Katariina II, PP (1)
Katariina II
Saksamaalt Venemaale
Katariina, sünnijärgselt AnhaltZerbsti printsess Sophia
Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729.a.
Haiglasest ja kõverdunud selgrooga plikast sirgub pärast
piinarikast ravi ilus neiu. Tema kasvatus on luterlikult kasin,
kuid süstemaatiline. Huvi raamatute, vaimse elu vastu võtab
ta kaasa lapsepõlvest.
Enne trooniletõusmist oli Katariina
saksa väikevürsti tütar, Anhalt
Zerbsti printsess Catharina. Tema isa
teenis ohvitserina Friedrich Suure
sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike,
et seisusekohaseks eluks selle
sissetulekutest ei piisanud. Ka tema
tütar tahtis paremat elu ning nii
haaras ta kohe kinni Venemaa
tsaarinna Jelizaveta pakkumisest
abielluda Venemaa troonipärija,
HolsteinGottorpi hertsogi Peteriga.
1744. a. asus elama Venemaale. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks
vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber
ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna).
Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada
kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks
Voltaire'ga. 1754. a. sündis Katariina ja Peetri poeg, kellele anti
nimeks Paul (Pavel Petrovits).
Katariina II Venemaa valitsejannana
Peale Jelizaveta surma sai HolsteinGottorpi Peter, Peeter IIIna,
Venemaa keisriks ning Katariina keisrinnaks. Et Peetri poliitika oli
vastuoluline ning ta hoolis rohkem oma hertsogiriigist kui
keisririigist, siis küpses peagi paleepöördeplaan ning peagi ta
kukutati, asendades ta Katariinaga, kellest sai Venemaa keisrinna
Katariina Suur.
Varsti pärast seda
laskis ta kukutatud
Peeter III mõrvata,
nagu hiljem ka vangis
hoitava endise keisri
Ivan VI ja hoidis oma
poega Pauli kuni oma
surmani valitsemisest
eemal, kavatsedes
viimast oma järglasena
isegi asendada tema
poja Aleksandriga.
Katariina kavatsused ning saavutused
Valitsejana oli Katariinal kavas läbi viia suuri ümberkorraldusi nii
seadusandluses, ühiskondlikus elus, riigi halduskorralduses ja teistes
valdkondades. Selleks, et seda teha kutsus ta kokku seisusi esindava
Seadusandliku komitee, kuid see ei suutnud aadlike vastuseisu tõttu
keisrinna poolt ettepandud reforme vastu võtta ning saadeti lõpuks
tulemusi saavutamata laiali.
Siiski ühtteist saavutati. 1763. a. asutati vaeslaste varjupaigad,
1766. a. pandi Õilsate Aadlineiude Ühingu (Smolnõi Instituut)
asutamisega alus naiste harimisele Venemaal. 1786. a.
rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide
asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi
halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud
omavalitsusõigus.
Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende
õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra
halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda
õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle
aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis
anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku
trooni tagasi nõudma.
Mitmeid Valepeetreid kerkis,
kuid neid ei saatnud eriline
edu kuni ilmus Doni kasakas
Jemeljan Pugatsov (pugatj
hirmutama), kes suutis valla
päästa 18. saj. suurima
talurahvaülestõuse Venemaal.
17731775. a. kestnud
ülestõus saavutas nii suure
ulatuse, et seda maha suruma
kutsuti tolleaegse Venemaa
tuntuim väejuht Suvorov.
Väga edukas oli Katariina
välispoliitika. Türgi sõja (1768
1775) tulemusel sai Venemaa
endale Aasovi ja osaliselt Musta
mere põhjaranniku. 1783. a.
ühendati Venemaaga Krimm ja
Kubanimaa. Järjekordne sõda
Türgiga (17871791) andis
Otsakovi ja stepialad Bugi jõeni.
Venemaa osales kõigis Poola
jagamistes, mille tulemusena
Venemaa saagiks langes üle 8000
km2 territoorium, millel elas 7
miljonit inimest. Poolast sai
Katariina saagiks ka Poola
kunigatroon, millest ta lasknud
teha ööpoti hoidja.
Riigiasjade ajamine oli ka Katariina valitsusajal tema favoriitide käes, kellest
olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on
läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana.
Oma valitsemise ajal hoolitses
Katariina uute maade
vallutamise (Poola kolm
jagamist) kui ka seni
autonoomsetena püsinud
provintside alistamise eest.
Ta laskis äraostetud Euroopa
literaatidel ülistada end
"valgustatud" monarhina, kuigi
tema tegelik valitsemisviis
selleks põhjust ei andnud.
Vladimir Borovikovsky (17571825)
Katariina II pargis, 1794.
Fakte
*Vormsi uue kalmistu rajamise võis
tingida ka Katariina II keeld matta
kirikute lähedale.
* Juutide kõne, mida paljud peavad
"juudi huumoriks", hakkas tekkima
18. sajandil,
Vene impeeriumi provintsis, mida
keisrinna Katariina Teine nimetas
Novorossija, see tähendab Uus
Venemaa.
* Hiljem andis Katariina II
nõusoleku Võru eramõisa
ostmiseks linna rajamiseks.
4.okt.1788.a. kinnitas
Katariina II Võru linna vapi .
* 18. sajandil kutsus Katariina
Suur sakslasi Venemaale. Nii
sai Venemaa Saksa asukaid.
* Tema portree järgi Vene 100rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks".
* Katariina II armastas väga loomi ning selle tõttu toodi talle Venemaale kohale
pingviinid ja sebrad.
