Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirju...
Johann Sebastian Bach referaat Koostas: Juhendas: Sisukord Sisukord lk.2 Sissejuhatus lk.3 Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4 Elulugu lk.5 Bachi seos Leipziga lk.6 Bachi poogen lk.7 Looming lk.8 Lisa lk.9 Kokkuvõte lk.10 Kirjandus lk.11 S...
Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel
Valgustuskirjandus Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vestuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Valgustus 18. Sajandil Euroopas · Miks tekkis? Toimus demokraatlike ideede levik, kodanluse vastuseis aegunud poliitilistele süsteemidele, aadli tähtsus vähenes · Kus tekkis? Kõigepealt tekkis Inglismaal John Loche'i ja Isaac Newtoni ideed levivad. Kirjanik Daniel Defoe `' Robinson Crusoe'' ja J.Swift `'Gulliveri reisid''. Tekkis Prantsusmaal Rousseau ja Montesquieu! Inglismaal viibides sattusid nad vaimustusse nendest filosoofiatest ja viisid selle Prantsusmaale Voltaire ja Diderot! Rousseau filosoof, kirjanik ja pedagoog Saksamaa Voltaire läheb val...
Juba nooreas liikus ta Pariisi kõrgeis seltskonnaringides, kus imetleti tema teravmeelsust ja vaimukust. Ühe satiirilise kuuletuse pärast oli ta a. 1717 1718 Bastille`s vangis, kus võttis endale varjunime Voltaire. Vabanenud vanglast, saavutas ta oma esimese tragöödiaga suure menu ja muutus tunnustatud kirjanikuks. Kaheksa aasta pärast sattus ta kokkupõrkes ühe aadlikuga taas Bastille`sse, kuid ta vabastati tingimusel, et läheb Inglismaale maapakku. Seal viibis aastatel 1726 1729 ning vaimustus Inglismaa vabamast elukorrast, kirjandusest ja teadusest. Järgnevatel aastatel elas Voltaire Cirey lossis Lotringis, Louis XV teenistuses Pariisis, Friedrich II kutsel Berliinis ja Ferney lossis Genfi lähedal. 1778. aastal kasvas igatsus Pariisi vastu nii tugevaks, et hoolimata oma külmetusest siiski reisi ette võttis. Ta sai suure populaarsuse tõttu ülivaimustava vastuvõtu osaliseks, kuid külmetusele järgnes peagi surm. Voltaire`i vaimsus
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Katariina II Referaat Koostaja: Evelyn Reinov Juhendaja: Neeme Randrüüt Tallinn 2018 Päritolu Katariina II sündis 1729. aastal Preisimaal väikevürsti perekonda. Tema sünninimi oli Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst-Dornburg. Ta oli hästi kasvatatud, kaunis, haritud ja heade kommetega tütarlaps. Tema isa oli Christian August, Anhalt-Zerbest'i prints, kes valitses territooriumi koos oma vendadega. Katariina II ema oli Joanna Elisabeth, Holstein-Gottorp'i printsess, keda iseloomustatakse, kui ambitsioonikat naist, kes proovis alati erinevate meetoditega kõrgemat positsiooni ühiskonnas saavutada
Valga Gümnaasium Katarina II Lühi referaat Triinu Sirol 8a Valga 2007 1 Sisukord 2 Natuke KatarinaII KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste. Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III- ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist
Katariina II Saksamaalt Venemaale Katariina, sünnijärgselt AnhaltZerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a. Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin, kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab ta kaasa lapsepõlvest. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud. Ka tema
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa
Tartu Kivilinna Gümnaasium VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat Koostaja: Margus Raag 10C Juhendaja: Urve Parveots Tartu 2011 Sissejuhatus 2 Valgustusajastu algas Euroopas 18. sajandil. Valgustus tähendas inimestele vabade ning demokraatlike mõtlemisviiside levikut ning kodaniku elujärje paranemist. Valgustusajastu tõi elus esikohale inimese enda ning valgustajate mõtlemist mööda pidi inimene õnnelikult elama ning kõik see, mis võis õnne rikkuda, tuli ära kaotada. Euroopa valgustusideed algasid Inglismaalt. Prantsusmaale tõid ning hakkasid seda levitama humanistid Montesquieu ning Rousseau, keda vaimustasid inglise filosoofide mõtted ja vaated. Valgustus kandus Prantsusmaal edasi nii Saksamaale kui ka Venemaale. Prantsuse valgustuse eripära 3 Valgustuskirjandus...
