Maria Theresa Walburga Amalia Christina (0)

MARIA THERESA
Greetel Kala
Maria Theresa Walburga Amalia Christina (13. mai 1717 - 29. november 1780) oli ainuke naissoost valitseja Habsburgide ülemvõimu ajal. Ta oli Austria, Ungari, Böömimaa, Mantova, Milaano , Lodomeria, Calcia, Austria madalmaade ja Parma valitseja. Tänu oma abielule oli ta Lorraine hertsoginna , Toscana suurvürstinna ja püha Rooma imperaator.
Ta alustas oma nelikümmend aastat kestnud valitsemist siis kui ta isa, imperaator Charles VI suri oktoobris 1740 . Charles VI sillutas teed tema ühinemiskirjale Pragmaatilise sanktsiooniga 1713, kui Habsburgide maad olid seotud Salic seadusega mille kohaselt ei võinud naistele pärandada. Maria isa surma ajal vaidlustasid Saksamaa, Preisimaa , Baieri ja Prantsusmaa karistuse mille nad Charles VI eluajal olid saanud. Preisimaa suutis vallutada Sileesia, mis oli jõukas Habsburgide provintsi. Maria Theresa proovis seitsme aastase sõjakäigus tagasi saada Sileesiat aga see ei õnnestunud.
Ta abiellus Francis Stepheniga kellega ta sai kuusteist last. Kaasaarvatud Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette , napoli kuninganna Maria Carolina, Parma hertsoginna Maria Amalia ja kaks Püha Rooma keisrit joseph II ja Leopold II.
Kuigi ta oleks pidanud loovutama oma võimu Francisele ja Josephile kes olid tema kaasvalitsejad Austrias ja Böömimaal, oli Maria Theresa absoluutne valitseja kes valitses vaid oma nõuandjate abil. Ta kritiseeris ja ei võtnud omaks mitmeid Josephi tegemisi. Kuigi ta oli intellektuaalselt madalamast klassist kui Joseph ja Leopold, Maria Theresa teadis kui tähtis on tema avalik isiksus ja oli suuteline samaaegselt esile kutsuma austust ja kiindumust oma alamate vastu.
Maria Theresa avaldas haridus - ja finantsreformid krahv Friedrich Wilhelm von Haugwitz ja krahv Gottfried van Swieten, ta edendas ka kaubanduse ja põllumajanduse arengut, ta korraldas ümber Austria sõjaväe. Ja tugevndas seda, tänu kõigele sellele sai Austria rahvusvaheliselt tuntumaks.
Kuid siiski, keeldus ta lubamast usklikku sallivust kuigi ta valitsusvõim oli kitsarinnaline ja ebausklik.
Nagu noor monarh , kes võitles kahes dünaamilises sõjas uskus ka tema et ta otsuste põhjused peaksid olema samad mis ta alamatel, kuid oma viimastel aastatel hakkas ta uskuma et ta otsuste põhjused peavad olema ainult tema omad.
Maria Theresa oli teine aga vanim elusolev laps püha Rooma keisril Charles VI ja Elisabeth Christine Brunswick – Wolfenbüttelil. Maria sündis 13. mai varahommikul 1717 aastal Hofburgi palees , Viinis , ja polnud möödunud just palju aega tema vanema venna peahertsog Leopoldi surmast. Maria ristiti sel samal õhtul kui ta sündis. Lesknaistest keisrinnad Wilhelmine Amalia Brunswick – Lüneburg, kes oli Maria Theresa tädi ja Eleonor Magdalene Pfalz – Neuburg kes oli ta vanaema ,hakkasid neiule ka ristiemadeks. Paljud kirjeldused tema ristimisest rõhutavad seda et imik oli arenenum kui ta nõod, Maria Josepha ja Maria Amalia, kes olid Charles VI vanima venna ja eelkäia Joseph I ja ta selleks ajaks leseks jäänud naise keisrinna Wilhelmine Amalia tütred. Oli näha et Maria Theresa saab enne neid valitsejaks , kuigi nende vanaisa püha rooma kuningas Leopold I oli oma poegadel lasknud alla kirjutada lepingule mille alusel said kõik õigused vanema venna tütred. Kuid tema isa
oli ainuke elus olev Habsburgide pereliige ja tal oli lootust et ta saab poja kes takistaks tema dünastia väljasuremise ja teeks ta edukaks. Seega Maria Theresa sünd oli nii talle kui ka kogu Viini rahvale suur pettumus, kahjuks ei suutnud Charles seda tunned kunagi ületada.