*1757. a.avati Moskvas esimene sünnitusabikool, millele peagi järgnes teine
Peterburis.Koolide lõpetajad hakkasid tööle vannutatud ämmaemandatena. 1.
septembril 1763 kinnitas Katariina II Moskva sünnitusmaja sisekorra. Selles on
mõndagi huvitavat; näiteks kästakse vaeseid sisse lasta midagi küsimata. Üldse
keelatakse tunda huvi sünnitaja nime ja päritolu kohta ja lubatakse neil hoida soovi
korral nägu kaetult.Vastu võeti sünnitajaid nädal enne sünnitust ja kirjutati välja
kaks
nädalat pärast seda, kui ei esinenud midagi erakorralist. Vastsündinute jaoks oli eraldi
"lastesaal".
* Reola mõis. Mõisa ajast on säilinud aedniku maja seal all asuvate õunakeldritega.
Pargis kasvab paljuharuline tamm, mis rahva jutu järgi on istutatud Katariina II
poolt.
*Tema valitsemisajal asutati Eestis Paldiski ja
Võru linn ja maakond.
* Tartus ehitati raekoda ja Kivisild.
Katariina II surmast on kaks versiooni:
* Katariina on ajalukku läinud nümfomaanina. Legendi järgi suri ta seksi
tagajärjel hobusega.
* Saatuse iroonia tõttu surnudki ta 6. novembril 1796. a.
südamerabandusse parasjagu hetkel, mil ta Poola kuningatroonil oma
loomulike vajadusi rahuldas. Surres oli keisrinna 68aastane.
* See naine oli väsimatu naudingutes, kuid
samas oli tal erakordne enesevalitsemisvõime,
oskus kui tahes keerulises olukorras mitte
kaotada silmist peaeesmärki. Juba Brockhausi
entsüklopeedia 1822. a väljaandes võetakse
Katariina karakter lühidalt kokku järgmiste
sõnadega: "Kaks kirge valitsesid teda kuni
hauani: armastus ja kuulsuseiha".
Powerpoindi ettekanne Katariina II kohta
Sarnased õppematerjalid
8
doc
Katariina II
Katariina II
Referaat
Tallinn 2010
Sissejuhatus
Referaat räägib naisest nimega Katariina II, kes oli kunagi Venemaa
mõjukas valitseja ja erakordne monarh. Ta oli väga mitmekülgne isiksus, sest
tema puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui ka intelligents. Meelelise ja kirgliku
naisena andus ta igavese armastuse otsinguile ja murdis sellega truudust
traditsioonilistele moraalinormidele.
Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta
üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku
elujõu sümbolit.
2
Katariina II elukäik
Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike
Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke,
Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina
4
doc
Katariina II Suur
(1762-1796)
Referaat
Karin Torim
10T
Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti
printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus
1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal
sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna
Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele
ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks
ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina pühendus kogu hingega
vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et
väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest
2
odt
Katariina II
Katariina II
Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult
Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel
17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema.
1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna
Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a.
asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo ,
hilisema keisri Peeter III-ga
4
doc
Katariina II
KATARIINA II
Referaat
Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis
21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter
Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene
õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai
väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud
filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks
Paul.
Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III
annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-
lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina
6
wps
Katariina I
d'Alembert'I, D.Diderot' ja
Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja.
Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid
(N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt
Prantsuse revolutsiooni.
Allikas rahvasuu:
Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina
võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises
pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks.
Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm
Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21
aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter
Feodorovitsiga
6
doc
Katariina II valitsemiseaeg Venemaal
Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena.
Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma
õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud
üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa
keisririigi troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Pjotr Fjodorovitsi pruudina võttis
Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, millega sai ta nimeks Katariina (
) ning 29. juunil toimus Jekaterina Aleksejevna ning Pjotr Fjodovitsi kihlus.
Vahepeal õppis ta kiiresti ära vene keele. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745. Katariina sai väga
hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofidega,
näiteks Voltaire'ga.
Katariina ning Peetri abielu oli sõlmitud riiklikel kaalutustel ning abielu ei olnud tundeabielu,
kumbki abikaasa omas nn favoriite. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis
4
docx
Katariina II
ELUKÄIK
Katariina, sünnijärgselt printsess Sophia Frederike Auguste. Keisrinna portree järgi
Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse teda „Katariinaks“. Sündinud on ta
Preisimaal 21.aprillil aastal 1729. 1744. aastal asus elama Venemaale, kus 1745.
aastal abiellus troonipärija Peeter Feodorovitšiga. Andekas neiu õppis kiiresti
selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. aastal
ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna).
Katariina sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust
tolleaegse maailma tuntud filoosofidega, näiteks Voltaire’ga. 1754. aastal sündis
Katariina ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul (Pavel Petrovitš). 25. detsembril
1761. a. krooniti Peeter III pärast Jelizaveta surma keisriks. Ta sattus kohe
teravasse vastuollu Venemaa valitsevate ringkondadega, kellele ei meeldinud
tema preisimeelne hoiak
9
pptx
Katariina II ( slaidid )
Katariina II
1729-1796
Elulugu
Sündis 2.mai 1729 Settinis ja suri 17.nov. 1796 Peterburis
sünninimega Sophie Friederike Auguste
1744- võttis vastu õigeusu ja sai nimeks Katariina
1745 abiellus Karl Peter Urlichiga(Peeter III)
Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste
kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni.
Võimuletulek
Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud
Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud.
Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi
kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid