ja kogukasum () (NB! Tegemist on lühiperioodiga) TP P C TR TC 0 0 0 5 -5 100 22 11 2200 1100 1100 200 20 12 4000 2400 1600 300 18 13 5400 3900 1500 400 16 14 6400 5600 800 500 14 15 7000 7500 -500 600 12 16 7200 9600 -2400 700 10 17 7000 11900 -4900 800 8 18 6400 14400 -8000 900 6 19 5400 17100 -11700 1000 4 20 4000 20000 -16000 TR,TC, 25000 20000
17. Amortisatsiooni eelarve I kv II kv III kv IV kv Aasta tootmisseadmed 80 000 150 000 150 000 150 000 150 000 mittetootmisseadmed 12000 12000 17000 17000 17000 amort.määr 20% aastas 0,05 0,05 0,05 0,05 0,05 tootm.seadmete kulum e.amort. summa 4000 7500 7500 7500 26500 mittetootmisseadmete kulum e.amort. summa 600 600 850 850 2900 6. RAHAVOOGUDE EELARVE 17 Kaasaegse juhtimise eluliselt oluline aspekt on rahakäibe juhtimine ja rahakäibe, see on raha sisse ja välja liikumise, üle hoolikas arvepidamine, jälgimine ja ennustamine. Rahavoogude prognoos on vorm, millest on võimalik prognoositaval perioodil
Hea mürapidavus. Tihedus 1850...1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg/m3 Suur mehhaniline tugevus. Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) Sirgjoonelised pinnad ja Paindetugevus 4...5 MPa stabiilsed mõõtmed. Elastsusmoodul 7500...10 000 MPa Müüritöödeks sobiv Veeimavus 10-15% veeimavus. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2 min Silikaatplokkide Müüritise niiskusdeformatsioon keskmiselt 0,2...0,4 mm/jm kasutamisel väheneb mördi Veeaurujuhtivus 10...15x10-12 kgs·mPa
m), lääneosas paikneb Taranaki tasandik ja sellest lõunas Mount Egmounti kustunud vulkaan (2518 m). Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja Coromandeli poolsaar. 5. Kliima Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C. Lõuna-Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. 6. Veestik Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi, suurim liustik on Mount Cooki idanõlvakult laskuv vormirohke Tasmani liustik. Uus-Meremaal on palju veerikkaid jõgesid (pikim Waikato 445 km). Palju on ka järvi, nii vulkaanilisi kui tektoonilisi ja liustikutekkelisi (suurim Taupo606 km2, sügavaim Hauroko 462 m). 7
vesiniku- ja väävliühendeid ning intergaase 6 3. Maa Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/ Rooma mütoloogiast vaid vanainglise ja germaani keelest Maa tuum koosneb peamiselt rauast , kuid on võimalik, et selles võivad esineda ka mõned kergemad elemendid. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Vahevöö alaosa koosneb arvatavasti peamiselt ränist, magneesiumist ja hapnikust koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. 4. Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu
82500 3600 6900 45900 20100 5400 0 102600 153600 0 lühiajalised k 17500 osakapital 993000 Tulu D K D K D 10000 10000 0 0 0 0 7500 993000 osakapital 40,000.00 Tulu Kulu D K D K D 292,916.66 10,000.00 558,750.00 1,706.00 0.00 0.00 0.00 863,372.66 0.00
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV ...
järgi · rvestust peetakse kaupade müügihinnas ja varude jäägi hindamisel arvestatakse müügihinnast maha keskmine kasumimarginaal. See meetod on mõeldav ainult juhul kui kasumimarginaal on kõikidel kaupadel sarnane 4. FIRMA kaubavaru algjääk on 4000 kr, soetatud kaubad 6500 kr ja kaubavaru lõppjääk 3000 kr. Perioodi jooksul kajastati kasumiaruandes kuluna: · 7500 · 4000 · 6500 · 4500 · 1500 5. Varude arvestuse all ei mõisteta.. · Kaupade arvestust · Toorme arvestust · Materjalide arvestust · valmistoodangu arvestust. · Laenude kogusumma arvestust Põhivara arvestus 1. Põhivarad on varad.. · mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või