PALMSE MÕIS Palmse mõis–vabaõhumuuseum! Terviklikult taastatud mõisakompleks imeilusate parkide, aedade ja ajalooliste hoonetega. Külastajatele avatud näitused, töökojad, koolituskeskus, palmimaja, romantiline restoran ja rahvuslik kõrts! Üks esinduslikumaid ja suursugusemaid barokseid mõisahooneid Eestis. Kõige esimene terviklikult taastatud mõisakompleks Eestis keset Lahemaa Rahvuspargi kaunist loodust. Suurepärane ülevaade Eesti mõisaelust ja -arhitektuurist läbi sajandite. Ideaalne koht nii asjalike koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja vastuvõttude korraldamiseks. Põnevad näitused, etendused, kontserdid ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele, ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikutele. AJALUGU Keskajal kuulus Palmse Tallinna Mihkli nunnakloostri valduste hulka, mõisana on teda esimest korda mainitud 1510. aastal. Alates 1676. aastast kuulus ...
Aastatel 1631-1710 ilmus eesti keeles 40-45 raamatut. Kolmest raamatust 1727. a- J.A.Freylinghausen: ,,Ordung des Heils" (,,Jummala Nou innimesse iggawessest Önnistustest....") Raamatu sisu (ajalugu): Tegemist on väikse 20-leheküljelise raamatuga. Kuigi seda trükiti korduvalt, isegi veel 19. sajandil, ütleb ,,Eesti kirjanduse ajalugu", et varaseim säilinud eksemplar pärineb 1766. aastast.15 Kuninglikus Raamatukogus on aga säilinud selle 2. trükk 1729. aastast (Kat. 89-186, 8o) ja Ülikooli Raamatukogus 3. trükk 1743. aastast (Th. bis 33947). Viimasele on volditud lisalehel lõpus juurde lisatud ükskord üks. Lembit Andresen konstateerib, et see näitab matemaatika algtõdede jõudmist taluperesse pool sajandit enne O. W. Masingu ,,ABD-raamatu" ilmumist. 1641. a- trükiti esimene eestikeelne aabits. (oletavasti) Raamatu sisu (ajalugu): Vanimad säilinud aabitsad on aastaist 1694 ja 1698. Vanim Eestis säilinud aabits on aastast 1777.
Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovits).
Plettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. · Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis. 9 4/11/19 · 17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1620. aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse (kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast. · 1849 ehitati neogooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther. 10 4/11/19 1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju. Päev enne seda oli Järvamaa praost koos kahe teise
Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum) Kastellaani maja, ehitatud 1835–1836 (Ed. Vilde korter muuseum ja Kastellaani maja galerii) Alumine aed ja tiik (praegu Luigetiik) 3. Lossiansambli kavandas Peeter I teenistusse kutsutud itaalia arhitekt Niccolo (Nicola) Michetti . Michettit abistas ja tööd lõpetas tema abiline vene arhitekt Mihhail Zemtsov, 1729. aastal. 4. Planeeriti itaaliapärane kolmetasandiline ansambel, kus lossiesine alumine aed paikneb madalal platool, lossitagune ülemine aed paikneb juba kahel astangul. Esimesel astangul on broderiiparteritega lilleaed, teisel astangul barokse kujundusega Miraaži tiik. Alumine ja ülemine aed on barokse lossiansambli lahutamatuteks osadeks. Mõlemad aiad ja loss kavandati ühe peatelje suhtes sümmeetrilistena.
· Londonisse kutsuti Euroopa parimaid lauljaid · Händelist sai teatri muusikaline juht · Siitpeale lõi ta kuni 1741. aastani regulaarselt 1-2 ooperit aastas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1727 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1728. aastani suutis Kuninglik Muusikaakadeemia majanduslikult vastu pidada siis läks pankrotti · Ooperiakadeemiat püüti taastada ning 1729. a. lõpul avatigi uuesti · 1733. aastal lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse · Händel püüdis end veelkord teostada Covent Gardenis avatud teatrimajas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks · Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas
KATARIINA II SUUR (1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega
Tallinna Tehnikaülikool Protokoll Valgu kontsentratsiooni määramine Bradfordi meetodil Tallinn 2012 Spektrofotomeetria põhialused. Valguse neeldumine keskkonnas on kirjeldatav järgmise skeemiga: , kus I0 - pealelangenud kiirguse intensiivsus; d - valgust neelava kihi paksus; I1 - paksusega d neelava kihi läbinud kiirguse intensiivsus. Valguse neeldumise mõõtmiseks kasutatakse kahte erinevat, kuid omavahel seotud parameetrit: 1. T - Läbilaskvus (transmittance) , mida väljendatakse protsentides. I T= I0 2. A - Absorbtsioon (absorbance), mis on seotud I ja I0ga ning T-ga järgmiselt: I0 A = log = - log T ...
Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast ,,Katariinaks". Sündinud on ta Stettinis 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745. aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire'ga. 1754. aastal sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks
valitsejana................................................................................................................ .............................. 4 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad.......................................................................................... 5 2 Katariina varajane valmisolek troonile tõusmiseks Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2.mail 1729.aastal Pommeri Stettinis. Tema isa Christian August teenis seal Preisi kindralina. Sophie’ t peeti tahtejõuliseks, elavaks, ärksaks ja enesekindlaks. Tal näis olevat enesearendamiseks vajalikke omadusi ning teda valmistati ette juba maast ja madalast õukonnaeluks. Tema ema nägi palju vaeva, et tütrest kangekaelsust välja rookida, kuid suurt kasu sellest ei olnud. Sophie oli tavaline väike tüdruk, kes kuulus oma kehaehituse ja loomulaadi
kunstielu turgutajana, siis sügava jälje Tallinna kunstiajalukku jättis tema kaksikvend Karl. Ta maalis arvukalt linna ja selle ümbruse vaateid. Temagi saabus Eestisse 1798 ja aasta lõpul läks koos vennaga Peterburi. 1816 tuli ta pärast vaheldusrikast elu Venemaa avarustel jälle Tartusse. 1827 asus ta alaliselt elama Tallinnasse. Karl oli ennekõike maastikumaalija. Hernhuutlus Eestis Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729. aastal ja rajasid koguduse Tallinna. Esimene suur usuline ärkamine eestlaste keskel algas Lõuna- Eestis Urvastes 1736. aastal. Pärast hernhuutlaste juhi krahv Zinzendorfi enda visiiti Tallinnasse 1736 hakkas vendi saabuma rohkem. Hernhuutlased olid tänuväärt külalised Põhjasõjast laastatud maal, mille kiriklikkus oli suuresti küsitav. Vennaksed süvendasid juba pietistide poolt tasapisi juurutatud kommet pidada palvetunde väljaspool pühapäevast jumalateenistust.
lauljaid · Händelist sai teatri muusikaline juht · Siitpeale lõi ta kuni 1741. aastani regulaarselt 1-2 ooperit aastas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1727 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1728. aastani suutis Kuninglik Muusikaakadeemia majanduslikult vastu pidada siis läks pankrotti · Ooperiakadeemiat püüti taastada ning 1729. a. lõpul avatigi uuesti · 1733. aastal lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse · Händel püüdis end veelkord teostada Covent Gardenis avatud teatrimajas Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ooperid · 1737. aastal tabas Händelit kolmas pankrot · Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi · 1737. aastal tabas Händelit ka ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest nõrgemaks
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda....
1 JUMAL JA ÜLELOOMULIK Miks üldse see teema? 1. Islam See on kristluse ja judaismiga suguluses olev monoteistlik religioon, mis on hakanud oluliselt mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist. 2. USA USA puutub meisse. Seal on religioon seotud poliitika, hariduse jt elusfääridega tihedamalt kui Euroopas. Märksõnad: evangeelsed sektid, kreatsionism, vabariiklased... Jumal, sõna ja mõiste Kr. k. theos, ld. k. deus Kas “jumal” või “Jumal”? • Antud loengus räägitakse Jumalast (suure algustähega), seda põhjusel, et jutt on monoteistlikes religioonides usutavast ainujumalast. • Polüteistlike religioonide puhul saab rääkida ühest jumalast teiste jumalate seas. Kes või mis on Jumal? Traditsiooniline teism • Jumal on universumi looja, alalhoidja ja aktiivne valitseja. • Igavene isikuline ainujumal. • Judaism, kristlus, islam: inimesel võimalik pälvida surmajärgne igavene elu. Deism, ateism, panteism ...
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
KOOLI NIMI KLASS Eesnimi Perekonnanimi VINCENT VAN GOGH Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Koht Aasta 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.SÜND ja perekond............................................................................................ 4 2.noorus ja enese avastamine............................................................................. 5 3.KUNSTIÕPINGUD............................................................................................... 6 4.allakäik............................................................................................................. 7 5.Kuulsus............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE...............
