskemaks, mh osa Sahara kõrbest kattub taimestikuga Mesoliitikumile on iseloomulik
korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. 28. augustil hõivasid Saksa väed Tallinna, esimesena tungis Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati Raudristi Rüütliristiga. Fred Ise heiskas Pika hermanni torni Eesti lipu. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena, lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi 91 tanki, 293 kahurit ja 2 soomusrongi. Tallinna sadamas uputati 19 vägedega ja sõjavarustusega laaditud laeva, lisaks üks hävitaja ja veel 9 sõjalaeva. Raskeristlejat "Kirov", üht hävitajat ja veel viit sõjalaeva vigastati raskesti. Balti laevastiku taandumisel Tallinnast uputati ning uppusid sõites miinile 46-67 laevastiku laevast: 3 4-st ujuvbaasist, 17 20-st
8 väiksemat 12 kuni 40 m läbimõõduga 1-4 m sügavused kraatrid. Tõenäoliselt pole veel siiani kõiki kraatreid leitud. Kaali meteoriit langes sinna vähemalt neli tuhat aastat tagasi, kuivõrd peakraatrist on radiosüsinikumeetodiga dateeritud üle kolme tuhande aasta vanust orgaanilist ainet. Väikekraatritest on dateeritud puusütt, mille vanuseks saadi kuni 2920±240 aastat. Uuringute põhjal võivad kraatrid olla ligikaudu isegi 7500 aastat vanad, kui dateerida kraatrist välja paiskunud pinnast ning kivimiosakesi ümbruskonnasoodes. Meteoriidi põhimass plahvatusel pihustus ning seni on leitud vaid 0,5 kuni 28 g kaaluvaid meteoriitse raua tükikesi kõrvalkraatritest.4 2.3 Geoloogilisi andmeid Eesti ainsal, 50 hektari suurusel geoloogilisel kaitsealal (58° pl., 22°40' ip.) paikneb üheksa meteoriidikraatrit: peakraater ja kaheksa kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik,
12. Kaupo Rehemaa, kes elab Tallinnas, esitas hagi Pärnu Linnakohtusse Pärnus elava Sulev Sule vastu 10000 kroonise võla nõudes. Kohtuistungi alguses esitas S. Sule vastuhagi, milles palus välja mõista K.Rehemaalt 8400 krooni. Millises kohtus vastuhagi lahendatakse? TsMS § 98 järgi võib vastuhagi esitada hagiga samasse kohtusse, välja arvatud, kui vastuhagile kohaldub erandlik kohtualluvus ( TsMS ptk 14.). 13. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud hageja esitas hagi 7500 krooni nõudes. Kohus algatas asja, kuna polnud teadlik hageja teovõimetusest. Millist kaitsevahendit võib kostja kasutada? TSMS § 199, § 202, § 423 tulenevalt kostjal õigus esitada taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks seoses tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumisega hagejal, § 204 alusel nõuda tsiviilkohtumenetlusteovõime kontrolli. 14. Hageja nõudis elatisraha. Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et pooled on jõudnud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID...................................................4 2.KOONDPLAANI KOOSTAMISE ETAPID...........................................................................5 2.1 Põhitegevuse eelarved........................................................................................................5 2.1.1. Müügiplaan.................................................................................................................6 2.1.2. Tootmise eelarve.........................................................................................................8 2.1.3. Ühikuline tootmise eelarve..........................
külmkapid, külmutusletid jms). 12.1. Rendikulud Ettevõte kasutab klientide teenindamiseks saali pinnaga 75 m² ja kööki ning abiruume pinnaga 65 m². Kogu ruumi rendimaksumuseks kuus on 100.-EEK/m². Tabel 2. Rendikulude arvutus: Ruumi nimetus Ruumi suurus m² Ühikuhind, EEK Summa, EEK Saal 75 100.- 7500.- Köök, abiruumid 65 100.- 6500.- Seega on rendikulud kokku 7500.-+6500.- = 14 000.- EEKi kuus. 19 12.2. Energia- ja sidekulud Elektrikulu on arvestatud seadmete installeeritud võimsuse järgi (ca 20 kW) ning arvesse on võetud, et need töötavad 6 tundi päevas. Seega elektri keskmine tarbimine kuus 3600 kWh. Elektri hind kehtiva tariifi järgi on 1,25 senti kWh eest.