Maria Theresa asendas Maria Josephi kui eeldatav Habsburgide alade pärijanna. Charles VI väljastas pragmaatilise sanktsiooni 1713 aastal kus ta paigutas oma nõod oma tüdardest tahapoole pärimis järjekorras. Charles otsis teiste euroopa suurriikide heakskiitu et oma nõod pärandusest ilma jätta. Nad nõudsid karme tingimusi :Viini lepingus (1731) nõudis Suur Britannia et Austria tühistaks Oostende ettevõtte ning vastutasuks on nad nõus tunnustama pragmaatilist sanktsiooni. Kokkuvõttes, suur Britannia, Prantsusmaa, Saksi – Poola, Ameerika Provintsid, Hispaania , Veneetsia, Kiriku Ühendriik, Preisimaa, Venemaa, Taani, Savoy – Sardiinia , Bavaria ja Diet Püha Rooma Impeerium tunnustasid sanktsiooni. Prantsusmaa, Hispaania, Saksi – Poola, Baieri ja Preisi taganesid hiljem.
Veidike rohkem kui aasta pärast tema sündi sai Maria Theresa endale õe peahertsoginna Maria Anna ning veel ühe õe aastal 1724 ning tema nimeks sai Maria Amelia. Portreed keiserlikust perekonnast näitavad et Maria Theresa sarnanes imperaator Elisabeth Christinega ja peahertsoginna Maria Annaga. Preisi suursaadik märkis et tal olid suured sinised silmad ja heleblondid juuksed kerge punase varjundiga, lai suu ning tugev keha. Tema vanemad ja vanavanemad olid üksteisega lähedalt seotud, muutes Maria Theresa üheks ainukestest Habsburgidest keda poldud koha peal üles kasvatatud . Maria Theresa oli vaikne ja vaoshoitud laps, kes nautis laulmist ja vibulaskmist. Ta isa keelas tal hobusega ratsutamise kuid hiljem õppis ta ära kõik põhitõed sest tal läks neid vaja kui teda Ungaris krooniti. Imperaatori perekond tegi pidevalt ooperi etendusi, sageli viis neid läbi Charles VI , ning Maria Theresale nautis neis osalemist. Tema haridust kontrollisid jesuiidid . Maria Theresa uskus et kaasaegne ladina keel on väga hea aga muud ei osanud jesuiidid talle õpetada. Tema kirjavead ja kirjavahe märkide kasutus olid ebaharilikud ning tal puudusid ametlik käitumine ja kõne, mis olid iseloomustanud tema Habsburgidest eelkäijaid. Maria Theresal arenesid tugevad suhted krahvinna Marie Karoline von Fuchs – Mollardiga kes õpetas talle etiketti. Teda oli haritud joonistamises, maalimises, muusikas ja tantsimises, selleks et ta oleks valmis oma rolliks kuningannana. Ta isa võimaldas tal osaleda nõukogu istungitel 14. eluaastast, kuid ta ei arutanud mitte kunagi riigi asju oma tütrega. Kuigi ta oli veetnud viimased aastakümned oma elust kindlustades Maria Theresa elu, oli ta siiski oodanud ju poega ja ei valmistanud oma tütart ette eluks valitsejana.