• Eestikeelse piibli ilmumine rahvale Põhja- ja Lõuna-Eestis: Uue Testamendi aluseks on 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne tõlge, millel oli omakorda pikk ajalugu. 1720-ndate aastate teisel poolel redigeeriti seda tõlget Thor Helle juhtimisel, lähendades seni suhteliselt palju Martin Lutheri saksakeelsele versioonile toetuvat teksti kreekakeelsele originaalile ning parandades selle eesti keelt. Täispiibli ilmumiseks seda teist, 1729. aastal ilmunud versiooni, enam ei muudetud. Vana Testamendi kanoonilised raamatud tõlgiti tõenäoselt uue algatusena otse heebrea originaalist (ehkki Psalmide raamat sisaldab ilmselt ka vanematele tõlkeversioonidele tuginevaid töötlusi). Küll aga pole kahtlust, et toimetamisel oli Thor Helle osa määrav, sest paljud olulised parandused on tehtud kindlasti tema käega. Kanooniliste raamatute esimene toimetamisring kestis 1731. aasta kevadest kuni 1733. aasta
Jõhvi Gümnaasium Jaapan Uurimustöö Julia Kisseljova 10.a klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Geograafiline asend Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos. Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 2...
1719 rajas itaalia muusikast vaimustatud Londoni koorekiht kuninga toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri. Londonisse kutsuti Euroopa parimad lauljad ja Händelist sai teatri muusikaline juht. Teater tegutses erakapitali toel ning pidas vastu kuni 1728. aastani, mil läks pankrotti. Sama aasta alguses tuli Londonis lavale ,,Kerjuseooper", tõsisele itaalia ooperile teravalt vastanduv lõbus teatritükk. Ooperiakadeemiat püüti taastada, 1729 avati teater uuesti, kuid kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, tema kohta ilmus ränka kriitikat ning 1733. lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega. 1737 tabas Händelit kolmas pankrot, kuid finantskrahhi tegid läbi ka tema konkurendid. Händel ei laostanud end ooperiga mitte ainult majanduslikult 1737
mootorsõidukite osakaal sealt kõige suurem ning problemaatilisem. 18. Leia andmeid suuremate ilmastikukatastroofide kohta, ajaloolise jaotuse kaupa. o 1091 - Londoni Tornaado o 1580 - Dover Straits maavärin of 1580 o 1607 - Bristol Kanali üleujutus, 20 Jaanuar 1607 (võimalik tsunami) o 1703 Suur torm o 1607 - Lynmouthi üleujutus, Devon o 1638 Suur äikesetorm, Devon o 1729 - Tornaado Sussex´is o 1755 Tsunami lööklaine Cornwall ,Lisboni maavärinast o 1796 - Lynmouth´i üleujutus , Devon o 1836 - Laviin Lewes´is, ainuke suur laviin Inglismaal o 1884 Colchester´i maavärin, Essex o 1931 - Dogger Bank maavärin o 1952 - Lynmouth üleujutus, Devon o 1947 - Talv 19461947 tugev külm ja lumetormid o 1881 - Eyemouth katastroof, torm, sotimaa o 1953 Põhja mere üleujutus , Inglismaa
1725 aastal kihlus Maria Theresia Hispaania Charlesiga ja ta õde Maria Anna kihlus Hispaaniast pärit Philipiga. Kuid teised euroopa suurriigid sundisid teda loobuma lepingust mille ta sõlmis Dowager Hispaania kuninganna Elisabeth Farnesega, kuna abielu Hispaania ja Austria trooni pärijate vahel oleks rikkunud euroopa võimu tasakaalu. Maria Theresa kes oli saanud lähedaseks Francis Stepheniga tundis kergendust. Francis Stephen jäi õukonda kuni 1729 aastani kui ta tõusis Lorrainis troonile. Kuid talle ei antud Maria Theresa kätt enne kui 31. jaanuaril 1736 kui toimus Poola vabadussõda. Louis XV Prantsusmaalt nõudis et Maria Theresa kihlatu loovutaks oma esivanemate maa oma äiale, Stanislaw Leszczynskile kes oli võimult Poola kuningas. Francis Stephen sai enda valdusse Tuscana suurhertsogiriigi peale seda kui lastetu suurhertsog Gian Castone De' Medici. Maria Theresa ja Francis Stephen abiellusid 12. veebruaril 1736
Kuressaare Ametikool Uurimistöö Vene rahvusköök Juhendaja: Irina Arhipova Koostaja: Rasmus Lember ja Janno Valge Kuressaare 2015 Sisukord 1. Vene rahvusköögi ajalugu 1.1. Vanavene toidud 9. - 16. Sajand 1.2. 17. sajand ja 18. sajandi algus (Moskva periood) 1.3. 18. sajandi keskpaigast kuni 19. saj. esimese kümnendini (Peterburi periood) 1.4. 19. sajandist tänapäevani 2. Venemaale iseloomulikud toiduained 2.1. Piimatooted 2.2. Puu- ja köögiviljad 2.3. Liha 2.4. Kala 2.5. Leib ja teraviljad 2.6. Maitseained 2.7. Toitude valmistamine 3. Traditsioonilised road 3.1. Traditsioonilised söögid 3.2. Traditsioonilised joogid 3.3. Tavad 4. Toitumisharjumused tänapäeval 20.4. Vanavene toidud 9. 16. Sajand Selle perioodi algusest on pärit rukkileib. Peaaegu igast Venemaal kasvatatavast teraviljast tatar, o...
