Massiline rätsepatöö on see kui igale kliendile lähenetakse personaalselt, kliendile individualiseeritud lisaväärtuse osutamine. Lisaväärtused viiakse kokkusobivaks kliendi nõudmiste ja vajadustega. 173. Mis vedu on ,,Huckepack" vedu? Huckepack vedu on kombineeritud vedu maantee ja raudtee transpordiga. See tähendab et auto laetakse kaupa täis ja siis mingi osa oma teekonnast on auto rongipeal ja läbib nii osa teest. 174. Missugune veoviis on kõige keskkonnasäästlikum ja miks ? Meretransport on kõige keskonnasäästlikum esiteks on meretranspordiga vedada võimalik kõige suuremaid kaubakoguseid ja see ei teita niipalju heitgaase kui muud transpordivahenid. 175. Mis on kombineeritud veod? Kombineeritud veod on veod kus kasutatakse kahte või enam erinevat veoviisi. 176. Milline transpordiliik maailmas on kõige suuremate veomahtude ja veosekäibega?
kursis reguleeritava välismõju tasemega, seadusandlik regulatsioon ei ole suunatud tootmise efektiivse mahu kujundamisele, seadusandjal puudub adekvaatne info välismõjude vähendamise tehnoloogiate tõhususe kohta, regulatsioonist tulenev kasu ei laiene kõigile indiviididele, efektiivsuse ja õigluse samaaegne arvestamine on keeruline ning seadusandlikud regulatsioonid on ka poliitiliselt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? Kohtuprotsessidega seotud probleemid on nt suured tehingukulud, mis ei võimalda nõrgema finantsjõuga indiviididel enda huve üldse kaitsma hakata, küllaltki suur risk seoses kohtumenetluse oodatava tulemusega, mistõttu sageli ei julgeta protsessi alustada, sageli kaasnevad uue kohtupretsedendi loomisega suured kulud ja ebakindel tulemus või
Esimeses hääletusvoorus 28.–29. sai E. Ergma küll 65 ja teises T. H. Ilves 64 saadiku toetuse, kuid sellest ei piisanud. august Jällegi kandus protseduur valimiskogusse. 16.–24. Estonia teater tähistas 100. sünnipäeva esindusliku festivaliga. september Kokku tuli 345-liikmeline valimiskogu. Uus vabariigi president selgus esimeses 23. hääletusvoorus. T. H. Ilves sai 174 ja A. Rüütel 162 valijamehe toetuse. 9. oktoobril september andis T. H. Ilves Riigikogu ees ametivande ning hakkas täitma presidendi ülesandeid. Esimese eestikeelse keskkooli, praeguse Miina Härma Gümnaasiumi 100. 14. oktoober aastapäeva tähistamine. 17. oktoober Kauaoodatud maagaas jõudis Pärnusse. 19.–20. Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsog prints Philip oktoober külaskäigul Tallinnas. 20
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
juuli 2007, lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (,,Rooma II") Noppeid Preambulast: (24) ,,Keskkonnakahjustuse" mõiste peaks hõlmama loodusvarade, nagu vee, pinnase või õhu kahjulikku muutust, kõnealuse loodusvara poolt mõne muu loodusvara või üldsuse heaks täidetava funktsiooni kahjustamist või elusorganismide mitmekesisuse halvenemist. (25) Keskkonnakahjustusega seoses sätestatakse asutamislepingu artikliga 174, et kaitstus peaks olema kõrgetasemeline ning rajanema ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleks võtta ennetusmeetmeid, heastada keskkonnakahjustusi eeskätt kahjustuse kohas ning põhimõttel, mille kohaselt saastaja peab maksma. (26) Intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seoses tuleks säilitada üldtunnustatud lex loci protectionis põhimõte. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks ,,intellektuaalomandi
● regulatsioon ei ole suunatud tootmise efektiivse mahu kujundamisele, ● reguleerijal puudub adekvaatne info välismõjude vähendamise tehnoloogiatest, ● tulenev kasu ei laiene kõigile indiviididele (mittealluva ettevõtte töötajad kaotavad töö), ● efektiivsuse ja õigluse samaaegse saavutamise raskus, ● seaduslikud regulatsioonid on poliitiliste huvigruppide poolt manipuleeritavad. 174. Millised probleemid on seotud välismõjusid käsitlevate kohtuprotsessidega? 36 ● Suured tehingukulud ei võimalda vaesematel indiviididel enda huve kaitsma hakata; ● ei juleta protsessi alustada, sest tulemusega on alati risk; ● kui puudub kahju hüvitamise kohtupretsedent, siis on uue loomise kulud väga suured (ja tulemuse risk suur);
ettevõtete majandusaasta aruanded ajavahemikus 2005-2008 aasta. Andmete allikana on kasutatud Eesti Regiistrite ja infosüsteemide keskus, mis on Justiitsministeeriumi haldusala asutus. Uuringus on esindatud 46 ettevõtet, millest on 13 ettevõtet erinevatest ehitusvaldkondadest, 20 ettevõtet erinevatest teenuste valdkondadest, 7 kaubandusettevõttet ja 6 tootmisettevõttet (lisa 10). Ettevõtete keskmine varade maht oli 48 926 174 krooni (vahemikus 40 195 - 717 134 994 krooni). Keskmine käive oli 71 811 728 krooni (vahemikus 0 - 1 618 863 017 krooni). 2.1 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetodi kasutamine ettevõtte finantsseisundi uurimisel Pankrotiohu prognoosimiseks olid välja töötatud erinevad metoodikad. Osad neist annavad väga täpset prognoosi, kuid ainult selles keskkonnas, kus nad olid arvutatud. Teistel metoodikatel puuduvad piisava ulatusega eksperimentaalsed katsed.