Ta soovis astuda "kombelisse" abiellu kindral Jepantsini tütrega. Totskit võib isegi pidada kurjuse allikaks selles romaanis. Ta on egoist, kes ei hooli teistest. 3 Ganja Ivolgin - Kindral Jepantsinj auahne alluv, kes oli kunagi armunud Nastasja Filippovnasse, kuid hiljem vihkas teda omaenda tegude avaliku omakasupüüdlikuse pärast, kuigi ta ei suutnud keelduda siiski 7500 kaasvara-rublast ja nõustub temaga abielluma. Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli,
töötajate palgad, tooted ning töövahendid. Ruumi rent on igakuiselt 3000 krooni ning töötajate palgad 13 440 krooni. Kuna samas ruumis on varemgi olnud ilusalong, siis on ruum juba juuksurisalongi jaoks sobilik. Tabel 7. Tegevuskulud Kuluartikkel Summa 13 Juuksurisalong Kaunid Kiharad Ruumide rent 3000 Töötajate palgad 13440 Vahendite sisseost 7500 Kulud kokku 17190 3.3 Likviidsusprognoos Antud tabelites on välja toodud kahe aasta tulud ja kulud. (Lisa 2 ja Lisa 3). 3.4 Kasumiaruanne Kuigi esimene aasta on alustavale firmale suhteliselt raske, ei olnud esimesed kuud siiski miinustes. (Lisa 4 ja Lisa 5). 3.5 Riskide analüüs ja hinnang tulemusele Juuksurisalongi Kaunid Kiharad üheks suureks riskiks on kõrvaline asukoht. Kuna salong
Tingitud: · Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.) õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a atmosfäär maismaa õlileke laevadelt (30%) (40%) (30%) 7 · Läänemere noorusest mereline veekogu kõigest 7500 aastat, mistõttu ökosüsteem on lõplikult välja kujunemata ja välistegurite poolt kergesti mõjutatav. · Madalast sügavusest ~52 m · Madalast temperatuurist biogeenne ja keemiline lagunemine toimub aeglaselt · Madalast O2 tasemest oksüdatsiooniprotsessid on pärsitud · Madalast soolsusest suur osa siinsest faunast ja floorast on kas merelise või mageveelise päritoluga ning niigi stressis · Halb ühendus maailmamerega madal ja kitsas ühendus Taani väinade kaudu
ja millel plaanitakse järgneva 4 aasta jooksu toota 25000 aabitsat aastas. Tootmisprotsess lõpeb pakendamisega, milleks renditakse pakkimisautomaat (renditasu 1 /aabits). Aabitsa valmistamistamiseks kulub materjali 10 , tööta 50 ja muid kulusid 1.5 . Aabitsa tootmise litsents (õigus) osteti 7500 eest 25000 aabitsa tootmiseks ja maksmine toimub vastavalt tootmisele. Tootmise üldkulud, v.a. kulum moodustasid 60000 Üldjuhtimiskulud 30000 Müügikulud sisaldavad töötasu 4 /aabits ja telefonikulu. On arvestatud, et iga aabitsa peale kulub 3 minutit kõneaega (ta 0.1
emissioone ja üleujutuste ja erosiooni ohtu. Kalimantan on praegu koduks paljudele liikidele, kes on tõsises hävimisohus ja keda mujal maailmas ei leidu. Näiteks ainsat suurt ahvlast, kes elab väljaspool Afrikat, orangutangi, leidub veel vaid Sumatra ja Kalimantani saarel. Praegu on Kalimantani orangutangi järel ligi 45 000 isendit, kuid sellise metsade hävitamise jätkumisel võib olukord nendega olla samasugune nagu Sumatra orangutangil, keda on praegu järel alla 7500 isendi[13]. Aastatel 1992 kuni 2002 kaotas Kalimantan 39% oma orangutangide populatsioonist[14]. Praegu elab 60% Kalimantano orangutangitest väljaspool kaitse all olevaid metsi olevatel aladel, millelt raiutakse metsa kaubanduslikel eesmärkidel[13]. Kuigi ligi 10% saare aladest on mingisuguse kaitse all, siis tihti on need alad üksteisest isoleeritud suurte istanduste poolt. See tähendab, et bioloogiline läbikäimine nende metsade