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse kla...
Paljudes küsimustes sai siiski ostustavaks Riigipäeva otsus. Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele ja kehtestati usuvabadus, kui trükivabadus piirati. 1788. aastal alustas Gustav III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita eelmises sõjas (1741-1743) kaotatud alad Soomes. Kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. Järgnevatel aastatel moodustasid Gustav III ja Katariina II liidu Prantsuse revolutsiooni suhtes, kuid Gustav II tulistati ja ta suri 1729. aastal. 14. UUS ÜHISKOND JA UUS RIIK: AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE. Esimese püsima jäänud Inglise koloonia rajasid detsembris 1606 Londonist teele asunud ja 1607 Chesapeake'i lahes maabunud kolonistid. Esimene asula nimetati valitseva kuninga järgi Jamestowniks. Euroopast väljarändamise põhjuseid olid mitmesugused. Esimesed minejad lootsid leida ookeani tagant kulda. 1620. Aastatel hoogustus väljaränne usulistel ja poliitilistel põhjustel
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737
varrukad, pitsiga ääristatud laia krae ja tupsudega nöörkinniti kaelusel. Kaunis sarnased on ka Saare- ja Muhumaal kantud naistekingad oma kaugete eurooplastest esivanematega. Eesti ehetes võib barokliku lillkirja kõrval leida ka sõrmustele ilmunud inglipeakest. Haruldased on talupoegade hõbepeekrid Virumaalt, mille omanikeks on olnud praegusel Lahemaal elanud taluperemehed. Palmse mõisahärra on aga oma talupojad tõstnud sellise au sisse, et mõnedele neist on 1729. aastal vapp antud. Ilumäe kirikus võib neid tänini näha. Ka arhitektuuri alal ei jäänud mõjutused saamata. Sõja, nälja ja katku tõttu Põhjasõja ajal jäi 18 sajandi alguse mõisaarhitektuur üldilmelt tagasihoidlikuks, oli veel sidemeid taluehitistega. Mõisate peahoonedki ehitati puust, kivihooneid oli vaid üksikuid. Uus tõus Eesti mõisaarhitektuuris algas 18 sajandi teisel poolel, üksikutes mõisates ka juba 1730. aastail (näiteks Palmse)
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism: 1. u. 1760-1800- varaklassitsismiks (Prantsusmaal Louis XVI stiiliks). Sellel ajajärgul on tug...
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
tabas igatsus misjonäritöö järele. Ta soovis viia ristiusu ,,metsikutele" ameeriklastele ja ehitada Bermuuda saartele kolledz, ent tema plaan ei saanud piisavalt toetust. Olles saanud 43. aastaseks otsustas ta abielluda Anne Fosteriga, kes köitis Berkeleyt ,,tema vaimsete väärtuste ja tema stiihilise kiindumuse pärast raamatutesse". Neil sündis seitse last. 1728.aasta septembris üüris Berkeley koos oma naise ja mitme sõbraga laeva ja asus teele Rhode Islandi poole, kuhu jõuti 1729. aasta jaanuari lõpus. Sealne elu masendas teda, nähes neegerorje ja alkoholismi ja rõugete kätte surevad indiaanlasi, keda peeti ristimise jaoks ebavääriliseks. Raha kolledzi jaoks ei saabunud end Berkeley leidis oma esimese õpilase ja järelkäija-Samuel Johnsoni, tulevase Kuningliku kolledzi presidenti, mis oli aluseks Columbia ülikoolile. 1734. aasta mais pühitseti ta Cloyne peapiiskopiks, ta pöördus tagasi Iirimaale ja asus elama
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras võimu enda kätte Aleksei kasvataja bojaar Boriss Morozov. Aleksei algatatud ja koostatud on mitmed seadused ja dokumendid, sealhulgas Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik.Tema välispoliitika suurimaks saavutuseks oli aastail 16541667 peetud sõda Rzeczpospolitaga, mille käigus ta vallu...
vääriline järglane? Tollal polnudki Peetri jaoks temale sobivat järeltulijat... Selle võimsa impeeriumi rajaja aga haigestus 1725. aasta alguses ning suri 28. jaanuaril, olles ise vaid 52-aastane. Katariina II 6 ,,Peeter I" Nikolai Pavlenko lk 410 5 Katariina enne valitsejannaks saamist Katariina Sophia Frederike Auguste ehk Katariina Suur ehk Katariina II, sündis Saksa väikevürsti tütrena Stettinis, 21. aprillil 1729. aastal. Katariina toodi Venemaale juba väga noorelt, et ta paari panna tulevase troonipärija- Peeter Feodorovitsiga ehk Peeter III' ga, olles tollal ise vaid neljateistkümne aastane. Peale Venemaale tulemist omandas Katariina väga kiiresti vene keele, kombed ja usu, mistõttu sai ta õukonnas väga populaarseks. Peale selle oli ta laia silmaringiga ning erinevalt enda eelkäijatest ja Peeter I' sest oli Katariina väga kõrgelt haritud. 1745
seal kaheksa kuud. 1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377...
Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted 1. Keskaeg. Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega ,,keskaeg" pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne-Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks võrdlemisi lünklikult sest see oli põhiliselt suuline. 8-9ndal sajandil hakati kirikulaule kirja panema et ühtlustada jumalateenistuste korda. Väljas pool kirikut selleks v...
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
FALKEN EP-01 91Q 1315 FALKEN HS435 91T 1050 FALKEN HS414 91Q 1250 FALKEN LA/SL112 96Q 1400 FALKEN EP-01 91Q 1535 FALKEN EP-01 94Q 1565 FALKEN HS414 94Q 1500 FALKEN EP-01 95Q 1550 GOODYEAR UG500 88T 1631 GOODYEAR UG500 85T 2059 GOODYEAR UG500 88T 2184 GOODYEAR UG500 91T 1729 GOODYEAR UG500 94T 2047 GOODYEAR UG400 1450 GOODYEAR UG500 96T 2194 GOODYEAR UG5 1100 GOODYEAR Eagle GW2 1500 GOODYEAR UG5 1400 KELLY WINTERMARK 91T 950 KELLY WINTERMARK400 91Q 1100 MICHELIN IVALO I2 88Q 1322 MICHELIN IVALO I2 85Q 1673 MICHELIN MAXI-ICE 91Q 1705 MICHELIN IVALO I2 91Q 1359
P P( x) 0 S P an an n ln( ) a b P0 S V V ( ) b P0 log( ) bc A P Lambert - Beer'i seadus: avastas : Bouguer 1729 a. Lambert sõltuvus b -st Beer Sõltuvus C st 1.50 P P 1.00 P P0e kbC ; ln( ) kbC; log( ) bC A P0 P0 0.50
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi e...
1712.aastal läks ta teist korda Londonisse ja kuna tal oli seal väga suur menu, jäi ta sinna pikemaks ajaks. Seal tõi ta lavale mitu uut ooperit ning kaks pidulikku kirikumuusikateost. 1719.aastal rajati Londonisse ooperiteater, mille muusikaliseks juhiks sai Händel. Sellega algas Händeli ooperiloomingu kõrgaeg ja siitpeale lõi ta kuni 1741.aastani regullaarselt 1-2 ooperit aastas. 1728.aastal läks Händeli juhitav teater pankrotti, seda püüti taastada ja 1729.aastal avatigi teater uuesti, kuigi kasina eduga. Händel sattus sageli vastuollu lauljatega, Londoni ajakirjanduses ilmus tema kohta ränka kriitikat ning 1733 lõpetas Kuninglik Muusikaakadeemia tegevuse. Siit algas Händeli elu raskeim aeg: ta pidi võitlema pärast teist pankrotti rajatud konkureeriva ooperiettevõttega ja püüdis end veel kord teostada vastavatud teatrimajas. 1737.aastal tabas Händelit kolmas pankrot, itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi. 1737
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
