Johann Sebastian Bach (3)

Johann Sebastian Bach
referaat
Koostas:
Juhendas:
Sisukord
Sisukord lk.2
Sissejuhatus lk.3
Elu ja töö lühikokkuvõte lk.4
Elulugu lk.5
Bachi seos Leipziga lk.6
Bachi poogen lk.7
Looming lk.8
Lisa lk.9
Kokkuvõte lk.10
Kirjandus lk.11
Sissejuhatus
Johann Sebastian Bach (31. märts 1685 Eisenach — 28. juuli 1750 Leipzig )
Johann Sebastian Bach oli saksa helilooja , muusikateadlane, organist ning teda võib pidada Bachide suguvõsa kõige väljapaistvamaks liikmeks.
Johann Sebastian Bachi muusika vastab paljudele muusikasõprade sügavamatele vaimsetele vajadustele: tema muusikal on taevalik ning ajatu kõla. Bachi elus oli valdav pühendumus luteri usule ja tema muusika oli pühandatud selle teenimisele.
Elu ja töö lühikokkuvõte
’’Rahvus: sakslane
Sündinud: Eisenach, 1685
Surnud: Laipzig, 1750
Peamised žanrid: vaimulik muusika saksa protestanlikule jumalateenistusele, eriti kantaadid , instrumentaal - ja klahvpillimuusika.
Põhiteosed: Brandenburgi kontserdid (1721), Goldenbergi variatsiooni ( 1722 ), 4 orkestisüiti, 7 klavessiinikonserti, 3 viiulikonserti, ’’Hästitempereeritud klaver’’ (1722-1744), üle 200 kantaadi , Johannese passioon ( 1723 ), Matteuse passioon (1729), Itaalia konsert (1753), Jõuluoratoorium (1734), Misaa h- moll (1749), Fuugakunst (1750)’’(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson , Muusikaentsüklopeedia, 2006)
Elulugu
Johann Sebastian Bach sündis 31. Märtsil 1685.aastal Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ning samuti ka kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiulimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele Bachile orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis ning jäi varsti peale õppima asumist orvuks. Ema kaotas Bach 1694. aastal ja isa suri 1695 . aastal.
Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Lüneburgis ja Ohrdrufis. 1700–1702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. Organistina ja viiulimängijana töötas ta veel mitmes linnas.
Bach abiellus 1707. aastal oma nõo Maria Barbaraga, kellega sai ta seitse last. 1708. aastal, mil Bach elas Weimaris , kirjutas ta palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima ning sai tööd hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Abikaasa Barbara suri 1720. aastal. Järgmisel aastal abiellus Bach noore lauljatari Anna Magdaleena Wulkiniga, kellega helilooja sai kolmteist last.
1723. aastal siirdus Bach Leipzigisse, kus ta töötas elu lõpuni. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis.
Bachi seos Leipziga
Bachi ülesandeks Leipzigis oli õpetada, varustada muusikaga linna kaht tähtsamat kirkut, püha Tooma ning püha Nikolause kirikut. Bachil olid vihased lahkarvamused kirikut nõukoguga palga ja töötingimuste suhtes. Siiski olid need viljakas loomeaastad. Üks Bachi peamiseks töödeks oli kirjutada, harjutada ja juhatada pühapäevaste jumalateenistuste kantaate mõlemas eelpool mainitud kirikus ja tema pärandis on ligikaudud 250 selle žanris heliteost solistidele, orkestrile ja koorile.
Bach seadis muusikasse kaks Kristuse kannatuse lugu Matteuse ja Johannese evalgeeliumi järgi, kirjutas Jõuluoratooriumi, missa h-molli ja teisi suuri vaimulikke teoseid. Elu lõpupoole ilmus mitu klaverimuusikakogumikku, kuid tema kuulsus ei levinud kaugele. Tema viimaste suuremate teoste hulgas olid Goldbergi variatsioonid klavessiinile, ‘’Muusikaline ohver’’, ‘’Fuugakunst’’.
Bachi poogen
Taanlane Knyd Vestergard lõi Bachi poogna, et mängida Johann Sebastian Bachi sooloviiulisonaate.
‘’Poognal on kõrge kaar, vibu ja jõhvi kaugus on kõige laiemas kohas 10cm . Üksikutel keeltel mängides saab jõhve pöidlaga pingutada. Neid taas lõdvestades mängib viiuldaja kõigil keeltel ja saab pidevalt vote akorde.’’(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006)
See leiutis võimaldab mängida Bachi muusikat nii, nagu kujutleb seda poogna 20. sajandi leidur, mitte nii, nagu Bach seda kuulis või kujutles.
Looming
Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, tema teosed tundusid tema eluajal nii kõla kui ka sisu poolest harjumatult uudseina. Ta pani aluse paljudele tänapäevastele muusikavormidele ning täiustas fuugavormi.
Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse “Hästitempereeritud klaveri”, mille esimene osa ilmus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. “Hästitempereeritud klaver” sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse “Inglise süidid”, “Prantsuse süidid”, “Kromaatiline fantaasia ja fuuga ”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid , fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad fuugad, prelüüdid, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud.
Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat.
Lisa
Pilte Johann Sebastian Bachist
Kokkuvõte
Bachi surma ajal oli muusikaline mood kiires muutumises ning tema loomingut peeti vanamoeliseks. Eluajal on ta tuntust kogunud orelikunstnikuna, mitte heliloojana. Võrreldes Beethoveni ja Mozardiga oli tal peale surma vähe mõju, kuni Mendelssohn 19. sajandil taasavastas Bachi geniaalsed kooriteosed ning tema helitööd said tuntuks . Praegu austatakse ja räägitakse temast kui ühest suurimast kõigist heliloojatest.
Kirjandus
* http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach
* http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_sebastian_bach_jane.ht m
*Tea laste- ja noorte e-entsüklopeedia
*Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, 2006, ‘’Muusikaentsüklopeedia’’, Sinisukk, lk 304-307, lk 33)