[7] Pinnamoe poolest on Uus-Meremaal suhteliselt keeruline põllumajanudsega tegeleda, kuna ta on väga mägine maa ja ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel ala. [1] Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Põhiliselt on Uus-Meremaal kerged mullad, aga suureks probleemiks on tuule erosioon. Kohekindlasti igal pool pole võimalik tegeleda põllumajandusega, just Põhjasaarel on tegelemine natukene raskendatud, sest seal leidub vulkaanilist tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. [2] 7.2 Majanduslikud eeldused
tehasesse. - Savi Kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse lontova horisondi mahu ja keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. - Kütus Kütusena kasutatakse Aidu karjääri (50 km Kundast) rikastatud põlevkivi (kütteväärtus 2700 kcal/kg), 4 Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1700 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. - Põletatud põlevkivi(tuhk) Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel kasutatakse lisandina Narva Elektrijaamades kinnipüütud tuha peenfraktsiooni, mis tuuakse tehasesse raudteetsisternidega ja ladustatakse silos (15). - Kips Tsemendi tardumisaja reguleerimiseks lisatakse jahvatamisel kipsi, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. 1
9.2 4800 1304 65054 522 17959 3000 eur puhul Rootsi USA Saxamaa 3130 3130 3130 8.5 1.35 1 26,605 4,226 3,130 28,999 4648 3161 8.4 1.27 1 3,452 3,660 3,161 452 355 287 Ettevõte 2 1000 5 5000 7500 600 37500 Kokku 33100 47250 III -4000 600 800 1200 1500 1900 12% PI 1=3885,11/-4000=-0,97<1 312.46 PI 2=4013,42/-4000=-1,00>1 4,312.46 PI 3=4312,44/-4000=-1,07>1 VASTU VÕTTA Pank korvab (5%-4%)*6%/12* 100 000 Ettevõte maksab (3,6%-5%)*6%/12*100 000
Malia oli asustatud aga juba varaminos II perioodil. Malia vanem palee on ehitatud u 1900. a. eKr ja on hävinenud kas siis maavärina või hüksoslaste vallutustegevuse tõttu. Samal ajal on hävinenud Knossos, Phaistos, Zakros, Mochlos, Gournia, Plaikastro. Uus palee on ehitatud u 1650. a. eKr ja selle purustushorisont on aastas 1450. eKr. Jällegi samal ajal kui teistel Kreeta asustustel. Põhjuseks on olnud ilmselt Santorini katastroof. Palee võtab enda alla 7500 m2 maa-ala. Suuruselt on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu altar noorema paleede ajajärgust. Keskõu põhja
ajalooliselt,arhitektuuriliselt ja arheloogiliselt väärtuslikke piirkondi.1861 a.rajati linnuse ümbrusse mahajäänud surnuaia kohale linnapark,mis nüüd on kujunenud üheks kenamaks Eestis. Kõljala Kaali järv 4 Kõljala kandi tuntuim koht on Kaali järv.Kaali järv ja teised väiksemad meteoriidikaatrid selle lähedal on ühed tõestatud meteoriidikraatrid Eestis.Praegu seletatakse nende teket 7500.aasta eest maapinnale langenud rauameteoriitidega,varem on neile omistatud ka muid tekkepõhjusi.Kaali peakaatri läbimõõt on 110 meetrit ja suurim sügavus 16 meetrit.Kraatri põhja on tekkinud 6 m sügavune järv.kaali järve ümbritseb kuni 7 m kõrgune dolomiidist ja savirähast koosnev vall,millel kasvavad lehtpuud. Põhja-Muhu Muhu saar on otsekui sissejuhatus Saaremaa maastikuloole-kehva kivise pinnasega tasane kadakane maa mõjub ometigi veetlevalt.Muhu saare maastiku valdavad
