Georg Friedrich Handel (0)

Georg Friedrich Händel
1685-1759
Anu-Mai Lillo
[email protected]
· Sündis 23. veebruaril 1685 Halles
· Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg
· Isa õhutas poega õigusteadust õppima
· Isa eest salaja käinud ta pööningul
klavikordi harjutamas
· 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja
õppis põgusalt õigusteadust
· Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus
abiorganistina
· 1703. a. lahkus ta Hamburgi
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1710
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Hamburg (1703-1706)
· Temast sai viiuldaja ooperiteatris
· 1703. a. käis Händel Lübeckis külas
vananeval Buxtehudel, ilmse huviga
peatselt vabaneva prestiizika
organistikoha vastu
· Koha saamise tingimuseks oli abielu
Buxtehude tütrega
· 1705. aasta algul tulid lavale tema
esimesed ooperid ­ "Almira" ja "Nero"
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Itaalia ja Hannover (1706-1712)
· 1706-1709 külastas Händel Itaalia
tähtsamaid muusikalinnu Firenzet,
Roomat, Napolit ja Veneetsiat
· Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu
suurimate itaalia heliloojate Arcangelo
Corelli ja Alessandro Scarlattiga
· Juba Hamburgi ooperiteater kallutas
Händelit itaalialiku kirjaviisi poole
· Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Itaalia ja Hannover (1706-1712)
· Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle
tehti väga häid tööpakkumisi
· 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri
koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi
õukonnas
· Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks
Londonisse
· Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta
aga Hannoveri tagasi ei tulnud
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ ooperid
· Juba esimesel Londoni-visiidil võeti
Händel kuninganna Anne'i poolt
suurejooneliselt vastu
· Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus
Teatris sensatsioonilise menuga
· 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na
sai uueks kuningaks Hannoveri kuurvürst
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ ooperid
· 1719. aastal rajas itaalia muusikast
vaimustunud Londoni koorekiht kuninga
toetusel pidevalt tegutseva ooperiteatri
· Londonisse kutsuti Euroopa parimaid
lauljaid
· Händelist sai teatri muusikaline juht
· Siitpeale lõi ta kuni 1741. aastani
regulaarselt 1-2 ooperit aastas
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1727
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ ooperid
· 1728. aastani suutis Kuninglik
Muusikaakadeemia majanduslikult vastu
pidada ­ siis läks pankrotti
· Ooperiakadeemiat püüti taastada ning
1729. a. lõpul avatigi uuesti
· 1733. aastal lõpetas Kuninglik
Muusikaakadeemia tegevuse
· Händel püüdis end veelkord teostada
Covent Gardenis avatud teatrimajas
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ ooperid
· 1737. aastal tabas Händelit kolmas
pankrot
· Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi
· 1737. aastal tabas Händelit ka
ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest
nõrgemaks
· Oma viimase ooperi "Deidamia" kirjutas
ta alles 1741. aastal
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1739
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ ooperid
· Händeli ooperilooming on läbinisti
itaaliakeelne
· Händel ühendab eri maade ja
koolkondade kogemusi
· Ta ühendas Napoli ja Veneetsia
ooperistiili
· Edaspidi mõjutas teda ka inglise
lavamuusika (Purcell) ja prantsuse ooperi
värvikas orkester
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ ooperid
· Händeli ooperite peakangelased on
eelistatult antiikmaailma suured
isiksused
· Ooperisüzeesid valitseb tavapärane
armastuskolmnurk
· Da-capo-aariat püüdis Händel muuta
kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks
· Uue aariatüübi näide on avanumber
ooperist "Xerxes"
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ ooperid
· Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine
ooper kaotas oma koha muusikaelus
· Händeli ooperite meespearollid on
kirjutatud kastraatlauljaile
· Baritonile ümberseatuna kaotavad nad
muusikaliselt
· Tihti laulavad neid rolle metsosopranid
· Tänapäeval on võimalikuks kompromissiks
kontratenorite kasutamine
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ oratooriumid
· Majanduslikult raske periood 1730. aastatel
sundis Händelit otsima uusi võimalusi
· Oluliseks sai tema loomingus tagasipöördumine
oratooriumi juurde
· Händeli esimesed ingliskeelsed oratooriumid
olid muusikaliselt üsna kirevad
