Vincent Van Gogh eluloo referaat (0)

KOOLI NIMI
KLASS
Eesnimi Perekonnanimi
VINCENT VAN GOGH
Referaat
Juhendaja : Õpetaja Nimi
Koht Aasta

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.SÜND ja perekond 4
2.noorus ja enese avastamine 5
3.KUNSTIÕPINGUD 6
4.allakäik 7
5.Kuulsus 8
KOKKUVÕTE 9
LOOMING 10
ALLIKAD 11

SISSEJUHATUS

Vincent Willem van Gogh (30. märts 1853 – 29. juuli 1890) oli hollandi maalikunstnik.
Van Gogh oli postimpressionist . Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid 10 aasta jooksul. Tema loomingus on palju autoportreesid, maastikumaale, natüürmorte lilledega, portreesid ning maale potijõulupuudest, viljaväljadest ja päevalilledest.
37-aastaselt tegi Gogh enesetapu. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli välja pandud tema 71 tööd.

SÜND ja perekond

Vincent van Gogh sündis Lõuna-Hollandis Põhja-Brabandis, Zundertis, protestantliku pastori peres. Ta sai vanema venna nime, kes oli surnud mõni tund pärast sündimist . Veel oli tal kaks venda ja kolm õde.
Tema isa oli Theodorus van Gogh (minister) ja ema Anna Cornelia van Gogh (artist). Samad nimed said ka Vincenti noorem vend ja õde. Tema vanaisa Vincent (1789–1874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (1729–1802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina.

noorus ja enese avastamine

1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie, kus ta ka ise üks omanikest oli. Onu Centil ei olnud lapsi ja ta soovis, et üks vennapoegadest võtaks kunagi üle tema osaluse ettevõttes. Pärast väljaõpet saatis Goupil ta
1873 Londonisse. See oli van Goghi jaoks õnnelik aeg: ta oli töös edukas ja teenis 20-aastaselt rohkem kui isa.
Van Gogh armus oma korteriperenaise tütresse Eugnie Loyerisse, aga kui ta julges lõpuks oma tundeid neiu suhtes väljendada, siis lükkas neiu ta tagasi, öeldes, et ta oli eelmise üürnikuga salaja kihlatud. See muutis van Goghi enesessetõmbunuks ja religioosseks ning isa ja onu korraldasid tema üleviimise Pariisi. Pariisis nördis ta nähes, kuidas kunsti käsitletakse tarbekaubana, kus maali väärtus oleneb kõige rohkem tema mõõtmetest. Ta näitas seda ka klientidele välja ja Goupil lõpetas tema töölepingu alates 1. aprillist 1876.
Seejärel läks van Gogh tagasi Inglismaale , kus töötas asendusõpetajana internaatkoolis ja metodisti pastori abilisena, aga sama aasta jõuludeks oli ta juba Hollandis tagasi ja leidis endale esialgu koha Dordrechti raamatupoes. Ta töötas seal 5 kuud, aga talle ei meeldinud see töö.
Van Goghi religioosne huvi kasvas ja 1877 . aasta mais saatis perekond ta Amsterdami teoloogiat õppima. Ta valmistus kooli sisseastumiseksamiteks onu Jan van Goghi juures, eesmärgiga saada ministriks. 1878. aasta juulis kukkus van Gogh eksamil läbi ning lahkus koolist ja onu juurest.
1879. aasta jaanuaris võttis van Gogh vastu ajutise töökoha jutlustajana Belgias Valloonias Prantsusmaa piiri lähedal kaevanduspiirkonnas. Seal elas ta väga tagasihoidlikes tingimustes, samasugustes nagu kaevurid . Teda kutsuti ka „Söekaevanduste Kristuseks“. See ei meeldinud kirikuvõimudele ja ta vallandati.