Bussipeatuste lammutamine (koos oote- paviljoni, 2021 äärekivide,vundaminediga jne) tk 1 271,9 271,9 295,55 295,55 2024 Parkettkivikatte lammutamine m2 200 30 6000 32,61 6521,92 2026 Põrkepiirde eemaldamine (koos postidega) jm 50 150 7500 163,05 8152,4 2031 Võrkaia lammutamine (koos vundamendiga) jm 150 62 9300 67,39 10108,97 2034 Õhuliini postide ümberpaigutamine tk 2 4500 9000 4891,44 9782,88 2039 Kaablite kaitsmine betoonplaatidega jm 5 200 1000 217,4 1086,99
Rakvere Reaalgümnaasium Stelle Snaider 12. M klass PÄIKESESÜSTEEM füüsika referaat Hindaja: Kadri-Ly Trahv Rakvere 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur................
RIIGISISESED ERANDID: 1) Sõiduk, mida kasutavad põllumajandus, aiandus, metsandus või kalandusettevõtjad oma veoste veol kuni 50 km raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb. 2) Sõiduk, mida kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi, või turult kuni 50 km kaugusel asuvasse tapamajja. 3) Sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kg, mis veab juhile tema tööks vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. SÕIDUAJA PIKKUSEKS ON NELI PIIRANGUT: Järjestikune sõiduaeg- pärast nelja ja poole tunnist sõiduperioodi peab juht pidama vähemalt 45 minutilise katkematu vaheaja, kui ta ei alusta puhkeperioodi. Nimetatud vaheaja asemel võib olla vähemalt 15 minuti pikkune vaheag, millele järgneb vähemalt 30 minuti pikkune vaheaeg.
keelest. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10- 400 Vahevöö ülaosa 400- 650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. Vahevöö ülaosa koosneb põhiliselt oliviinist and püroksiinist (raud/magneesium silikaadid), kaltsiumist ja alumiiniumist. Meie teadmised Maa sisemusest on saadud ainult maavärinate võnkeid uurides. Vahevöö ülaosa koostisest saame teada, uurides vulkaanidest pinnale kerkivat laavat, enamik Maast on aga ligipääsmatu
Tulude kontod avab iga ettevõte vastavalt vajadustele, milleks on näiteks: tulud ostetud kaupade müügist, tulud vahendustegevusest, tulud omatoodangu müügist jne. Näiteks: müük kui müüja on käibemaksukohustuslane Müüdi kaupa 8000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18%, saadi sularaha müügist D kassa 9440 K müügitulu 8000.- K käibemaks 1440 Kantakse maha realiseeritud kaup D kaubad, toore, materjal ja teenused K müügiks ostetud kaubad (soetusmaksumuses) 7500.- Toodangu, teenuste ja kaupade müügiga kaasnevad mitmesugused kulutused, näiteks, transport, kaupade pakkimine, kaupade laadimine jne. (turustuskulud), mille kohta peetakse kindlasti eraldi arvestust. Arvestust tuleb pidada ka ostukulude kohta, milleks on ,,kauba ostukulu", ,,materjali- ja pooltoodete ostukulud" jne. Kulude kontod suletakse aruandeperioodi lõpus tegelikule kulukoha koondkontole, samuti suletakse müügitulude kontod ja selgitatakse välja kaubanduslik kasum/kahjum.