Päikese muutus veidi. Uppsala ülikooli seismoloog Reynir Bödvarsson kinnitusel ei kujuta muudatused endast ohtu inimkonnale. Kadunuid on kinnitatud andmetel 11,111, hukkunuid rohkem kui 14,616 ning kannatanuid 5,278. Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku(Sendai) Miyagi prefektuuris, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud. Püsti jäi vaid kõige suuremad hooned. Ligi 10 000 linnaelaniku saatus on selgusetu. 7500 inimest õnnestus 25-sse varjendisse evakueerida. Jaapani riikliku politsei agentuur ütles 3. aprillil 2011, et 190 000 hoonet olid hävinud või kahjustatud maavärina ja tsunami tõttu. Neist 45 700 hävitati, kahjustatud hoonete hulk oli 29 500 Miyagi prefektuuris, 12500 Iwate prefektuuris, 2400 Fukushima prefektuuris. Umbes 4 400 000 kodumajapidamiste Kirde Jaapanil jäi ilma elektrita ja 1,5 miljonit ilma veeta. Samuti lülitus automaatselt välja 11
lahenduse ka kõige keerulisematele logistilistele nõuetele. Firma 7 000 töötajat lähetavad igal aastal rohkem kui 830 000 konteinerit kaupa meretranspordi ja 280 000 tonni kaupa lennutranspordi teel. DSV Solutions Ettevõtte DSV Solutions teeb tihedalt koostööd klientidega, et kujundada ja koostada logistikalahendusi, pakkudes tegevuse ja kulude tõhusama korralduse kaudu lisaväärtust. Tänaseks päevaks töötab ettevõttes üle 7500 inimese ning ettevõtte hallata on 130 laohoonet, mille pindala on ligikaudu kokku 2 300 000 m2. 1.1 Ettevõtte struktuur Omand DSV on kantud NASDAQ OMXi börsi nimekirja ja selle aktsiad kuuluvad OMXC20 indeksi alla kui ühed Kopenhaageni börsil kõige aktiivsemalt kaubeldud aktsiad. Organisatsioon on jagatud kolmeks allüksuseks: DSV Air & Sea, DSV Road ja DSV Solutions. Neil kõigil on oma juhatus. Emaettevõte on DSV A/S. Turulähedus
Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning veetakse tehasesse. Savi kaevandatakse tehasest 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse Lontova horisondi mahu kihti ja Keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. Tsemenditehase põhikütusena kasutatakse Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1800 kcal/kg), Kiviõli keemiatööstusest saadavat põlevkivi peenfraktsiooni (kütteväärtus 2400 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. Lisaks põhikütusele kasutatakse vedelaid (vanaõli, fuussid, kuubijääk) alternatiivkütuseid. Tahketest alternatiivkütustest on kasutusel olmeprügist toodetud RDF-kütus. Põletatud põlevkivi jääk ehk tuhk kasutatakse ära Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Maamajanduse mehhaniseerimine Siim Jaansoo AUTODE REMONDI- JA HOOLDEKOJA PLANEERIMINE Lõputöö Juhendaja: Ants Siitan 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. HOOLDE-JA REMONDIKOJA ÜLDPLANEERING..........................................................4 1.1 Asukoha ja suuruse valik.................................................................................................4 1.2 Plaanitava tegevuse visioon.................................
V: Soome vabatahtlikud ja Inglise laevastik. 57.Kelle ilmumine rindele aitas tõsta vägede moraali Vabadussõja algul? V:Osa Eesti teovõimelisemast haritlaskonnast. 58.kes sekkusid veel Vabadusõja käiku eestlaste liitlaste näol? V:Lätlased ,ingverlased ja Vene valged. 59.Missugune oli ümmargune meeste arv Eesti ja N.-Vene sõjavägedes sõja algul? V:Enamlastel ümmarguselt 9000 meest ja eestlastel 2200-2300 meest. 60.Missugused olid need arvud sõja lõpul? V:Eestlastel 7500 enamlaste 160000 vastu. 61.Misssugune oli Vabadussõda strateegiliselt? V:Kaitsesõda 62.Mis iseloomustab Vabadussõja lõppu? V: Eestlaste visadus ja püsivus. 63.kelle vastu võitlesid innuga kõik Eesti mehed? V:Landeswehri vastu. 64.Mis väeliik oli eestlaste arvukaim? V:jalavägi kelle õlul lasus sõja kurnavaim osa. 65.Mis vägi oli jalaväe lahutamatu kaaslane ja toetaja? Välisuurtükivägi. 66.Mis olid olulised kiirreageerimis vahendid Eesti sõjaväes?