Küsimus Maria Theresa abielu kohta püstitati juba neiu varajases lapsepõlves. Esimesena oli ta kihlatud Leopold Clement Lorrainega , kes pidi külastama viini ja kohtuma peahertsoginnaga 1723 aastal. Kuid lõpuks jõudis viini uudis et ta oli surnud rõugetesse. Leopold Clementi noorem vend, Francis Stephen kutsuti viini. Kuigi Francis Stephen oli Maria Theresa isa lemmik kanditaad oma tütre abikaasaks kaalus ta siiski ka teisi võimalusi. Usulised erinevused takistasid teda korraldamast pulmi oma tütre ja kalvinistist Preisimaa printsi Fredericku vahel. 1725 aastal kihlus Maria Theresia Hispaania Charlesiga ja ta õde Maria Anna kihlus Hispaaniast pärit Philipiga. Kuid teised euroopa suurriigid sundisid teda loobuma lepingust mille ta sõlmis Dowager Hispaania kuninganna Elisabeth Farnesega, kuna abielu Hispaania ja Austria trooni pärijate vahel oleks rikkunud euroopa võimu tasakaalu. Maria Theresa kes oli saanud lähedaseks Francis Stepheniga tundis kergendust. Francis Stephen jäi õukonda kuni 1729 aastani kui ta tõusis Lorrainis troonile. Kuid talle ei antud Maria Theresa kätt enne kui 31. jaanuaril 1736 kui toimus Poola vabadussõda. Louis XV Prantsusmaalt nõudis et Maria Theresa kihlatu loovutaks oma esivanemate maa oma äiale, Stanislaw Leszczynskile kes oli võimult Poola kuningas. Francis Stephen sai enda valdusse Tuscana suurhertsogiriigi peale seda kui lastetu suurhertsog Gian Castone De’ Medici. Maria Theresa ja Francis Stephen abiellusid 12. veebruaril 1736. hertsoginna armastus oma mehe vastu oli tugev ja omastav. Kirjad mille ta talle saatis lühidalt enne nende abielu väljendasid ta himu meest näha, kuid teiselt poolt olid tema kirjad stereotüüpsed ja formaalsed. Ta oli väga armukade abikaasa ja mehe truudusetus oli suurim probleem nende abielus, eriti armukade oli Maria Theresa Maria Wilhelmina, Auerspergi printsessi peale kuna too oli mehe tuntuim armuke .
Pärast Gian Castoni surma 9. juulil 1737 , loovutas Francis Stephen Lorraine ja temast sai Toscana suurvürst. Aastal 1738, saatis Charles VI noorpaari tegema oma ametlikku käiku Toscanasse. Võidukaar püstitati Porta Gallasse selle tähistamiseks, ning see on seal veel tänagi. Nende viibimine Florences oli lühike. Charles VI meenutas neile, et nagu ta kardab võib ta surra sel ajal kui tema pärija on miilide kaugusel Toscanas.
1738 aasta suvel kannatas Austria mitmete ränkade vene-türgi sõja kaotuste käes. Türklased kogusid Austria vastu jõude Serbias Valahhias ja Bosnias.viini inimesed mässasid sõja pärast. Frances Stephen oli rahva poolt põlatud, arvati et ta on prantsuse spioon. Sõda otsustati lõpetada järgmisel aastal Belgradi lepinguga.
Charles VI suri 20.oktoobril 1740, Favorita palees , viinis, tema arvatav surma põhjus on see et ta sõi mürgiseid seeni. Ta oli eiranud Savoy printsi Eugene nõu kes soovitas tal armeed varustada mitte kaas monarhide allkirju koguda.
Maria Theresa oli keerulises olukorras. Ta ei teadnud piisavalt riigiasjadest ja ta ei teadnud nõrkusi mis olid ta isa ministritel. Ta otsustas kasutada oma isa nõu, et tuleb säilitada oma nõunikke ja anda järele oma abikaasale kes tema arvates oli rohkem kogenum. Mõlemad otsused olid ebaõnnestunud. Kümme aastat hiljem, Maria Theresa mõrudalt meenutas oma poliitilises testamendis neid tingimusi millest ta oli pidanud tõusma. Ning tema sõnad seda meenutades olid : „ma leidsin ennast ilma raha, ilma laenuta, ilma armeeta, ilma kogemuste ja teadmisteta, täiesti üksi ja lõpuks ilma nõukoguta sest igaüks neist tahtis lihtsalt vaadata ja oodata kuidas asjad arenevad.“
Ta jättis võimalus e et teised riigid võivad proovida haarata tema territooriumi ja asus kohe tagama oma impeeriumi väärikust. Kuna naist ei saadud valida püha rooma keisrinnaks , tahtis Maria Theresa tagada oma mehele turvalise koha imperaatorina. Kuid Francis Stephen ei omanud piisavalt maad ega austust püha rooma keisririigis. Selleks et teha mees keisriks sobivaks ja et võimaldada talle hääletamine keiserlikul valimisel Böömimaa esindajana ( mida ta ise ei saanud teha oma soo tõttu) tegi Maria Theresa Francis Stephenist enda Austria ja Böömimaa kaas valitseja 21. novembril 1740. kuid siiski võttis rohkem kui aasta et Ungari Diet aktsepteeris Francis Stephenit Maria kaasvalitsejana. Vaatamata armastusele oma mehevastu ja sellele et ta oli kaas valitseja ei lasknud Maria Theresa oma mehel kunagi ühtki riiklikku asja otsustada, ning sageli jättis ta nõukogu istungitest välja kuna neil olid lahkarvamused.