8 2400 19200 1000 21500 2687,50 4500 -2300 -287,5 9 2200 19800 600 27000 3000 5500 -7200 -800 10 2000 20000 200 33000 3300 6000 -13000 -1300 11 1800 19800 -200 40000 3636,36 7000 -20200 -1836,36 12 1600 19200 -600 47500 3958,33 7500 -28300 -2358,33 MAJANDUS (24.05.10) Bartnerkaubandus tähendab kaude ja teenuste vahetamist raha otseselt kasutamata. RAHALIIGID Kauprahad: rahana ringleb väärismetall Sümbolrahad: fidutsiaarrahad: reservidega täielikult kaetud paberraha: kullastandard ja valuutakomitee rahad Fiat-rahad: rahana ringlev väärismetalliga või reserviga osaliselt kaetud paberraha. Surrogaatrahad: raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata. Raha peab olema:
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.)
sügavus Kruus- Jämeliiv - Keskliiv Peenliiv Möll - liiv IP<4% maapinnast S a v i p i n n a s e d voolavus- arvuga IL 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 3 7500 6600 (4000) 3000 3100 (2000) 2000 (1200) 1100 600 4 8300 6800 (5100) 3800 3200 (2500) 2100 (1600) 1250 700 5 8800 7000 (6200) 4000 3400 (2800) 2200 (2000) 1300 800 7 9700 7300 (6900) 4300 3700 (3300) 2400 (2200) 1400 850
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA......................................
kindlakstegemiseks. NÄITEÜLESANNE: Hotelli voodikohtade külastuskordade arv ja klienditeeninduse kulude suurus viimasel seitsmel kuul on alljärgnev: Leia segakulu valem teeninduskulude kohta (kasutades maksimumi-miinimumi meetodit). LAHENDUS: TEGEVUSMAHT TEENINDUSKULUD maksimaalne (juuli) 1200 13500 minimaalne (märts) 400 7500 muut 800 (=1200-400) 6000 (=13500-7500) muutuvkulude määr = kulude muut / tegevusmahu muut muutuvkulude määr = 6000 / 800 = 7,5 püsikulud = kogukulud - muutuvkulud Leian püsikulud minimaalse tegevusmahu kaudu (võib vabalt valida). püsikulud = 7500 - 7,5 * 400 = 4500 segakulud = püsikulud + muutuvkulude määr * ühikute arv segakulud = 4500 + 7,5 * külastuskordade arv 16
algab kartograafia ajalugu ning Catal Hüyük on rajatud umbes 6500 eKr. Catal Hüyük'is kasutati majade katuseid käimiseks ning majadesse siseneti samuti katuse kaudu. Katused olid lamedad. Catal Hüyükis oli kõrgelt arenenud põllumaj ja karjakasvatus. Selles ajastust algab teada olev kivi arhitektuur. Kõige vanem kivist ehitis praeguste andmete järgi on Palestiina linnast leitud Jeeriku (Jericho) varemed, mis rajati umbes 7500 eKr. Jeeriko oli ümbritsetud tugeva kaitse müüriga koos vallikraaviga, ehitus materjalidena kasutati toortellist, jne. Sealt on leitud omapäraseid portreesid mis on tegelikult inimkolbad täidetud kipsiga, neid loetakse portreeskulptuuri alguseks. Jeerikos eksisteeris viilkatustega majade tänava võrgustik. Selle ajastu arhitektuuri nimetatakse "mega lithos"-eks e. Megaliitarhitektuur. Kõige suurem selle ajastu kiviarhitektuuri leiukoht on Maltal kust leidub palju templeid ja
aina uuesti ja uuesti. LOE KATKENDIT!!!!!! ,,Mäeküla piimamees" Romaan ,,Mäeküla piimamees" on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole, kuid sootuks uues, iroonilises võtmes. Alates 1921. aastast ravis Vilde oma halvenevat tervist välismaa kuurortides, kirjutas mõned meisterlikud novellid. Tartu ülikool nimetas ta audoktoriks. Vilde kogutud teosed ilmusid aastatel 1923- 1935 33 köites, sisaldades kokku 7500 lk. Viimaste köidete ilmumist Vilde ise enam ei näinud. Kirjanik suri 26. detsembril 1933 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Vilde teoseid on välja antud suuretiraazilistes kordustrükkides. Mitmed teosed on jõudnud kinolinale, paljud tõlgitud naaberrahvaste ja teistessegi Euroopa keeltesse. Kirjaniku viimases elukohas Tallinnas Kadriorus asub memoriaalmuuseum. ,,Pisuhänd" Eduard Vilde LAURA
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega. 3 Kõik mis on inimeste tehtud eluta loodusest on tehismaailm. Inimesed on pikka aega kujundanud eluta looduse osa ja see muutub j...