Külgvaates on galaktika kese palju paksem ja ketta osa õhem. Galaktikad jaotuvad 1. Spiraal galaktikad- spiraal harudes võib olla väiksemaid mustiauke, mis on tekkinud massiivsete tähtede kokkusurumisel. 2. Varbspiraalne 3. Elliptilised (muna või kera kujulised) 4. Iseäraliku kujuga 5. Vankriratta galaktikad 6. Kääbus galaktikad Meie lähimad galaktikad on suur ja väike Magaläshi pilv, ambu ja androveeda udukogu. Kõige lähemal on Amburi galaktika- 7500 valgus aastat. Neist 3 suurimat on Linnutee, androveeda, kolmnurga galaktika. Tähtede evolutsioon I 1. Tolmu ja gaasipilved kogunevad maailmaruumis ja hakkab kokkutõmbuma summaarse raskusjõu mõjul. 2. Pilv koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist. 3. Kui pilve tihedus on kriitilise väärtusega, kukub ta kokku, seda kindlamalt, mida madalam on gaasi temp. 4. Pilv hakkab pöörlema, tsentrisse tekib prtotäht. 5
MUINASAEG Ajaliselt 9000 eKr 1200-1250, sündmustikuliselt Eesti alade asustamisest Kirde-Euroopa ristisõdadeni ehk muistse vabadusvõitluseni. Muinasaja peamised allikad on esemelised, mida on kahte liiki: irdmuistised ja kinnismuistised. Esemete dateerimisel kasutatakse tänapäeval radioaktiivse süsiniku (C14) meetodit 1980. aastal arvati Pulli tekkeaastaks umbes 7500 eKr, 2001. aastal umbes 9000 eKr. See tuleneb sellest, et varem arvati, et süsiniku hulk on olnud atmosfääris alati sama ja ladestunud organismidesse koguaeg ühtemoodi: tegelikult nii ei ole. Kuna ainult ühe meetodiga on ebatäpsused, kasutatakse tänapäeval ka dendrokronoloogiat ehk puuringide uurimise abi, seega on tänapäeval tänapäeval kalibreeritud radioaktiivse süsiniku meetod. Teiseks allikaks on kirjalikud allikad, kuid tuleb meeles pidada, et eestlased pole ise suuresti
01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 03. nov Kork õunamahl 21,00 150 3150 3937,5 16. nov Sammal õunamahl 22,00 30 660 825 21. okt Kaasik õunamahl 23,00 200 4600 5750 29. okt Kuusk õunamahl 24,00 10 240 300 17. okt Kaasik mandariin 30,00 200 6000 7500 30. okt Kuusk mandariin 31,00 40 1240 1550 12. nov Kork mandariin 32,00 120 3840 4800 25. okt Sammal mandariin 33,00 40 1320 1650 21. nov Kuusk tomat 34,00 40 1360 1700 27. okt Kuusk tomat 38,00 50 1900 2375 09. nov Kaasik tomat 40,00 50 2000 2500 20
BOHDAN BONDARENKO Bohdan Bondarenko sündis sportlaste perekonnas 30.august 1989. Ta isa on endine kümnevõistleja, parim isiklik tulemus 7500 ning kõrgushüppes 2.16m. Kuigi Bohdan Bondarenko isa töötas kergejõustiklaste treenerina, huvitus poeg hoopis rahvatantsust. Isa jälgedes hakkas ta astuma 13-aastaselt. Ta liitus Yevgeniy Nikitini grupiga ning peale 2 kuulist treeningut sai ta tulemuseks 1.55 meetrit kõrgushüppes. Pikakasvuline Bohdani distsipliini progress arenes edukalt ning 2004ndaks aastaks hüppas ta juba üle 2 meetri kõrgusesse. Aasta hiljem esindas Bondarenko Ukrainat Euroopa Noorte Olümpia Festivalil
10200 1 10450 1 10450 1 11500 1 10850 1 4300 1 4300 1 6656 1 9000 1 8880 1 8880 1 9000 1 10300 1 9100 1 11022 1 11100 1 11100 1 5000 1 4850 1 10300 1 9000 1 9000 1 8200 1 9200 1 9150 1 5520 1 9653 1 5600 1 5600 1 6000 1 6000 1 6000 1 6000 1 6000 1 7500 1 6000 1 6000 1 5900 1 6000 1 6000 1 6000 1 6000 1 7500 1 4300 1 10000 1 10000 1 11990 1 5500 1 5200 1 5200 1 5200 1 5200 1 5200 3 5200 2 5200 1 5200 1 5200 2 235 5200 1 5200 2 5200 1 5200 3 5200 5 5200 4 5200 1 5200 1 5200 1 5200 1 5990 1 5995 1 5995 1 6700 1 6700 1
Tallinna Ülikool Looduse- ja terviseteaduste instituut Koduloom Bakalaureuse töö Autor: Juhendaja: Kalle Kivi Autor:................................................................................................................„ „20XX Juhendaja:.........................................................................................................„ „20XX Instituudi direktor:................................................................................
kus käib ISTAC'i andmetel kokku 2,8 miljonit külastajat. 2004. Aasta andmete järgi, 3,5 miljoni külastajaga aastas, saab see vulkaaniline piirkond palju välismaalastest külalisi, jäädks teiseks ainult Mount Fujile Jaapanis. Aastal 2010, sai Teide kõige suurema külastatavusega rahvuspargiks Euroopas ja teiseks maailmas. Teide on kõige kuulsam loodustekkeline objekt Tenerifel ja Kanaari saartel. 3718 m kõrgusel merepinnast, ning umbes 7500 m kõrgusel Atlandi ookeani põhjast, see on kõrgeim mägi Hispaanias ja kõrgeim punkt Atlandi ookeanis. Tenerife saar iseenesest on mahuprotsentides suuruselt kolmas vulkaaniline saar Maal. Teide on ka kolmas kõrgeim vulkaan vulkaanilisel saarel. Samuti on ta ebastabiilne ja võib-olla on rohkem edasijõudnud deformeerumise ja rikke tasemel kui Cumbre Vieja . ÜRO nimetas Teide `'sajandi vulkaaniks''selle ajaloos olnud hävitavate pursete tõttu ning
Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · veetase oli väga kõikuv (5-45 m) üle praeguse merepinna. Kunagise Närke väina kohal voolas järvest välja Svea jõgi. · kliima soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. 4 Litoriinameri · Umbes 7500 a. tagasi tekkis praeguse Öresundi väina kohal püsiv ühendus maailmamerega. · Litoriinameri oli tunduvalt madalam, vaid umbes 4-25 m üle praeguse merepinna. · suurenes merevee soolsus. Eesti rannikumeres kõikus soolsus 15-18mpromilli piires. · Ookeanist asusid Litoriinamerre elama kaldateod Littorina littorea ja Littorina saxatilis. · Kliima oli siis mereline ja niiske ning soojem kui praegu, päikesepaistelisi päevi oli palju. · Ülekaalus olid laialehised metsad, kus võis
Ajalugu 1. Prohvet Mahmed ja prohvet usu tekkimine? 2. Islami alussambad 5? 3. 5 palveaega? 4. Islami sarnasused ja erinevused teiste aabrahami usunditena: judaismi ja kritluse? Keskaeg Kronoloogia Varakeskaeg V-Xsaj...oli Euroopas suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajates (feodaalsõltuvus) ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne-Euroopas 486. a frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. 529. a püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri, millest sai eeskuju keskaegsele Lääne-Euroopa kloostrikorraldusele. 590 604. a paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavtide autoriteeti Lääne-Euroopas. 732. a Fran...
ARVESTUSTE ALUSED 4-6 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Käibevara Raha- kassas olev raha kui ka pangakontode jäägid, välja arvatud pikaajalised deposiidid. Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Varud Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara RAHA JA LÜHIAJALISTE VÄÄRTPABERITE ARVESTUS Bilansikirjel Raha kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase käsutuses olevat sularaha jääki kui ka raha seisu kõigil pangakontodel. Raha on maksevahend. Välisvaluuta pangakontod hinnatakse bilansipäeval ümber kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel. Bilansikirjel Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse väärtpaberitesse tehtud lühiajalisi investeeringuid. Raha kui objekti hoidmine on vähetulukas- raha hoiustamisel teenib see maksimaalselt pangadeposiidi intressi. Kursimuutused kajastat...
Seedimine, imendumine ja toitained õpilase lisamaterjal Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Lisaks seedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine (maks), jääkainete eemaldamine (pärasool), hormoonide tootmine ja immuunreaktsioonid. Täiskasvanud surnu seedekulgla on peaaegu 10 meetrit pikk, elusal inimesel aga ligikaudu 5 meetrit (sest sool lüheneb seina muskulatuuri toonuse tõttu). I Inimese seedekanal: 1.1. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt. Hambad (neid on täiskasvanud inimesel 32) abisatavad nii keel kui ka huulte ja põskede lihased. Samas seguneb toit süljega, kuni ta on poolvedel, kergesti neelatav ja libe. Süljes leiduv ensüüm amülaas alustab toitainete süsivesikute lõhustamist. Toit neelatakse alla küll nii kiiresti, et sülje amülaas jõuab peamist toimet avalda...
htm) Pinnamoe poolest on Uus-Meremaal suhteliselt keeruline põllumajanudsega tegeleda, kuna ta on väga mägine maa ja ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel ala. Suurem osa Uus-Meremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12°C, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19°C ja 14°C. Lõuna- Alpide läänenõlvakuil sajab kuni 7500 mm/a, idaosas on tunduvalt kuivem. Põhjasaare lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Saagi lõikamisaeg on korra aastas, sügisel. Põhiliselt on Uus-Meremaal kerged mullad, aga suureks probleemiks on tuule erosioon. Põhjasaarel on põllumajandusega tegelemine raskendatud, sest seal leidub vulkaanilist tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka
(autoriks Ansomardi ehk Peäro August Pitka eesti muinasjutu ainetel, muusika Mihkel Lüdig), muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes. 1906. Karskusseltsi "Valgus" baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu. 1907. Tulekahjus hävib "Endla" järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule
1. Taevakehade vahelised kaugused saadakse erinevatest kohtadest tehtud nurgamõõtmiste abil. Neid kõiki tehakse maa pealt. Neid mõõtmisi saab teha vaid siis, kui on teada nende kohtade vahemaa. Olenevalt kohast tuleb arvutamisel korrutada nurkade kõrval mingit Maal mõõdetud kaugust. Nt Maa läbimõõtu. 2. Taevakehade liigid: Päikesesüsteem, Päike, Merkuur, Veenus, koduplaneet Maa, Kuu, Marss, asteroidid, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, komeedid, meteoorkehad. 3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemist...