KUNSTIÕPINGUD

Vincenti vend Theo soovitas tal minna kunsti õppima, toetades seejuures teda rahaliselt. 1880. aasta sügisel sõitis ta Brüsselisse õppima tuntud kunstniku Willem Roelofsi juures, kuid Roelofs veenis teda ametlikult kunstikooli astuma . Kuigi van Gogh oli kriitiline ametliku kunstihariduse suhtes, astus ta siiski 15. novembril 1880 Brüsseli Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Ta õppis seal anatoomiat, samuti standardseid valguse ja varju ning perspektiivi kujutamise reegleid. Ta lahkus koolist 1881. aasta aprillis.
Selle aasta suve veetis ta oma vanemate juures. Suvel kohtus ta sageli oma täditütre Kee Vos-Strickeriga, kes oli tema endise õpetaja Johannes Strickeri tütar. Kee oli temast 7 aastat vanem, tal oli 8-aastane poeg ja ta oli äsja leseks jäänud. Vincent soovis temaga abielluda , aga naine keeldus kindlalt ja ka Kee vanemad olid abielule vastu: nad uskusid, et Vincent ei suuda peret toita. Vincent ei andnud kergesti järele, aga Kee ei muutunud sugugi lahkemaks ja naise vanemate sõnul oli nooruki järeleandmatus tülgastav. Alles aasta lõpul loobus Vincent soovist Keega abielluda.
1882. aasta jaanuaris asus van Gogh Haagi, kuhu teda kutsus realistlik kunstnik Anton Mauve , kes oli abielus tema onutütrega. Mauve õpetas teda maalima õlivärvide ja vesivärvidega ning isegi laenas talle raha oma ateljee jaoks, kuid nende suhe halvenes kiiresti, põhjuseks arvatavasti erimeelsused kipspeade joonistamise üle. Lühikesest õppeajast hoolimata oli Mauve'il van Goghile määratu mõju.
Sama aasta jaanuari lõpus kohtus van Gogh uue kodu otsingutel Clasina Maria Hoornikiga, kes oli alkohoolikust prostituut, 4-aastase tütre ema ja rase . Nad hakkasid koos elama. 2. juulil sünnitas Hoornik poja, kellele andis van Goghi järgi nimeks Willem. Willem kasvas üles teadmises, et on van Goghi poeg, kuid seda tuleb pidada ebausutavaks, sest van Gogh ja Hoornik tutvusid alles 1882. aastal, ja ka van Gogh ei pidanud teda oma pojaks. Van Gogh kujutas Hoorniki paljudel joonistustel . Hoornik soovis van Goghiga abielluda, kuid Vincenti pere oli sellele kategooriliselt vastu. Vincent läks tema juurest ära 1883. aasta lõpus ja tuli tagasi vanemate juurde, kes olid kolinud Nuenenisse Põhja-Brabandis. Hoornik abiellus 1901, kuid 1904 uputas end Schelda jõkke.

allakäik

Nuenenis tutvus van Gogh Margot Begemanniga, kes oli nende naabri tütar ja van Goghist 10 aastat vanem. Margot armus temasse ja nad otsustasid abielluda, kuid mõlemad perekonnad olid sellele vastu. Selle tulemusena võttis Margot üledoosi strühniini, kuid van Gogh suutis ta päästa, toimetades naise kiiresti haiglasse.
26. märtsil 1885 suri van Goghi isa südamerabandusse.
Pariisis nägi van Gogh esimesena impressionistlikku kunsti, teda inspireeris värv ja valgus. Van Goghile hakkas meeldima Jaapani kunst , seega ta hakkas õppima idamaade filosoofiat . Ta unistas sinna reisimisest, kuid Toulouse -Lautrec väitis, et Arles’e küla on sama valgustatud, kui Jaapan. 1888. aasta veebruaris sõitis Gogh Pransusmaale ning kolis „väiksesse kollasesse majasse“. Ta kulutas raha värvile toidu asemel, tarvitas vaid kohvi, leiba ja absinti. Vincenti füüsiline tervis hakkas ka halvemaks minema, on kuuldusi, et ta tarvitas turpetiini ja sõi värvi.
Ühel maailil kujutab van Gogh end kõrva lõikamise tõttu sidemetes peaga. Kõrva lõikamise põhjusel on mitu teooriat: krooniline kõrvavalu, riidu minek kauaaegse sõbra Paul Gaughiniga, hirm Thori abiellumisel majanduslikust toetusest ilma jääda.
27. juulil 1890 tulistas van Gogh endale revolvrist rindu. Kuul põrkas vastu roiet ja läbis keha suuremat kahju tekitamata , jäädes selga pidama . Ta suutis ise koju minna. Seal vaatasid kaks arsti ta üle, aga kumbki ei suutnud teha talle operatsiooni, et kuul tema kehast eemaldada. Järgmisel hommikul jõudis kohale Theo, kellele oli asjast kiiresti teatatud. Vincent nägi siis veel suhteliselt terve välja, kuid tema tervis muutus kõigest tundidega palju halvemaks, sest haava tekkis nakkus, ja samal õhtul, 29 tundi pärast enda tulistamist, ta suri. Theo kinnitusel olid tema viimased sõnad: "Kurbus kestab igavesti."
Vincent van Gogh maeti 30. juulil Auvers-sur-Oise'is. Matus oli rahvarohke: seal oli mitukümmend tuttavat ja kohalikku, sealhulgas Theo van Gogh, doktor Paul Gachet ja teisigi, keda van Gogh oli maalinud. Pärast matust halvenes ka Theo tervis kiiresti, sest ta põdes süüfilist. Theo suri 25. jaanuaril 1891 ja on maetud Vincenti kõrvale.