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name ...
Postikviitung pankrotihoiatuse saatmise ja kättesaamise kohta 2 eks. 7. OÜ BCA vastus pankrotihoiatusele "....".....................a. 2 eks. 8. Maksekorraldus riigilõivu 1600.- krooni tasumise kohta 2 eks. 9. OÜ BCA äriregistri B-osa kaart 2 eks. 10. AS ABC äriregistri B-osa kaart 2 eks. Võlausaldaja AS ABC juhatuse liige (ees- ja perekonnanimi, allkiri) 174 HAGIAVALDUSTE NÄIDISED Tallinna Linnakohus "...."........................... .a. Kentmanni 13 Tallinn, 15158 Hageja - AS ABC, registrikood 11419925 Pärnu mnt. 999, Tallinn, 13615 Tel. ................. Fax.................. Kostja - OÜ BCD, registrikood 12758906 Tartu mnt. 888, Tallinn, 13914 Tel..................... Fax..................... Hagiavaldus võlgnevuse 55 388.- krooni nõudes
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. O...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid, tasuvust ning põhimõtete ja korra tundmist ja rakendamist. Tar...
clerus et populus, näit. Osiliensis ete.) olid veel kaua paavstide silmis ning seepärast ka kirjades paavstidele, mis neilt abi otsisid, kaks mõõduandvat peategurit (v. näit. U B 578, 584, 586 j. t.), Paavstid olid nimelt veendunud, et seesuguse korra maksvusel saab ristiusk kõige paremini sel maal levida ja siis ka püsima jääda. See oli paavstidele aga peaasjaks. Sellepärast korraldasid nad ka ristisõdasid Liivimaale esmalt just vastristitute kaitseks (v. U. B. 12, 144, 167, 174, 183). Selle oma ideaali teostamisele kutsusid paavstid (ja mõned keisrid), vastupidiseid püüdeid ja nähtusi maha suruda katsudes, nagu meile mitmed säilinud kirjad ja dokumendid näitavad. Oma kirjas 3. I. 1225 (U. B. 71) Liivi ja Preisi noorkristlastele (ad fidem Christi conversis) võtab Honorius III nad Peetruse ja enese kaitse alla, et nad oma vabaduse osalisteks jääksid ja ainult Kristusele kuuluksid, alludes Rooma kiriku sõnakuulmisele. Oleks ju väga ebaõiglane, kui
Jrk A05 Asula C01 Vanus C02 Sugu C04 Perek C06 Rahvus C08 Haridus C32 Sisse 1 6 73 1 4 4 4 560 2 6 68 1 2 4 2 482 3 6 64 1 2 5 4 700 4 6 63 1 2 1 6 3000 5 6 61 1 2 1 4 2400 6 6 60 1 2 4 2 504 7 6 57 1 2 1 3 6000 8 6 48 1 2 1 6 1000 9 6 47 1 6 1 4 3800 10 6 40 1 1 4 3 2200 11 6 37 1 2 4 6 6000 12 6 31...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva os...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
Kuna selle teose esitust mäletab ka muusikuna kontserdil osalenud Kurt Strobel (Ojakäär 2000: 324), siis võib uskuda, et nii see tõesti oligi. Mis puutub aga kavalehte, siis sellel leidub teisigi ebatäpsusi: mitte kõikidel lugudel ei ole märgitud autorit (puuduvad: 1. Harry Akst, 6. Paul Dresser 173 , 8. Albert W. Ketelbey, 10. Nacio Herb Brown, 11. John Schonberger), vaid ühel juhul on autori eesnimi välja kirjutatud, popurriide puhul pole märgitud ei autoreid ega palade nimesid, 174 16. pala autori nimi on vale (peaks olema hoopis Gene Gifford). Nagu kavast näh- tub, oli poolte lugude seadete autoriks Priit Veebel. Tegelikult oli tema osa ilmselt suuremgi, sest on teada, et tema sulest oli pärit ka “Rhapsody in Blue” orkestriseade redutseering. 175 On täiesti võimalik, et tulenevalt orkestri suurusest tuli tal veel mõni teinegi lugu ümber orkest- reerida. Tema arranžeeringute tasemest annavad tunnistust mõned säilinud seaded, millest