tasemele Q Q*= 5000 ning säilitama tasakaalustatud eelarve, kui palju peaksid siis muutuma G ja T. G= T = 1700 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0.75Qd I = 200 + 0.2Q (vaatleme investeeringuid kui indutseeritud kulutusi) G = 150 T= 100 Leida: - tasakaalusissetulek, Q' = 7500 - k l kulumultiplikaator, lti lik t ksp= 4 - languslõhe, kui Q*= 8500, A = 250 - autonoomsete maksude multiplikaator. kT= -3 3 16 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 14. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,75Qd I = 100 + 0,2Q (vaatleme investeeringuid
sündmustest buumist, peale seda krediit- ja elamusektori krahhist, hiljem aga tooraineturgudest: esimestena hakkasid langema Laane pankade aktsiad, aga juulist 2008, kui algas kiire nafta odavnemine, - arenevate maade kompaniide tooraineturgude aktsiad. Panga nädal 6 10. Oktoober 2008 tõi kaasa ajalooliselt maksimaalse indeksite languse USA kaubanduspindadel; Dow Jones Industrial Average* kuni 7882,51 ja sulgemisel 8451,19. Jonis nätab Dow Jonesi langust novembris juba 7500 piirile. Majandusajakiri The Finansial Times võrdles fondituru kokkuvarisemist 10, oktoobril 2008 10. Oktoobriga 1938. Aastaga. Fondituru kokkuvarisemine 10. Oktoobril 2008 oli USA turule rekordiline viimase 21 aastaga, aga Jaapanile kogu ajaloo jooksul. Vene fonditurg (PTC) langes 36%. Nüüd võib Vene kompanii osta keskmiselt 4,4 aastase kasumi eest, varem kulus selleks vähemalt 13 aasta kasumit. Suuremate USA investeerimispankade krahh
9 Kuluarvestus I, II Ülesanned (koostaja: Pille Kaarlõp, redaktsioon: Anna Sidorenko) Arvestus 25 kursuslasega Müügitulu 10000 Otsene materjal (muutuvkulu) Otsene töö (muutuvkulu) Muud otsekulud (muutuvkulu) -2500 Muutuvad kulud -2500 Arvestus 40 kursuslasega: Jääktulu Müügitulu 7500 16000 Püsivad tootmise üldkulud -2450(muutuvkulu) Otsene materjal Püsivad turustuskulud -500 Otsene töö (muutuvkulu) üldhalduskulud -3300 Muud otsekulud Püsikulud kokku (muutuvkulu) -6250 -4000 Ärikasum Muutuvad 1250 kulud -4000 Jääktulu 12000
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=55 Loodi Looduspark asub Sakala kõrgustiku keskosas, mis reljeefselt on ürgorgudest läbitud moreentasandik. Pindala 3480 ha ja raja pikkus on 18,3 km. Liikumiseks on kõige sobilikum jalgratas, talvel aga suusad. Tee mööda punktist 1 - 10 on jõukohane läbida ka jalgsi. Alam-Pedja looduspark Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500 - 10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi. Praegune kaitseala pindala on 260 km2 ulatudes Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Looduskaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse
Makse nr Kuupäev Põhiosa Intress Kogumakse Laenujääk 10000 1 10.09.2003 500 400 900 9500 2 10.12.2003 500 380 880 9000 3 10.03.2004 500 360 860 8500 4 10.06.2004 500 340 840 8000 5 10.09.2004 500 320 820 7500 6 10.12.2004 500 300 800 7000 7 10.03.2005 500 280 780 6500 8 10.06.2005 500 260 760 6000 9 10.09.2005 500 240 740 5500 10 10.12.2005 500 220 720 5000 11 10.03.2006 500 200 700 4500 12 10.06.2006 500 180 680 4000 13 10.09.2006 500 160 660 3500 14 10.12
Samal ajal on Hävinenud Knossos, Phaistos, Zakros, Mochlos, Gournia, Plaikastro. Uus palee on ehitatud u 1650. a. eKr ja selle purustushorisont on aastas 1450. eKr. Jällegi samal ajal kui teistel Kreeta asustustel. Põhjuseks on olnud ilmselt Santorini katastroof. Palee võtab enda alla 7500 m2 maa-ala. Suuruselt vaade Lääneõues on see kolmas Kreeta palee. Väljakaevamisi on Malias läbi viidud 1915. a. alates (Hazzidakis, Chapouthier) ja need kestavad siiani. Kaasaegne sissepääs paleesse viib Lääneõue, kus on näha kõrgema sillutisega markeeritud "protsessionaalset teed". Paleel on olnud sissepääs igas küljes, peamine oli põhjas. Palee idaosas on 14 Keskõu suurusega 48x23 m, mille keskel on tavatu
Detsember Saabusid esimesed juudid Norrast Aasta lõpp SS-lastest doktorid alustasid inimkatsete tegemist 1943 26 veebruar Birkenaus lood mustlasperede laagrid Märts Algas 55 000 juudi küüditamine Kreekast 22 märst 25 juuni Birkenausse ehitatakse 4 krematooriumi ja gaasikambrit. 19 juuli Poodi avalikult 12 Poola vangi 9 september Loodi Theresienstadti perekonna laager Oktoober Algab 7500 juudi küüditamine Itaaliast 1944 Mai Esimesed liitlasvägede lennukid pildistavad Auschwitzi. 3 kuud hiljem algab Auschwitz III pommitamine 16 mai Algab 438 000 juudi küüditamine Ungarist 10 12 juuli Theresienstadti perekonna laagri likvideerimine. Tapeti umbes 7000 juuti August Algab 67 000 juudi küüditamine Lodzi gettost 2 august Likvideeritakse mustlasperekonna laager. Tapetakse 3000 mustlast
Tallinna ülikool Heaoluriigi mudel Haridus Soome heaoluriigis Sisukord Heaoluriigi mudel................................................................................................................................1 Sisukord...............................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Hariduspoliitika Soomes...................................................................................................................5 Avaliku sektori kogukulud haridusele, % eelarvest.............................................................................5 3.Raport õpilaste tulemustest kolmeaastasest keskkooliõpingutest.....................................................7 7.Lõpetuseks..................
püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud. Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400-2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Siiski on viimased analüüsid määranud kraatri vanuseks 700-200 aastat 4 eKr. See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites. Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv. Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit
ning allveelaevade valmistamiseks. 5 I maailmasõja puhkedes töötas tehases 1982 töölist ning 1914. a oli Vene-Balti tehases ehitamisel kaks 6800-tonnist kergeristlejat, kuus 1260-tonnist miiniristlejat ja üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase lähedal, kus hakati ehitama suurtükimürske ja srapnellikestasid. 1916. a oli tehases juba 7500 töölist ning tellimused aina kasvasid. Samal aastal telliti tehaselt kaheksa Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland-tüüpi miiniristlejat. (G. Bubnov juhtis Balti-tehases allveelaevade ehitust) (Karma, 1971). Peale allveelaevade ehitamise teenindas tehas tervet Läänemere allveelaevastikku, olles nende remondibaasiks kogu I maailmasõja perioodil. Näiteks tehti tehases garantiiremonti Peterburi Balti laevatehases ehitatud allveelaevadele Verp, Volk ja
.. ühikut/ml. 21. Patsiendile on vaja i/m manustada 300 000 ühikut penitsilliini kokku 1 milliliitris lahuses. Kui palju lahust tuleb lisada 1 000 000 ühikuga viaalile, et saada soovitud kontsentratsioon? 3,4 22. Viaalis on 600 000 ühikut penitsilliini. Kui palju tuleb lisada lahust, et saadud lahuse kontsentratsioon oleks 150 000 ühikut/ml? 4 23. Viaalis on hepariini 5000 ühikut/milliliitris. Kokku on viaalis 10 ml. Mitu milliliitrit hepariini tuleb patsiendile manustada, et ta saaks 7500 ühikut hepariini? 1,5 ml 24. Viaalis on hepariini 5000 ühikut/milliliitris. Kokku on viaalis 10 ml. Mitu milliliitrit hepariini tuleb patsiendile manustada, et ta saaks 3000 ühikut hepariini? 0,6 ml 25. Viaalis on hepariini 5000 ühikut/milliliitris. Kokku on viaalis 10 ml. Mitu milliliitrit hepariini tuleb patsiendile manustada, et ta saaks 2500 ühikut hepariini? 0,5 ml 26. Hepariini viaalis on 10 000 ühikut/milliliitris. Patsiendile on määratud 1500 ühikut ravimit.
