Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Georg Friedrich Handel (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Georg Friedrich Händel
1685-1759
• Sündis 23. veebruaril 1685  Halles
• Tema isa oli õukonnas tunnustatud  kirurg
• Isa õhutas  poega  õigusteadust õppima
• Isa eest salaja käinud ta pööningul 
klavikordi harjutamas
• 1702. a. astus Händel  Halle  ülikooli ja 
õppis põgusalt õigusteadust
• Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus 
abiorganistina
• 1703. a. lahkus ta  Hamburgi
Toomas  Siitan  "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
1710 
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Hamburg  (1703-1706)
• Temast sai viiuldaja  ooperiteatris
• 1703. a. käis Händel Lübeckis külas 
vananeval Buxtehudel, ilmse huviga 
peatselt vabaneva prestiižika 
organistikoha vastu
• Koha saamise tingimuseks oli abielu 
Buxtehude tütrega
• 1705. aasta algul tulid lavale tema 
esimesed  ooperid  – “Almira” ja Nero
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Itaalia ja Hannover (1706- 1712 )
• 1706-1709 külastas Händel Itaalia 
tähtsamaid muusikalinnu  Firenzet
RoomatNapolit ja Veneetsiat
• Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu 
suurimate itaalia heliloojate Arcangelo 
Corelli
 ja  Alessandro  Scarlattiga
• Juba Hamburgi ooperiteater kallutas 
Händelit itaalialiku kirjaviisi poole
• Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult 
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Itaalia ja Hannover (1706-1712)
• Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle 
tehti väga häid tööpakkumisi
• 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri 
koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi 
õukonnas
•  Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks 
Londonisse
•  Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta 
aga Hannoveri tagasi ei tulnud
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – ooperid
• Juba esimesel Londoni-visiidil võeti 
Händel kuninganna Anne’i poolt 
suurejooneliselt vastu
• Tema ooper Rinaldo läks Kuninglikus 
Teatris sensatsioonilise menuga
• 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na 
sai uueks kuningaks Hannoveri kuurvürst
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – ooperid
• 1719. aastal rajas itaalia muusikast 
vaimustunud Londoni koorekiht kuninga 
toetusel pidevalt  tegutseva  ooperiteatri
• Londonisse kutsuti Euroopa parimaid 
lauljaid
• Händelist sai teatri muusikaline juht
• Siitpeale lõi ta kuni  1741 . aastani 
regulaarselt 1-2 ooperit aastas
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
1727  
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – ooperid
• 1728. aastani suutis Kuninglik 
Muusikaakadeemia majanduslikult vastu 
pidada – siis läks  pankrotti
• Ooperiakadeemiat püüti taastada ning 
1729. a. lõpul avatigi uuesti
•  1733 . aastal lõpetas Kuninglik 
Muusikaakadeemia tegevuse
• Händel püüdis end  veelkord  teostada 
Covent Gardenis avatud teatrimajas
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – ooperid
•  1737 . aastal tabas Händelit kolmas 
pankrot
• Itaalia ooperi ajad Londonis olid läbi
• 1737. aastal tabas Händelit ka 
ajurabandus ja siitpeale jäi ta tervis järjest 
nõrgemaks
• Oma viimase ooperi “Deidamia” kirjutas 
ta alles 1741. aastal
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
1739
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – ooperid
• Händeli ooperilooming on läbinisti 
itaaliakeelne
• Händel ühendab eri maade ja 
koolkondade kogemusi
• Ta ühendas  Napoli  ja Veneetsia 
ooperistiili
• Edaspidi mõjutas teda ka inglise 
lavamuusika ( Purcell ) ja prantsuse ooperi 
värvikas  orkester

Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – ooperid
• Händeli ooperite peakangelased on 
eelistatult antiikmaailma suured 
isiksused

• Ooperisüžeesid valitseb tavapärane 
armastuskolmnurk
• Da- capo -aariat püüdis Händel muuta 
kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks
• Uue aariatüübi näide on avanumber 
ooperist Xerxes
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – ooperid
• Händel kirjutas oma ooperid ajal, mil tõsine 
ooper kaotas oma koha muusikaelus
• Händeli ooperite meespearollid on 
kirjutatud kastraatlauljaile
• Baritonile ümberseatuna kaotavad nad 
muusikaliselt
• Tihti  laulavad  neid rolle metsosopranid
• Tänapäeval on võimalikuks  kompromissiks  
kontratenorite kasutamine
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – oratooriumid
• Majanduslikult raske periood  1730 . aastatel 
sundis Händelit  otsima  uusi võimalusi
• Oluliseks sai tema loomingus tagasipöördumine 
oratooriumi juurde
• Händeli esimesed ingliskeelsed oratooriumid 
olid muusikaliselt üsna  kirevad
• Ainestik oli pärit Vanast Testamendist
•  Publiku  vastuvõtt neile oratooriumidele oli hea
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – oratooriumid
• Oratooriumi edu üks põhjusi oli kahtlemata  
ingliskeelne tekst
• Briti Impeerium  elas 1730. aastatel üle 
suurt poliitilist tõusu
•  Muusikaelu  oli selleks ajaks olnud juba 
sajandi Prantsusmaa ja Itaalia mõju all
• Londoni publik  hakkas võõrapärasele 
muusikale selga  pöörama
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – oratooriumid
• Händel oli sünnilt sakslane ja väljenduselt 
itaallane
• Tema prestiiži võis päästa ainult 
pöördumine inglaste rahvustunde poole
• Inglise oratooriumi kõrgaeg algas 
Händeli loomingus 1739. aastal teostega 
Saul ja “Iisrael Egiptuses”
• Inglise  oratoorium  oli žanr, mille Händel 
rajas ja mida ta esindas omal ajal üksi
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – oratooriumid
• Händel võttis küll eeskuju itaalia 
oratooriumist, kuid tema väljenduslaad oli 
veelgi ooperlikum ja dramaatilisem kui 
itaallastel
• Händel andis oratooriumides keskse koha 
koorile
• Tema oratooriumid on suured 
rahvadraamad, mille  keskpunktis  on juudi 
rahva võitlus ja kannatused
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – oratooriumid
• Jumalast äravalitud rahva  saatuse  
kujutamist mõistis inglise haritud keskklassi 
publik kindlasti patriootliku allegooriana
• Piibliainestikulised oratooriumid:
• Simson (1743)
• Joosep  ja tema vennad” (1744)
• “Belsatsar” (1745)
• Juudas  Makabeus” (1747)
• Jefta (1751)
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
London – oratooriumid
• Piiblidraamade kõrval oli hulk klassikalisi 
draamasüžeesid:
• Semele (1744)
• Herakles (1745)
• ja allegooriaid:
• “Aja ja tõe  triumf (1737...57)
• Oratooriume  kanti ette teatrisaalides
• Osade vahel oli tavaks esitada positiivorelil 
ka oma orelikontserte
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Oratoorium “ Messias
• On loodud 1741. a. kolme nädala jooksul
• Ettekanne 1742. a. Dublinis
• See on tema oratooriumidest ainus 
traditsioonilises tähenduses vaimulik teos
• Teksti omapäraks on oratooriumile 
iseloomuliku jutustuse täielik puudumine
• Domineerivad prohvetite ennustused 
Messia  tulekust ja mõtisklused tema 
missioonist
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Oratoorium “Messias”
•  Kordagi ei esine tekstis Jeesuse nime ent 
ometi on teksti kujundeis Jeesuse elukäik 
selgelt kujuteldav
• Oratoorium püüab esitada Jeesuse-lugu 
kõige laiemas ja sügavamas tähenduses
• See on nagu sisukontsentraat Uuest 
Testamendist ning suudab tabada midagi 
kogu kristluse olemusest
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Oratoorium “Messias”
• Teos on üles ehitatud kolmeosalisena
• I osa tekstis on rida ettekuulutusi Messia 
tulekust pastoraalse jõulustseeniga osa 
lõpus
• II osa on pühendatud Jeesuse 
kannatustele, surmale  ja ülestõusmisele
• Evangeeliumi kannatusloo teksti 
asendavad siin prohvet Jesaja ütlused
• III osa teemaks on lunastus ja  igavene  elu
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Oratoorium “Messias”
• Teine osa lõpeb kuulsa Hal eluuja-kooriga
• Suhteliselt lühike kooriosa koosneb 
üksteise otsa lükitud muusikalistest 
kujundeist
• Iga uus tekstiosa toob kaasa uue 
muusikalise teema ja erineva kirjavi si
• Ja ometi ei mõju see koor kil ustatult, vaid 
ebatavaliselt jõulise  tervikuna
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
1748
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
• Kuningas tellis  1749. aastal Händelilt 
vabaõhupidustuste jaoks piduliku 
orkestrimuusika 
• Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik
• Seetõttu nimetatakse seda orkestrisüiti 
“Tulevärgimuusikaks”
• 1751. aastal, kui Händel komponeeris oma 
viimast oratooriumi “Jefta”, hakkas tema 
nägemine kiiresti nõrgenema
• Järgmisel aastal tehti talle kolm edutut 
silmaoperatsiooni ja Händel jäi  pimedaks
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
1756
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
• Händeli helikeel ühendab saksa, itaalia, 
inglise ja prantsuse traditsiooni erinevaid 
elemente
• Päritolult sakslane, sai temast Briti 
kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks 
teda omaks pidada aga itaal ased
• Pärast  helilooja  surma said Londonis tema 
oratooriumid inglaste rahvuslikuks 
uhkuseks
• Peagi hakkasid seal toimuma suured 
Händeli-festivalid
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"
Tänan vaatamast!
Testament
Toomas Siitan "Õhtumaade 
muusikaajalugu I"