Kuulsus

Pärast surma kasvas kiiresti van Goghi kuulsus kunstnike, kunstikriitikute, -kaupmeeste ja -kogujate seas. Pärast surma korraldati tema mälestusnäitused Brüsselis , Haagis, Pariisis ja Antverpenis. Järgnesid mõjukad ülevaatenäitused Pariisis (1901 ja 1905), Amsterdamis (1905), Kölnis (1912), New Yorgis (1913) ja Berliinis (1914). Nendel oli kunstnike järgmistele põlvkondadele märgatav mõju.

KOKKUVÕTE

Tänapäeval on van Goghi maalid maailma kõige kallimate seas. Nende maalide hulka, mille eest on makstud üle 100 miljoni USA dollari, kuuluvad "Dr. Gachet' portree", "Joseph Roulini portree" ja "Iirised". Lisaks on veel mitu maali müüdud peaaegu sama kõrge hinnaga.
Kõige laialdasem otsene allikas van Goghi elu kohta on kirjavahetus tema ja ta venna Theo vahel. Nende eluaegne sõprus ning enamus sellest, mis on teada Vincenti arvamustest ja vaadetest, on kätketud sadadesse aastail 1872–1890 vahetatud kirjadesse: rohkem kui 600 kirja, mille Vincent saatis Theole, ja 40, mille Theo saatis Vincentile. Kuigi paljud kirjad on dateerimata, on kunstiajaloolased siiski suutnud need üldiselt ajalisse järjestusse seada.
Esimest korda avaldas van Goghi kirjavahetust Theo lesk Johanna van Gogh-Bonger, tehes seda vastumeelselt, sest ta ei tahtnud, et kunstniku elutragöödia varjutaks tema loomingut. Kuid van Gogh ise luges meeleldi teiste kunstnike elulugusid.

LOOMING

Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö.
Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda. Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruudult. Maalides mehi ja naisi nende raskes igapäevatöös soovis noor kunstnik panna pildile enda kaastunde. Tema maalid on valdavalt tumedates, maalähedastes toonides.
Kuulsaimad maalid:

• „Tähine öö“
  
• „Päevalilled“
  
• „Iirised“
  
• „Moonid“
  
• „ Magamistuba “
  
• „Õitsev mandlipuu “
  
• „Mooruspuu“
  
• „Öökohvik“
  
• „Kartulisööjad“
  

ALLIKAD

• http://et.wikipedia.org/wiki/Vincent_van_Gogh
  
• http://elu24.postimees.ee/205221/vincent-van-goghi-korva-saladus-lahendat i
  
• http://kunstiabi.weebly.com/vincent-van-gogh.html
  
• http://www.biography.com/people/vincent-van-gogh-9515695
  
• http://www.vangoghgallery.com/painting/
  

11