· Köögis: mikrolaineahi, külmkapp · Klaasid, taldrikud Sisseseade ostetakse järgnevas mahus. Teler Schneider 21M301 2 tk 2990.00 EEK Muusikakeskus SONY MHC-RG33 3990.00 EEK 7 Mikrolaineahi BOMANN CB1258 995.00 EEK Siemens Euroset 802 lauatelefon 190.- EEK Kassaaparaat JCM GOLD 355 7500.- EEK Klaasuksega külmik Bomann KSG8245 4890 EEK Külmik WHIRLPOOL ARC 5420 3990 EEK 8 Baaripukk AMIGO (roheline) 2 eksemplari 2x 680 EEK Arvutikomplekt 5 eksemplari 5x 6090.- Protsessor AMD Duron 1600MHz, emaplaat DFI KM400-MLV, USB2.0, operatiivmälu 256MB DDR, kõvaketas 40GB 7200rpm, int. videokaart, vaba AGP 8X
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning...
5. Versailles`i ja Locarno lepingute rikkumisena saab vaadelda ka Austria liitmist Saksamaaga (1938), Müncheni konverentsi(1938) otsuseid, millega anti Saksamaale võimalus Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. Holokaust: Teise maailmasõja järel juutide tapatöö natside poolt Saksamaal ja vallutatud aladel. Paljude juutide tagakiusamine ja hävitamine 1933-1945. Kristalliöö 10.nov. 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonuslaagrisse. Paljud juudid põgenesid, järjest rohkem riike aga sulges põgenike eest oma piirid. Juutidel tuli kinni maksta ka kristalliööle järgnenus koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust. 1939, aasta sept. Poola vallutamis järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse getodesse
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
Koos mereväelastega oli Tallinnas umbes 70 000 punaväelast. Nende käsutuses oli kokku 224 suurtükki ja 195 õhutõrjesuurtükki. Tallinna elanikud käsutati sundkorras linna ümber kaitserajatisi ehitama. Kokku rajati linna ümber kolm kaitsevööndit. Sakslaste käsutuses oli kolmest diviisist koosnev XLII korpus kindralleitnant Raitz von Frentzi juhtimisel. Ajavahemikul 20. kuni 25. augustini peetud lahinguis murdsid sakslased vastase kaitse. Punaväelased kaotasid neis lahingutes 7500 meest langenutena. 28.augustil 1941 tungis esimesena Tallinna üks Saksa 505. rügemendi pataljon, mille ülemat kolonelleitnant Gottfried Weberit autasustati rüütliristiga. Neis lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi üle 90 soomusmasina ning ligi 300 suurtükki ja miinipildujat. Osa punaüksusi põgenes Tallinnast laevadel Leningradi suunas, kuid sattusid Juminda nina juures miinitõkkele. Toimus ajaloo suurim konvoilahing, kus sakslased
samuti Paapua Uus-Guineas, Austraalias, Uus- Meremaal, Fidzil, Mehhikos, Guatemalas, El Salvadoris, Costa Ricas, Nicaraguas, Panamas, Hondurases, Tsiilis, Ecuadoris, Colombias ja Peruus. Venemaa Kuriilide rannikualadelt evakueeriti 11 000 inimest. 6.2. Minamisanriku Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti on jäänud vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida.[7] 6.3. Tuumajaamad Neli maavärina epitsentrile kõige lähemal asunud Jaapani tuumaelektrijaama suleti. 6.3.1. Fukushima I Fukushima I tuumajaama kuuest reaktorist ühe reaktori jahutussüsteem ei toiminud korralikult ja seal toimus 12. märtsil plahvatus. Plahvatuses purunes vaid hoone ning reaktor ise viga ei saanud. 13. märtsil ütles üles ka teise reaktori jahutussüsteem. Reaktori