Näide: veoki amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 1160 000 kr Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Amortisatsioon aastas 15% Ülesanne Arvuta amortisatsioonikulu igal aastal ja veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul Lahendus Veoki amortisatsioon kaheksa aasta jooksul Amortisatsioon Jääkväärtus aasta lõpuks 1.a. 1160 000 x 0,15 = 174 000 kr 1160 000 174 000 = 986 000 kr 2.a. 986 000 x 0,15 = 147 900 kr 986 000 147 900 = 838 100 kr 3.a. 838 100 x 0,15 = 125 715 kr 838 100 125 715 = 712 385 kr 4.a. 712 385 x 0,15 = 106 857 kr 712 385 106 857 = 605 528 kr 5.a. 605 528 x 0,15 = 90 830 kr 605 528 90 830 = 514 698 kr 6.a. 514 698 x 0,15 = 77 205 kr 514 698 77 205 = 437 493 kr 7.a
Näide: veoki amortisatsioonikulu ja jääkväärtuse arvutamine Andmed Veoki ostuhind on 1160 000 kr Prognoositav kasutusaeg ettevõttes 8 aastat Amortisatsioon aastas 15% Ülesanne Arvuta amortisatsioonikulu igal aastal ja veoki jääkväärtus amortisatsiooniaja lõpul Lahendus Veoki amortisatsioon kaheksa aasta jooksul Amortisatsioon Jääkväärtus aasta lõpuks 1.a. 1160 000 x 0,15 = 174 000 kr 1160 000 – 174 000 = 986 000 kr 2.a. 986 000 x 0,15 = 147 900 kr 986 000 – 147 900 = 838 100 kr 3.a. 838 100 x 0,15 = 125 715 kr 838 100 – 125 715 = 712 385 kr 4.a. 712 385 x 0,15 = 106 857 kr 712 385 – 106 857 = 605 528 kr 5.a. 605 528 x 0,15 = 90 830 kr 605 528 – 90 830 = 514 698 kr 6.a. 514 698 x 0,15 = 77 205 kr 514 698 – 77 205 = 437 493 kr 7.a. 437 493 x 0,15 = 65 624 kr 437 493 – 65 624 = 371 869 kr 8.a
0 39 2 15,235 16,946 6,252 15 3,957 69 1,818,817 32,806 1,942,836 4,454 32,828 754 20,024,871 306,513 977 1 366 232 81,083 268,756 8,376 23 47,188 242 26,355 93,605 92 8 4,073 26 285,065 126,907 21 1,525 50 23,883 9,776 18,508 27,267 254 1,106,785 277,661 313,265 3,742 11,284 174 26,456,866 315,373 1,019 15 1,626 10 578,117 18,454 91 4 28,705 148 84,461 2,507,228 81,303 549 8,941 165 2,247,132 216,017 0 317 12,578 221,409 11 364 6,252 55,459 5,839 10 20,555 360 74,138 185,275 6,811 5 6,579 227 509,477 28,233 913 24 968 6 62,899 4,739
. ) . 2- assume , , > 0 2 2 D x2 R x2 ( 0 . sec ) 12 . . . 2 2 4 2 , D x2 12 . . , D x2 = 12 sec volt . - 2- - " ", x2 D x2 . 2 M 2 3 . x2 M 2 3 . . . 12 , M 2 = 10.392 sec volt . - 2- assume x2 , M 2 174 M 2 1 x2 2 1. M 2 P 1 2. . exp d x2 1 erf 2. . 2 . x2
kitseliha (t) tapakaalus (tuh. t) 1938/1939 695,7* 8,1 1112,4 1992 142,8 1,8 311 1993 124,2 123,1 1,2 282 1994 83,3 82,2 1,3 241 1995 61,5 60,0 0,8 174 1996 49,8 48,15 0,5 159 1997 39,2 37,6 0,5 120 1998 35,6 33,9 0,426 82 1999 30,8 28,7 0,360 48 2000 30,9 28,2 0,296 71 2001 32,2 29,0 0,267 65 2002 32,4 28,8 0,327 70
"Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki." Vooruste kataloog · Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega. · Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga. o Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus, koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne. o Pahed: uhkus, sovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne. · Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet, mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid. Moraalsed ja mittemoraalsed voorused Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne. Mittemoraalsed voorused: julgus, optimism, ratsionaalsus, tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne. Tasakaalukas kesktee · Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles "kuldne kesktee".