Kolmikliit – eesmärgid: Kandev jõud saksa Soovis saada võimalikult palju kolooniaid üle maailma Aus-Ung ja It olid nõrgemad riigid; saksa toetus oli oluline; nõrgim lüli It Türgi-saksa sõprus oluline Antant Võtmeriik – Pr (soovis kättemaksta saksale) Vene impeerium XXsaj algul 20saj alguseks Vene keisririigi uueks tsaariks Nikolai II(1894). Romanovite dünastia. Jäi viimaseks tsaariks. 1904-05 Vene-Jaapani soda, vene sai luua (osales 7500 eestlast) 1905 revolutsioon(soodustas Jaapanile kaotus) algas “Verise pühapäevaga” (9.jaan 1905) vene võimud avasid rongkäigu vastu tule, millest algasid rahutused, mis kestsid üle aasta lõputud streigid ja meeleavaldused 17.okt manifest o nikolai II andis kõigile alamatele sõnavabaduse, koosolekute ja org.loomise vabaduse Riigiduum o Valitav esindusvõimuorgan o Hakati looma erakondi
Ansomardi ehk Peäro August Pitka eesti muinasjutu ainetel, muusika Mihkel Lüdig), muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes. 1906 Karskusseltsi "Valgus" baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu. 1907 Tulekahjus hävib "Endla" järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 1910 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad
50 kilomeetri raadiuses kohast, kus sõiduk tavaliselt paikneb, kaasa arvatud linnad, mis jäävad sellesse piirkonda; 2) sõidukit kasutatakse loomsete jäätmete või korjuste veol; 3) sõidukit kasutatakse loomade veol põllumajandustootjalt samas maakonnas asuvale turule ja vastupidi või turult kuni 50 kilomeetri kaugusel asuvasse tapamajja; 4) sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus; 5) survegaasi, vedelgaasi või elektri jõul liikuvat sõidukit kasutatakse veoseveol ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses ning sõiduki lubatud suurim täismass koos haagise või poolhaagisega ei ületa 7500 kilogrammi;
kuutasu 5 26,25 60 60 Elekter KWh 1,05 100 100 100 551,25 1260 1260 kuutasu 120 600 1440 1440 Telefon min sõltub 3000 kr. eest 15000 36000 36000 Püsiühendus kuu 1500 7500 18000 18000 Kindlustus rike sõltub 2500 kr. eest 12500 30000 30000 Vee ühikuhinna komponentidest esimene on tasu ühisveevärgist võetud vee eest, teine maks heitvee pealt. Kokku on liidetud summad eeldusega, et kõik võetav vesi läheb ka heitveeks. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Ettevõtte juhtkond Juht Ametinimetus Vastutusala Töötasu
1973), mil kliima oluliselt paranes ja järves hakkas kujunema rikkalik elustik. Selle tunnistajateks on Suur-Võrtsjärve setetes olevad arvukad limuste kojad. Loodepoolse kiirema maakerke tõttu kerkis järve veetase lõunas ja idas. See taastas väljavoolu Peipsi suunas. Suur- Vürtsjärve kõige tüüpilisemaks setteks oli järvelubi, mida leidub vaid üksteisest eraldatud lasunditena. Nüüdis Võrtsjärv: Idasuunalise väljavoolu kujunemine ja nüüdisjärve teke leidsid aset ligikaudu 7500 14C aastat tagasi. Võrtsjärve kogu pindala on umbes 270 km2. Tema kaldajoon on vähe liigestatud. Esinevad vaid mõned väiksemad poolsaared, paar lahte ning üksikud saared. Lisaks nendele kuulub Võrtsjärve vesikonda 284 vooluveekogu. Aegade jooksul on Võrtsjärve kutsutud ka Virtsjärveks, seda tema pruunikavärvuse ja vähese läbipaistvuse tõttu. Alljärgnev aitabki tutvuda Võrtsjärve vee oludega ning selles elavate mikro- organismidega.
Palmé, koreograaf oli Marge Ehrenbusch. Loo tõlkisid eesti keelde Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Peaosades laulsid Janika Sillamaa (Aida), Liisi Koikson (Amneris) ja Lauri Liiv (Radames). Zoserit mängis Tõnis Mägi. Koos koori ja orkestriga (Vanemuise orkester, ooperikoor, ballett ning Toomas Lunge ansambel) oli laval 200 inimest. Kokku anti 5 etendust. Lavastuse eelarve oli ligikaudu kolm miljonit krooni. Esietendusel oli 7500 vaatajat, sealhulgas Tim Rice isiklikult, kes pidas etendust suurepäraseks. Lauljatest tõstis ta esile Lauri Liivi, pidades teda Broadway osatäitjast paremaks. Vampiiride tants "Tanz der Vampire" ("Vampiiride tants") on USA helilooja Jim Steinmani muusikal (võib ka määratleda modernse rock-ooperina), mis põhineb poolaka Roman Polaski menufilmil "Kartmatud vampiiritapjad". Lavateose libreto on kirjutanud sakslane Michael Kunze. Muusikal jõudis lavale 1997
(Muide, oli Eestigi nn. protoärkamisaja alguseks nn 40-ne kiri. Selle 40-ne teema aga jätame järgmisse 40-nesse kuusse). Et mõista sündivate kultuuride seoseid, siis alustan mesoliitikumist. AASIA AAFRIKA EUROOPA u 8500 e.Kr. Jeeriko (Jericho)-väidetav vanim asustatud asula-linn u 7000 eKr. Anatoolias rajatakse Catal Hüyük, u 7500 Iseloomulik lainjooneline keraamika- valmis- u 7000 Maaharimine levib suurim neoliitikumi asula Lähis-Idas tatakse kalaselgrooga üle märja savipinna tõmmates - Anatooliast Kagu-Euroopasse Saharas ja selle lõunapiiril u 6000 Maalitud keraamika ning vase ja tina Põlluharimise ja karjakasvatuse algus Niiluse kallastel u 5500 Nöörkeraamika Kesk-
haavatud eestlase ja soomlase ning 300 punaväelast. Surmavalt sai haavata leitnant J. Kuperjanov, kes suri Tartu haiglas 2. veebruaril. 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru, 4. veebruaril Petseri, Eesti oli vaenlastest vaba. Samaaegselt välisvaenlaste purustamisega likvideerisid Eesti väed ka mässukatse Saaremaal. 22. jaanuaril 1919 andis Punaarmee ülemjuhataja käsu panna seisma pealetung Lätis, Leedus ja Valgevenes. Nõukogude Läänerinde vägedest ligi pool, kokku 7500 meest, koondati nüüd Eesti vastu. Veebruari ja märtsi vahetusel algas Punaarmee uus suurpealetung. Selle raskuspunkt oli Lõuna-Eesti. Kuigi märtsi ja aprilli lahingutes tuli korduvalt ette väga kriitilisi hetki, pidas Eesti kaitse siiski vastu. Mai alguseks oli Punaarmee jõud otsas ja rünnakud kaitseliinide vastu hakkasid vaibuma. Nüüd asus Eesti väejuhatus omakorda suureks pealetungiks valmistuma. Lätlased ja Vene valged
JAAVA TIIGER Panthera tigris sondaica - 1980.a. LÕUNA-HIINA TIIGER Panthera tigris amoyensis Hiina 20 30 SUMATRA TIIGER Panthera tigris sumatrae 400 500 KOKKU 5183 7227 ÜMARDATULT KOKKU 5000 7500 b)Populatsiooni tihedus Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult. c)Populatsiooni seisund Populatsiooni seisund on kahanev Inimasustuse laienemise tulemusena killustuvad ühtlased metsamassiivid ja muud tiigrile elukõlblikud paigad
Selle telje lõikumispunkte maakera pinnaga nimetatakse vastavalt põhja ja lõunapooluseks. Maakera keskkohta vöötab ekvaator mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Maa ekvaator moodustab ekliptikaga 23°27´ nurga, mistõttu saab kord üks, kord teine poolkera Päikeselt rohkem valgust ja tänu sellele vahelduvad meil ka aastaajad. Maa tuum koosneb peamiselt rauast. Temperatuur tuuma keskel võib olla kuni 7500 K (kuumem kui Päikese pinnal). Meie teadmised Maa sisemusest on saadud ainult maavärinate võnkeid uurides. Maakoore paksus varieerub: olenevalt kohast on see erinev- ookeanide all on õhem, maismaa all paksem. Atmosfäär, mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite, sealhulgas bioloogiliste protsesside ja isegi inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Maa atmosfääri põhiosa koosneb
cycle ratio m bore rev/min atm kW/dm kg/kW g/kW- Spark- volume Small (e.g., ignition 2S.4S 6-11 0.05- 1.2-0.9 4500- 4-10 20-60 5.5- 350 Passenger 4S 8-10 0.07-0.1 1.1-0.9 4500- 7-10 20-50 4-2 270 motorcycles) 0.085 7500 2.5 Trucks 4S 7-9 0.09- 1.2-0.7 3600- 6.5-7 25-30 6.5- 300 cars Large gas 2S,4S 8-12 0.22- 1.1-1.4 6500 300- 6.8- 3-7 23-35 200 Wankel 4S ~9 0.13 0.57 6000- 5000 9.5- 35-45 1.6-0.9 2.5
1. µ µ µ. µ µ µ , µ µ µ µµ µ µ µ . µ: ( 45%), (5%), (25%), (25%). 2. . (µ) µ. µ µµ. µ µ : µ, µµ µ µ µ; µ; µ; ; ; µ 3. , , . µ µ µµ µ. µ µµµ, µµµ. (µ) µ µ , µ µ µ. µ -, -, µ- . 4. , . µ µµ µ µ µ. 1. , µ µ µ () 2. µ ( , , µ µµ; ) 3. µµ µ (, - µ) 4. (, , ) 5. (, , , ) 6. µ µ µ µ µ µ µ -µ . µ µµ µ µ µ (. µ, , , ), µ (µ, ) (µ) . 5. µ . µ µ µµ µ µ . : µ- µ µµ µ µ (µ) µ (µ). µ . , , µ, , . µ- , µ µ µµ , µ µ µ. µ ( , µ), µ(, ) (, , ). µ - µ µ µ, µ µ. , , µµ 6. µ µ µµ. µ µ µ, µµ µ. µ µ µ µ µµ µ µµ. µµ µ- µ µ µ µ µ µµ . µ µ µ. µ µ µ. µ µ µ µ µ µ µ. µ µµ . µ- µ µ µ µµ (2, 2, 2) µ, µ µ. µ µµ µ µµ : µ [434+2=623 (µ....µ)] µ- µ , . - µ µ (µ---µ) - µ µ . µ µ µ . µ- µ. , , µ, . µ . µµ- µ µ- µµ µ. µ µµ µ µ µµ. µ µ µµ , ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