· Ainestik oli pärit Vanast Testamendist
· Publiku vastuvõtt neile oratooriumidele oli hea
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ oratooriumid
· Oratooriumi edu üks põhjusi oli kahtlemata
ingliskeelne tekst
· Briti Impeerium elas 1730. aastatel üle
suurt poliitilist tõusu
· Muusikaelu oli selleks ajaks olnud juba
sajandi Prantsusmaa ja Itaalia mõju all
· Londoni publik hakkas võõrapärasele
muusikale selga pöörama
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ oratooriumid
· Händel oli sünnilt sakslane ja väljenduselt
itaallane
· Tema prestiizi võis päästa ainult
pöördumine inglaste rahvustunde poole
· Inglise oratooriumi kõrgaeg algas
Händeli loomingus 1739. aastal teostega
"Saul" ja "Iisrael Egiptuses"
· Inglise oratoorium oli zanr, mille Händel
rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ oratooriumid
· Händel võttis küll eeskuju itaalia
oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli
veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui
itaallastel
· Händel andis oratooriumides keskse koha
koorile
· Tema oratooriumid on suured
rahvadraamad, mille keskpunktis on juudi
rahva võitlus ja kannatused
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ oratooriumid
· Jumalast äravalitud rahva saatuse
kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi
publik kindlasti patriootliku allegooriana
· Piibliainestikulised oratooriumid:
· "Simson" (1743)
· "Joosep ja tema vennad" (1744)
· "Belsatsar" (1745)
· "Juudas Makabeus" (1747)
· "Jefta" (1751)
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
London ­ oratooriumid
· Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi
draamasüzeesid:
· "Semele" (1744)
· "Herakles" (1745)
· ja allegooriaid:
· "Aja ja tõe triumf" (1737...57)
· Oratooriume kanti ette teatrisaalides
· Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil
ka oma orelikontserte
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Oratoorium "Messias"
· On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul
· Ettekanne 1742. a. Dublinis
· See on tema oratooriumidest ainus
traditsioonilises tähenduses vaimulik teos
· Teksti omapäraks on oratooriumile
iseloomuliku jutustuse täielik puudumine
· Domineerivad prohvetite ennustused
Messia tulekust ja mõtisklused tema
missioonist
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Oratoorium "Messias"
· Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent
ometi on teksti kujundeis Jeesuse elukäik
selgelt kujuteldav
· Oratoorium püüab esitada Jeesuse-lugu
kõige laiemas ja sügavamas tähenduses
· See on nagu sisukontsentraat Uuest
Testamendist ning suudab tabada midagi
kogu kristluse olemusest
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Oratoorium "Messias"
· Teos on üles ehitatud kolmeosalisena
· I osa tekstis on rida ettekuulutusi Messia
tulekust pastoraalse jõulustseeniga osa
lõpus
· II osa on pühendatud Jeesuse
kannatustele, surmale ja ülestõusmisele
· Evangeeliumi kannatusloo teksti
asendavad siin prohvet Jesaja ütlused
· III osa teemaks on lunastus ja igavene elu
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Oratoorium "Messias"
· Teine osa lõpeb kuulsa Halleluuja-kooriga
· Suhteliselt lühike kooriosa koosneb
üksteise otsa lükitud muusikalistest
kujundeist
· Iga uus tekstiosa toob kaasa uue
muusikalise teema ja erineva kirjaviisi
· Ja ometi ei mõju see koor killustatult, vaid
ebatavaliselt jõulise tervikuna
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1748
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
· Kuningas tellis 1749. aastal Händelilt
vabaõhupidustuste jaoks piduliku
orkestrimuusika
· Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik
· Seetõttu nimetatakse seda orkestrisüiti
"Tulevärgimuusikaks"
· 1751. aastal, kui Händel komponeeris oma
viimast oratooriumi "Jefta", hakkas tema
nägemine kiiresti nõrgenema
· Järgmisel aastal tehti talle kolm edutut
silmaoperatsiooni ja Händel jäi pimedaks
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
1756
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
· Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia,
inglise ja prantsuse traditsiooni erinevaid
elemente
· Päritolult sakslane, sai temast Briti
kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks
teda omaks pidada aga itaallased
· Pärast helilooja surma said Londonis tema
oratooriumid inglaste rahvuslikuks
uhkuseks
· Peagi hakkasid seal toimuma suured
Händeli-festivalid
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"
Tän
a n va
a ta m
as t !
Testament
Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"