Tsaaride aeg (0)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Peeter I

Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Jõulise ja jõhkra uuendaja Peeter Suure valitsusaega vaadeldakse otsustava murranguna vana Moskoovia ja uue Venemaa vahel. Tegelikult päris Peeter suurema osa enda eesmärke oma Romanovitest eelkäijatelt. Tema isa, sooja südame ja kuuma verega Aleksei Mihhailovits tahtis lane kogemuste alusel uuendada sõjaväge ning oli esimene tsaar, kes sekkus otseselt põllumajanduse ja tööstuse arendamisse. Peetri poolõde Sofia oli esimene ennast isevalitsejaks nimetav naine Vene troonil ja üritas ajada vallutuslikku välispoliitikat. Peeter erines oma eelkäijatest tegutsemisviisi ja tulemuste ulatuslikkuse poolest. Ta mõistis, et Vene riigi saatus sõltub sellest, kas ta suudab saada territoriaalselt ja kultuuriliselt Euroopa suurriigiks. Sundinud aadlile peae Lääne-Euroopa kombed,

Kunst

5

docx

Referaat Peeter I kohta

Tallinna 21. Kool Peeter I Referaat ajaloos Sissejuhatus Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest. Aastatel 1697 ­ 98 õppis ta Lääne-Euroopas merendust, sõjandust ja püüdis luua Türgi vastast koalitsiooni

Ajalugu

10

doc

Peeter I

· Nimi 3 · Elulugu 4 · Esimesed saavutused 5-6 · Põhjasõda 7 · Pärast Põhjasõda 7 · Administratiivreformid 8 · Reformid 8 · Kasutatud kirjandus 9 2  Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar 1682­1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist 1721. aastast kuni surmani. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne- Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 1682­1696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani).

Ajalugu

5

odt

Peeter I elulugu ja saavutused

Peeter I Peeter I ehk Peeter Suur (vene I (Pjotr I Aleksejevits), I (Pjotr I) ehk (Pjotr Veliki); 9. juuni (30. mai) 1672 Moskva Kreml ­ 8. veebruar (28. jaanuar) 1725 Peterburi) oli Vene tsaar 1682-1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist) 1721. aastast kuni surmani. Peeter I oli tsaar ja keiser Romanovite dünastiast, mis valitses aastail 1613-1917. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid, kes orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Aastani 1689 valitses regendina (monarhi asemikuna) Peetri poolõde Sofja Aleksejevna, aastatel 1682­1696 oli Peeter I troonil koos poolvenna Ivan V-ga (kuni viimase surmani). Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene.

Ajalugu

4

doc

Katariina II

Venemaal. 1786. a. rahvakoolide seaduse alusel sai võimalikuks gümnaasiumide asutamine. 1775. a. Kubermanguseadusega korrastati riigi halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj - hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov

Ajalugu

12

doc

Peeter I

taas. Hertsog de Saint-Simon, ,,Memuaarid" ISELOOMUJOONED Peeter Suur (1682-1725) oli igas mõttes tõsiselt suur. Ta oli 2m ja 4cm pikk ning erakordse söögiisuga. Tarmukas ja teadmishimuline, meeldis tal omandada uusi oskusi, kaasa arvatud hammaste ravimine, mida ta harjutas iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi

Ajalugu

2

doc

Venemaa 17.-18. sajandil

Venemaa 17.-18. sajandil Peeter I Valitsusaeg: 1689-1725 Peetri noorus Peeter I kasvas üles hoopis teistes oludes, kui eelnevad Venemaa valitsejad. Tema lapsepõlv möödus Moskva lähedal külas, kuhu tema asevalitsejast õde oli Peetri pagendanud. Seal paelusid Peetrit sõjamängud ja välismaine tehnika. 1689. aastal saatis täiskasvanud Peeter oma õe kloostrisse ja hakkas ise valitsema. 1697. aastal suundus Peeter I suure delegatsiooniga välismaale, lootuses leida liitlasi võitluseks Türgi vastu. Läbirääkimised lõppesid edutult. Europpa riigid polnud sõjast Türgi vastu enam huvitatud. Selle asemel pakkus äsja Poola kuningaks valitud August II Venemaale liitu Rootsi vastu, pöörates Peetri vallutusplaanid Läänemere suunas. 1700.a. vallanduski Põhjasõda. Peeter I reformid. Ebaõnnestunud Põhjasõda sundis Peeter I reformidega kiirustama. Tuli luua uus korraliku välja

Ajalugu

7

doc

Põhjasõda

Rootsi oli sunnitud andma Venemaale Eesti, Liivimaa, Ingerimaa ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. 2.1 Peeter loob uue armee. Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Peeter mõistis, et armee loomiseks vajab ta kohalikku tööstust, metallide töötlemist, riidevabrikuid ning meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. 2.2 Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)