Document Outline

  • Georg Friedrich Händel 1685-1759
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 3
  • Hamburg (1703-1706)
  • Slide 5
  • Itaalia ja Hannover (1706-1712)
  • Slide 7
  • London – ooperid
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • London – oratooriumid
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Oratoorium “Messias”
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
  • Slide 30
  • Slide 31
  • Slide 32
Vasakule Paremale
Georg Friedrich Handel #1 Georg Friedrich Handel #2 Georg Friedrich Handel #3 Georg Friedrich Handel #4 Georg Friedrich Handel #5 Georg Friedrich Handel #6 Georg Friedrich Handel #7 Georg Friedrich Handel #8 Georg Friedrich Handel #9 Georg Friedrich Handel #10 Georg Friedrich Handel #11 Georg Friedrich Handel #12 Georg Friedrich Handel #13 Georg Friedrich Handel #14 Georg Friedrich Handel #15 Georg Friedrich Handel #16 Georg Friedrich Handel #17 Georg Friedrich Handel #18 Georg Friedrich Handel #19 Georg Friedrich Handel #20 Georg Friedrich Handel #21 Georg Friedrich Handel #22 Georg Friedrich Handel #23 Georg Friedrich Handel #24 Georg Friedrich Handel #25 Georg Friedrich Handel #26 Georg Friedrich Handel #27 Georg Friedrich Handel #28 Georg Friedrich Handel #29 Georg Friedrich Handel #30 Georg Friedrich Handel #31 Georg Friedrich Handel #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aiimk Õppematerjali autor
Georg Friedrich Handeli elulugu.

Sarnased õppematerjalid

Georg Friedrich Handel
32
ppt

Georg Friedrich Handel

suurimate itaalia heliloojate Arcangelo Corelli ja Alessandro Scarlattiga · Juba Hamburgi ooperiteater kallutas Händelit itaalialiku kirjaviisi poole · Itaalias omandas ta sealse stiili täiuslikult Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Itaalia ja Hannover (1706-1712) · Händeli edu Itaalias oli nii suur, et talle tehti väga häid tööpakkumisi · 1710. aastal võttis ta vastu kapellmeistri koha Hannoveri kuurvürsti Georg Ludwigi õukonnas · Varsti sõitis Händel kaheksaks kuuks Londonisse · Teiselt reisilt Londonisse 1712. aastal ta aga Hannoveri tagasi ei tulnud Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London ­ ooperid · Juba esimesel Londoni-visiidil võeti Händel kuninganna Anne'i poolt suurejooneliselt vastu · Tema ooper "Rinaldo" läks Kuninglikus Teatris sensatsioonilise menuga · 1714. aastal aga Anne suri ja George I-na

Muusika
Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel
4
docx

Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel

Barokkheliloojad - Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Lapsepõlv ja (21. märts 1685 Eisenach ­ 28. (23. veebruar 1685 Halle ­ 14. aprill eluaastad juuli 1750 Leipzig) 1759 London) · Bachi isa ja kõik onud olid · Ta ilmutas varakult huvi professionaalsed muusikud. muusika vastu; isa soovis · Isa õpetas talle juba lapsena talle paremat tulevikku ja

Muusikaajalugu
Georg Friedrich Händel
11
docx

Georg Friedrich Händel

Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Doris Koddala Elva Kaugõpe 2016 1 Daatumid: Georg Friedrich Händel Georg Friedrich Händel [georg friidrihh hendel] oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse. Sündis: 23. veebruar 1685, Halle, Saksamaa Suri: 14. aprill 1759, London, Suurbritannia Haridus: Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg (1702­1703) Vanemad: Georg Händel, Dorothea Händel Õed-vennad: Karl Händel, Johanna Christiana Händel Elulugu 2 Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane

Muusikaajalugu
Georg Friedrich Händel
4
rtf

Georg Friedrich Händel

Georg Friedrich Händel 1685-1759 Händel sündis Halles 23.02.1685. Ta ilmutas varakult huvi muusika vastu; isa soovis talle paremat tulevikku ja õhutas teda õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi. Hamburg (1703-1706) Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti

Muusika
Georg Friedrich Händel
12
pptx

Georg Friedrich Händel

Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ­ ,,Almira" ja ,,Nero". Händel oli alguses väga tug

Muusikaajalugu
Georg Friedrich Händel-referaat
3
doc

Georg Friedrich Händel (referaat)

REFERAAT Georg Friedrich Händel Ruila Põhikool Juhendaja: Margit Aava Autor: Sten Lepmaa Looming: Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu. Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud

Muusika
Händeli elulugu-looming
8
doc

Händeli elulugu, looming

Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685

Muusika
Georg Friedrich Händel- muusika referaat
8
doc

Georg Friedrich Händel- muusika referaat

................................................................................................ 6 3.3 Veemuusika ja tulevärgimuusika............................................................................... 7 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 8 2 SISSEJUHATUS Georg Friedrich Händel (23. veebruar 1685 ­ 14. aprill 1759) oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Händel on Bachi kõrval teine hilisbarokkmuusika suurkuju, kes väljendas ennast peamiselt ooperizanris, mis jäi Bachist puutumata. Bach esindab vana tsunftikunstniku vaimu, Händel uusaegse karjäärikunstniku mudelit. (1) Georg Friedrich Händel 3 1. KARJÄÄRI ALGUS

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun