Eestikeelse kirjasõna kujunemine (0)

Keskkool - Eesti keel - Eesti keele ajalugu

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium
xxxxx
11b klass
EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE
Referaat
Juhendaja : xxxx
Viljandi 2012
Table of Contents
Hariduse kujunemine 3
Kolmest raamatust 6
Kasutatud kirjandus 7

Hariduse kujunemine

Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa pinnal jääb ajajärku, kus Saksa ordu oli end kindlustanud Tartu ja Saare- ja Läänemaal. Erinevatel andmetel asustati esimesed toomkoolid 1251 Tartus ja Pärnus, samas F.Amelungi oletuste kohaselt võis olla Tartu toomkool olemas juba 1250. Varane keskaeg ei tundnud otseselt pedagoogilist tegevust. Pigem oli see seotud vaimuliku ja vahel ka ilmaliku tegevusega , mis oli üdini praktiline ja suunatud mõtlemise õppimisele.
Keskaja õpetajad pidasid vajalikuks organiseerida õppetöö suures ranguses, eriti esimesed sammud, et saavutada distsipliin , hävitada uhkus ja omandada ülim jumala järgimise ja austamise kogemus. Samas ei olnud keskaegne õpetus ainult sõnade õpetus, vaid kätkes meie mõistes kõike olulist: grammatika, retoorika , dialektika ( trivium ) ja aritmeetika, geomeetria , astronoomia ja muusika (quadrivium)
Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554 , Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas
Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini.
Katoliiklikud toomkoolid tegutsesid edukalt 16.saj II veerandini. Algselt ei mõjutanud usupuhastus toomkoolide tegevust kuna Eesti- ja Liivimaa rüütelkond ei läinud kohe reformatsiooniga kaasa, aga viimaks see siiski jõudis maarahvani.
M.Lutheri laiali saadetud kirjas raeisadele ja bürgermeistritele, väljendas ta oma seisukohti koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, rõhutades nende tähtsust eriti just linnades.
Aga ainus tõeline ja tegelik samm rahva hariduse tõstmiseks sellest ajast on Wanradt- Koelli Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes.
1575 . aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits.
Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele.
Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks.
1631. a. asutati gümnaasium Tallinnasse. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt töötanud poiste õppeasutusena sajandite kestel mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi, samal kohal, kus töötab praegugi (Kloostri tänav), ehk küll käesoleval ajal koolina ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega.
Maarahva lastel oli ülikooli pääsemine võimatu. Sama kehtib gümnaasiumide kohta, mis loodi Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Aga ka küladesse tekkisid paremad koolid, mis õpetasid lapsi lugema- enam ei olnud tegu ainult pühapäevakoolidega.
dulik.
Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaa ülikoolis, alustas ta talupoiste tasuta õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning usuõpetusele, veidi õpiti raamatuköitmist, kiriku laule, saksa keelt ja arvutamist. Forselius käis oma parimate õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuningas Karl XI ees, et tõendada eesti poiste hiilgavaid võimeid. Tagasiteel Rootsist hukkus Forselius sügistormis ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse. Nelja aasta jooksul oli seminari õpetust saanud ligi 160 eesti noormeest.
1687 . a. oli Liivimaa maapäev otsustanud, et igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma
ehitada kooli ja maksma sealsele koolmeistrile palka. Koolide ehitamine edenes visalt ja õppetöö toimus tavaliselt kusagil rehetoas . Kuigi aadlike seas püsis teatav vastuseis talupoegade
hariduspüüdlustele, olid koolid peagi olemas enamikus Liivimaa Eesti ala kihelkondades.
Koolide kõrval omas lugemisoskuse omandamisel olulist osa ka koduõpetus. Edaspidi hakatigi koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge.
Täiendava muutuse rahvahariduse korraldusse tõi 17. sajandi lõpul absolutistliku kuninga Karl XI (valitses aastail 1672–1697) ajal Eestis kehtestatud Rootsi kirikuseadus, mille ettekirjutusel olid sajandi lõpuks rajatud talurahvakoolid kogu Eestis ning seatud kindlatele alustele koolmeistrite tasustamine. 1680. aastaid iseloomustab lugemisõpetuse kampaania ka Rootsis.Sellel ajal sai alguse Eesti erakordselt kõrge kirjaoskuse tase, mis juba 19. sajandil ületas enamuse teisi maid Euroopas.
Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Aastatel 1687-88 oli Eesti alal kokku 49 kooli, rohkem kui 1060 õpilasega. Levis lugemisoskus, mis omakorda sai eelduseks kirjasõna levikule. 17. sajandi lõpul oli raamatute väljaandmine juba küllaltki elav (Riias Fischeri trükikoda). Aastatel 1631-1710 ilmus eesti keeles 40-45 raamatut.

Kolmest raamatust

1727. a- J.A.Freylinghausen: „Ordung des Heils“ („Jummala Nou innimesse iggawessest Önnistustest....“)
Raamatu sisu (ajalugu):
Tegemist on väikse 20-leheküljelise raamatuga . Kuigi seda trükiti korduvalt, isegi veel 19.
sajandil, ütleb „Eesti kirjanduse ajalugu“, et varaseim säilinud eksemplar pärineb 1766 .
aastast.15 Kuninglikus Raamatukogus on aga säilinud selle 2. trükk 1729. aastast (Kat. 89-186, 8o) ja Ülikooli Raamatukogus 3. trükk 1743 . aastast (Th. bis 33947). Viimasele on
volditud lisalehel lõpus juurde lisatud ükskord üks. Lembit Andresen konstateerib, et see näitab matemaatika algtõdede jõudmist taluperesse pool sajandit enne O. W. Masingu
„ABD-raamatu“ ilmumist.
1641. a- trükiti esimene eestikeelne aabits. (oletavasti)
Raamatu sisu (ajalugu):
Vanimad säilinud aabitsad on aastaist 1694 ja 1698 . Vanim Eestis säilinud aabits on aastast 1777 . Punasesse Raamatusse kantud 18-st aabitsast on 10 ainueksemplarid, neist 5 asuvad Rootsi ja Taani raamatukogudes.
1693. a- Johann Hornungi : „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika).
Raamatu sisu (ajalugu):
Viimati nimetatud grammatika võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele käsiraamatutest ainus, milles puudub sõnastikuosa.

Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/karilatsi/lyhike_versioon.html
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/10225/Eesti_kultuurilugu_KaarelVanamolder.pdf;jsessionid=1F7FF07C2DE57884F6CD417DD61A54CD?sequence=1
A. Adamson, T. Karjahärm. Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Argo 2004

Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent . Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal. - Eesti ajalugu I muinasajast 19. sajandi lõpuni. Tallinn: Avita 2005
Peeter Põld „Eesti kooli ajalugu” 1992
7

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

43 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Scatty Õppematerjali autor

Kuidas eesti keel kujunes

eesti keele kujunemine eesti keele kirjasõna kujunemine forselius toomkoolid lugemisoskus seminar

Kasutatud allikad

https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/10225/Eesti_kultuurilugu_KaarelVanamolder.pdf

Sarnased õppematerjalid

rtf

Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal

1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keel grammatika, pannes kirja põhjaeesti õigekirja reeglid. Neid reegleid tunneme vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani. Suutmatus kirjaviisi kokku leppida on ka põhjus, miks rootsi Piibel tervikuna eesti keeles ei ilmunud. Siiski anti välja 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament, tõlkijateks Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Tegemist oli esimese läbinisti eestikeelse raamatuga. Rootsi aja trükised on valdavalt vaimuliku sisuga, Martin Gilläus tõlkis "Ma tulen taevast ülevalt", kasutusel tänini. Aastatel 16311710 ilmus vähemalt 45 eestikeelset raamatut. 1675 hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht : "Ordinari Freytage PostZeitung". Johann Skytte eestvedamisel loodi: 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, 1631 avati Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasium. 1631 esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks.

Ajalugu

doc

Referaat Forselius, ülikool, Vaimuelu Rootsi ajal.

koolidesse nõudma eeskätt neid lapsi, keda kodus ei suudetud lugema õpetada. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste lugemiseoskus märkimisväärselt kõrge. Hariduslembese Sangaste kirikuõpetaja Chilian Rauscheri väitel käinud karjasedki loomade järel raamatut lugedes. Sama pastori sõnul on „ eesti rahvas nagu sööt, mis head vilja kannab, kui sellele kasvanud võsa maha raiuda.” 2 Eestikeelne kirjasõna. Rahvahariduse edendamise kõrval omas luteri kiriku jaoks olulist tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde. Piibli keele kujundirikkus nõudis selle ümberpanijatelt mitte ainult väga head eesti keele valdamist, vaid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. See omakorda eeldas kirjakeele normeerimist. Raskusi lisas tollase eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks. Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga. Alles 1637. aastal koostas

Ajalugu

doc

Eesti hariduse ajalugu

5 M.Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides II 2004 lk 36-40 4 Aja jooksul asuvad toomkoolide kõrvale ka kihelkonna- ehk raekoolid, mis tegutsevad kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6 Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Saksa linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada.

Ajalugu

doc

Varauusaeg Eestis

ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. RAHVAKOOLID Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eestimaa provintsiaalid otsustasid 1655. aastal, et igas kihelkonnas peab olema ametis koolmeister. 1675 nähti ette koolimajade ehitamist, ent selleks puudusid veel nii majanduslikud tingimused kui vastava ettevalmistusega inimesed. Hakati nõudma, et koguduste juures töötaksid ka kooliõpetajad. Seda nõuet oli aga raske täita, sest eesti keelt valdavaid kooliõpetajaid

Ajalugu

doc

Rootsiaeg

Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest, hoopis vähe oli armulaual käijaid. Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus. Läänemaa Kirbla pastori kohta märgiti, et "ta elab vastikut elu, kraakleb ja tülitseb päevad ning ööd, ei valmista iialgi oma jutlust ette ning pakub armulaual veini asemel õlut." Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Kõrvuti esimese eestikeelse aabitsa väljaandmisega töötas Jhering välja ka ajastule iseloomuliku range kirikukaristuste süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine, mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta. Protestantlik kirik võttis üle katoliku kirikus valitseva nõiajahi ja ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel. Just nüüd hakati üle kogu maa

Ajalugu

odt

Bengt Gottfried Forselius

SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B

Ajalugu

docx

Rootsi aeg

Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisos kus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku

Ajalugu

doc

Bengt Gottfried Forselius

Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetaj

Ajalugu

Rohkem sarnaseid