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
155 osutus valituks Arnold Rüütel 2006.aasta neljandad presidendivalimised Riigikogu voor: vajalik häälte arv 68. Riigikogus esitati igasse vooru ainult 1 kandidaat. I voor – Ene Ergma 65 häält II voor – Toomas Hendrik Ilves 64 häält III voor – Toomas Hendrik Ilves 64 häält Valimiskogu voor: valimiskogusse oli kantud 345 valijameest (Lihula ja Vihula vallad ei suutnud valijamehi koha peal ära valida) I voor: Toomas Hendrik Ilves 174 häält Arnold Rüütel 162 häält Kehtetuid sedeleid 1 ning märgistamata 8 sedelit. Seadusloome mõjutamiseks on riigipeal kolm võimalust: 1) president kuulutab välja seadused. Kuid riigipeal on ka õigus jätta neid välja kuulutamata. Sellisel juhul saadetakse eelnõu koos motiveeritud otsusega Riigikogusse tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti muutmata kujul vastu võtab, siis president on kas kohustatud seaduse välja
10.Вы ничего не выучили. 11.Мы никого ничему не научили. 12.Я никому ничего не сказал. Задание 171 Когда - нибудь. Кого - нибудь. Где - нибудь. Что - нибудь. О ком - нибудь. Задание 172 а) 1.Поменял. 2.Изменилась. 3.Поменял. 4.Меняется. 5.Изменили. 6.Изменить. 7.Изменилась. Задание 174 а) Дочитать = прочитать до конца. Доесть = съесть всё. Допить = выпить всё. Договорить = сказать всё до конца. Дописать = написать до конца. Досмотреть = посмотреть до конца. Дослушать = прослушать до конца. Достроить = построить до конца. б) 1.Досмотрел. Досмотрю. 2.Доел. 3.Допью. 4
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire üle...
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud Veebruar 2014 Käesoleva analüüsi on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Tea Danilov, Thea Palm, Riina Piliste, Kristina Ojamäe), saades kaastööd ja abi Rahandusministeeriumilt (Thomas Auväärt, Janika Aigro, Kadri Siibak), Justiitsministeeriumilt (Indrek Niklus), Sotsiaalministeeriumilt (Karin Kiis), Finantsinspektsioonilt (Andre Nõmm) ning Tarbijakaitseametilt (Andres Sooniste, Kristi Koora). Sisukord 1. LAENUPAKKUMINE .......................................................................................................................... 2 1.1. Analüüsi objekt ........................................................................................................................ 2 1.2. Turu maht ................