tis, Leedus, Itaalias ja Nõukogude Liidus elavaid sakslasi Saksamaale ümber asuma. Sakslaste ümberasumine kooskõlastati läbirääkimistel Nõukogude Liiduga. Ligikaudu 14 000 sakslast (niinimetatud ümberasujad, saksa keeles Umsiedler) lahkusid Eestist 1939. aasta oktoobrist 1940. aasta maini. Pärast seda, kui NSVL okupeeris Eesti, läks Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel allkirjastatud lepingu alusel 1941. aasta jaanuarist aprillini Eestist Saksamaale veel ligi- kaudu 7500 inimest (niinimetatud järelümberasujad, saksa keeles Nachumsiedler). 16. juunil 1940. aastal esitas Molotov August Reile, Eesti saadikule Moskvas, ultimaatu- mi, milles ta süüdistas Eestit vastastikuse abistamise pakti rikkumises ja nõudis täiendava Punaarmee väekontingendi paigutamist Eestisse ning uue valitsuse moodustamist. Eesti va- 5
= 100% kus p on esitatud protsentides ja see näitab, mitu protsenti arv b moodustab arvust a. Kuna aga 100% = 1, võib paremal pool jagamise 100% -ga ära jätta ja me saame avaldiseks = Näide 4-1 Protsendi leidmine Töötaja kulutab oma 7500 kroonisest kuu sissetulekust 500 kr transpordi peale. Mitu protsenti oma sissetulekust kulutab töötaja transpordile? Lahendus: 500 0,0667 = 6,67% 7500 Vastus: Transpordile kulub 6,67% töötaja kuusissetulekust. Näide 4-2 Arvu leidmine protsendi järgi Lotovõitja soovib 60% oma 10 000-kroonisest võidust paigutada aktsiatesse. Mitme krooni eest
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali,
mis annavad ülevaatliku pildi eelajaloolisest ajast meie kodumaal. Leiud lääne pool Narva-Peipsi piiri erinevad tunduvalt leidudest idapoolsetel aladel, mis tähendab, et ida ja lääs olid juba siis selgesti piiritletud tol ajal. EESTI ARENGUTEE EELAJALOOLISEL AJAL Kogu Põhja- ja Kesk-Euroopa vabanes jääkatte alt umbes 10 000 aastat eKr, mille järel inimlik elu neil aladel sai võimalikuks. Arheoloogilised leidud Pärnumaal ( tulekivist ja luust esemed ) on pärit 7500 a. eKr, on vanim tõend Eesti ala inimasutusest. Leiud Kundast osutuvad küttide-kalurite kivi- ja luukultuurile 6000a. eKr. 2500 a. Paiku eKr püsis valdavalt küttimine ja kalapüük; ajapikku hakkas arenema põllumajandus, mis sundis inimesi üha enam elama veekogude äärest kõrgematele aladele. Varjupaikadena rajati linnuseid. Moodsa ajaarvamise algsajandeil arenes muinas-Eestis majanduslik ja kultuuriline elu jõudsasti. Selleks andis hoogu Rooma impeeriumi õitseng, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
