Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna
suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Alates 1704. aastast oli ta jesuiitide kolleegiumi Collége Louisle-Grand’i õpilane ja kirjutas juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia, mis pole säilinud. Koolis õppis ta ladina ja kreeka keelt, hiljem omandas itaalia, hispaania ja inglise keele. Kui ta 1711. aastal kooli lõpetas, soovis ta saada kirjanikuks. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Isa survel alustas ta juuraõpinguid, kuid jättis need pooleli. Regendi (Orléans’i hertsogi Philippe II) pihta suunatud satiirid (terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil), mis omistati Voltaire’ile, viisid ta 1717. aastal 11 kuuks Bastille vanglasse. Pool aastat pärast vabanemist esietendus tema tragöödia
...........................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on harida lugejat Voltaire tegemistest ja tuua välja tema tähtsus maailma ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas
kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas Rootsilt endale Läti ja Eesti, algatas ühiskonna reformise lääne eeskujul. Sajandi teisel poolel laskis Katariina II end välja paista "valgustajana". Vene õukonnas muutus suurmoeks rääkida prantsuse keelt. Kirjanduses pääsesid valgustusideed kõige valdavamalt mõjule Prantsusmaal. Prantsuse valgustus oli
Ühiskonda mõjutas ka näitekirjandus ja teater. Teatripubliku hulgas oli palju neid, kes romaane ei lugenud. Teatris valitsesid mõnda aega siiski veel klassitsistlikud normid, nendest vabaneti alles sajandi lõpu poole, romantismi eelõhtul. Luule areng aga aeglustus. Valgustajad ülistasid mõistust ja kippusid seetõttu alahindama tundeid. Uus luule tõus tuli varajase romantismiga.Esikohal oli proosakirjandus. 3.Voltaire,tema looming ja vaated. Prantsuse filosoof ja ajaloolane VOLTAIRE oli valgustusliikumise mõõdukama suuna juht. Sündis Pariisis. Oli kaks korda Bastille' vanglas ja saadeti lõpuks Prantsusmaalt välja. Elas mõned aastad Inglismaal, kus innustus Shakespeare'ist ja inglise vabameelsest filosoofiast ja teaduse avastustest. Tema esimene tõsisem filosoofilise kallakuga töö "Filosoofilised kirjad" (1734) vallandas Prantsusmaal skandaali: kirjastaja heideti Bastille'sse, raamat põletati avalikult Pariisi parlamendi käsul "kui religiooni ja
XI klass Voltaire Referaat Toila 2009 1 Sisukord 1 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Voltaire on üks silmapaistvamaid Prantsusmaa valgustusajastu filosoof. Valgustusajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegipoolest suurmees, kes hakkas teadvustama hariduse tähtsust ning pooldas uut nn valgustusliku absolutismi riigikorraks. Selliste mõtete ja nende avalikustamiste pärast pidi Voltaire taluma tihti tagakiusamist
Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus
Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust
Kõik kommentaarid