3) ta tegi tehingu, mille täitis nende vahenditega, mida tema seaduslik esindaja või tema nõusolekul kolmas isik andis talle selle konkreetse tehingu tegemiseks. Esindaja ei saa tehingut, mis seadusest tulenevalt tuleb teha isiklikult, nii saab teha testamenti ainult testaator isiklikult. Vanematel ei ole esindusõigus tehingute tegemiseks varaga, mille laps on omandanud pärimise teel või kinkelepingu alusel, peavad vanemad valitsema. Vastavalt PKS §-le 174 võib alaealise eestkostjaks olla määratud täisealine teovõimega füüsiline isik. 20 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 Alla 7-aastane isik Üle 7-aastane isik Ühepoolne tehing Tehing tühine üldiselt. Tehing tühine. Üldnõudena
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
Mario Rosentau seisukohtade tutvustusi leiate käesolevast kogumikust ka edaspidi. Nüüd aga tõdeme, et nüüdisaja õiguse mõiste määratlemisel tuleb lähtuda õiguse sellistest tunnustest, mis eristavad teda tänapäeva ühiskonna teistest regulatsioonivahenditest (tavast, moraalist, korporatiivsetest ja religioossetest normidest ja nende süsteemidest), ning määratleda õiguse mõiste nende õigust iseloomustavate tunnuste kogumis. 174 Õiguse argimõiste. H. L. A. Hart on visandanud haritud inimesele intuitiivselt tajutava skeemi õigusest oma 1961.a. avaldatud teoses "The Concept of Law."(Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 3.), mis eesti keeles on esitatud Mario Rosentau poolt alljärgmiselt. "Esiteks on olemas normid, mis keelavad või käsevad karistuse ähvardusel kindlaid käitumise tüüpe; teiseks on normid, mis nõuavad inimestelt nende poolt [teatud viisil]
5 Ameerika Uhendriigid 3 pisike viljaterataoline asi 薬 ¨ OKE LO ¨ 16 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 911 127 174 ✄ しゃく しゃく ✂形声 ✁ びょう H¨aa¨ ldusosutiks on 楽 (樂), millel h¨aa¨ ldused 爍・鑠. 〔説文〕seletab kui hai- もう やくそう りょう gust 病 ravivat rohtu 艸 e. ravimtaime 薬草. Haiguse ravimist m¨argib 療, mille alg- らく kujus n¨aeme 楽 kujutist
Haldusriigis kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust. Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile.2 Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete 1 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 174. 2 Möldre, L., Toots, A. XII klassi uue ühiskonnaõpetuse õpiku sõnastik. Võrgulehel http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html (11.12.2011). riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises. Riikliku tegevuse ulatuse järgi ühiskonnas eristatakse. Liberaalset riiki: esiplaanil seisab indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik
Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174 Magustoidud 185 Kuumad ja külmad joogid 196 8. Toitlustusteeninduse alused 203 Kliendikeskne teenindus toitlustuses 203 Teeninduse liigid 206 Toitlustusteenindajale esitatavad nõuded 208 Ettevalmistustööd teenindamiseks 211
1. (a) (i) gene length of DNA; codes for a (specific), polypeptide / protein / RNA; max 1 allele alternative form of a gene; found at a, locus / particular position on, a chromosome; max 1 (ii) assume allele refers to coat colour allele (coat colour) gene / alleles, only on X chromosome; A no (coat colour), gene / allele, on Y chromosome male cats, XY / only have one X chromosome; males have only one (coat colour) allele / cannot have two (coat colour) alleles; need black and orange alleles for tortoiseshell colour; 2 r r w w (b) parental genotypes C C × C C ; r w ...
315 matust. Dateeritud hilismesoliitikumist hilisneoliitikumi. Ooker: mõnikord kogu haua ulatuses, mõnikord vaid kohati. Surnud harilikult selili, siruli, harvem külili või kõhuli. Kaasas palju panuseid (talvad, kõõvitsad, loomahammastest ripatsid). Vanim dateering 8240±70 a tagasi. Enamik mesoliitilis matuseid ajast 6775±555230±65 a tagasi. 49 Karjalas Onega järve Olennji saarel. Hilismesoliitiline. Siin 174 hauda, neist osa varem lõhutud. Ookerhauad. Pead peamiselt ida suunas, teistsugust orientatsiooni vähem. Vertikaalasendis matustele oli kaasa pandud väga palju panuseid. Hauda kaasa ka toitu. Maaviljeluse algus Maaviljelus levis u 8000 aastaga üle maakera. Miks sellega üldse tegelema hakati? Täpselt ei teata. Maaviljelus rajas püsiva aluse toiduhankimiseks, ei sõltutud jahi õnnestumisest
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
Jrk Sugu Õppekeskus Eriala Õppevorm MS AA 1 N Tallinn PS päevane 3 4 2 N Tallinn PS päevane 0 2 3 N Tallinn PS päevane 2 4 4 N Tallinn PS päevane 3 5 5 N Tallinn PS päevane 2 2 6 N Tallinn PS päevane 0 4 7 N Tallinn PS päevane 1 4 8 N Tallinn PS päevane 5 9 N Tallinn PS päevane 0 3 10 N Tallinn PS päevane 0 4 11 N Tallinn PS päevane 0 12 N Tallinn PS päevane 1 3 13 N Tallinn PS päevane 3 4 14 N Tallinn PS päevane 4 4 15 N Tallinn PS päevane 0 3 16 N Ta...
Riigikogu voor: vajalik häälte arv 68, kuid koalitsioonil kokku 65 häält (opositsioonis olevad Keskerakond ja Rahvaliit lahkusid hääletamise ajaks saalist). Riigikogus esitati igasse vooru ainult 1 kandidaat. I voor – Ene Ergma 65 häält II voor – Toomas Hendrik Ilves 64 häält III voor – Toomas Hendrik Ilves 64 häält Valimiskogu voor: valimiskogusse oli kantud 345 valijameest (Lihula ja Vihula vallad ei suutnud valijamehi koha peal ära valida) I voor: Toomas Hendrik Ilves 174 häält Arnold Rüütel 162 häält Kehtetuid sedeleid 1 ning märgistamata 8 sedelit. 2011.aasta viiendad presidendivalimised Riigikogu voor: I voor – Toomas Hendrik Ilves 73 häält (IRL, Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) Indrek Tarand 25 häält (Keskerakond) Kehtetuid 2 ning märgistamata 1 sedel. Esmakordselt valiti president Riigikogus. Seadusloome mõjutamiseks on riigipeal kolm võimalust: 1) president kuulutab välja seadused
W. Lambert Gardiner has been leading his life in neat, The Psychology of Communications multiple-of-five-year installments for the convenience of biographers. VOLUME 1 1935-1955 GROWING IN SCOTLAND Flunked out of elementary school, High School, and Glasgow University. The Psychology of VOLUME 2 1955-1960 STUDYING IN CANADA Communication Work by day and study by night. B. A. Sir George Williams University. High School Teaching Diploma McGill University. VOLUME 3 1960-1965 STUDYING IN USA Ph. D. Cornell University. Nothing else happened. VOLUME ...
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
Kogu riigis algasid massilised pogrommid. Ametlikel andmetel 96 tapeti öö jooksul 91 juuti, tegelikult palju rohkem. Paljaksriisutud juudi kaupluste, pankade, büroo- ja teenindusasutuste arv ulatus tuhandeteni. Lisaks kõigile karistas Saksa valitsus kollektiivselt kogu riigi juutkonda rahatrahviga 1 miljardi Saksa marga ulatuses. Saksa riik sai endale tohutu varanduse. Siiski mitte kõik. Pärast sõda leitud gestaapo dokumentidest selgus, et 174 pogrommist osavõtjat oli antud kohtu alla. Mitte mõrvamiste eest, vaid sellepärast, et „patrioodid“ olid osa riisutud kullast ja väärisasjadest oma koju viinud. Kristallöö oli holokausti sünnipäev. Sellest hetkest peale hakkasid Saksamaa poliitikale üha suuremat mõju avaldama otseses mõttes kurjategijad – elukutselised vargad, röövlid ja mõrtsukad. Kasulik
Käitumise juhtimine laagris 131 Probleemide lahendamine 137 Vägivald ja lapse ahistamine 140 Rühma areng 143 Mängude ettevalmistus, õpetamine ja läbiviimine 152 Matkad ja nende planeerimine 159 Liikumine looduses 170 Eksimine looduses 174 Ujumine 177 Lõkkeõhtud 182 Väliküpsetamine looduses 183 Kasutatud kirjandus 190 4 NOORSOOTÖÖ SEADUS Vastu võetud 17. 02. 1999. a seadusega (RT I 1999, 27, 392), jõustunud 1. 04. 1999, § 18 osas 1. 01. 2000. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas,
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon (ingl International Development Associaton - IDA). IDA loodi IBRD poolt selle kõrvalstruktuurina. Tegutseb alates 1960. aastast ja tegeleb kapitali avansseerimisega vaesematele arenguriikidele. IDA-l on 184 liiget. Rahvusvaheline rahanduskorporatsioon (ingl International Finace Corporation - IFC). Asutati Maailmapanga poolt 1956. aastal ja tema eesmärgiks on soodustada arenguriikide majanduslikku kasvu erasektori kaudu. IFC-l on 174 liiget. Mitmepoolne Investeeringute garanteerimise Organisatsioon (ingl Multilateral Investment Guarantee Agency - MIGA). MIGA loodi 1988. aastal Maailmapanga poolt, et soodustada välisinvesteeringute kasvu arenguriikides. MIGA-l on 154 liiget. Maailma Kaubandusorganisatsioon (ingl World Trade Organization - WTO) loodi ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ettevõtmisel 1947. aastal. Algul kuulus sinna 23 riiki, praegu 144 riiki. Kuni 1994. aastani kandis organisatsioon nime Üldine Tolli- ja
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
