Katariina II (4)

Valga Gümnaasium
Katarina II
Lühi referaat
Triinu Sirol 8a
Valga 2007
Sisukord
Natuke KatarinaII
KatarinaII Jekatarina II (2.V 1729 Stettin- 17. XI 1796 Tsarskoje selo), Vene keisrinna 1762-96, päritolu Anhalt- Zerbsti printsess Sofia Frederike Auguste . Tuli venemaale 1744, abiellus 1745 Vene troonipärja tulevase keisri Peeter III-ga. Sai Venemaa valitsejaks, kõrvaldanud 1762 kaardiväeohvitseride abiga Peeter III troonilt. Ajas aadli huvidele vastavat poliitikat, tugevdas nende maavaldust ja õigusi pärisoriste ja talupoegade üle. Tgei 1764 ringsõidu Liivimaale nõudis Balti kub-de agraarsuhete reguleerimist. 1773-75 Pugatšovi juhtimisel toimunud talurahvasõja mahasurunemisega kaasnes avalik reaktsioon : keskvõimu tugevdati, vormistati aadli seisuslikud eesõigused (1775 kub-ureform, 1785 aadliarmukiri ja linnade armukiri ) Balti kub-des kehtestati 1783 asehalduskord . Poola jagamiste ( 1772,1793 ja 1795) tagajärjel ühendati Venemaaga Paremkalda- Ukraina , Valgevene ja suurem osa Leedut; 1795 liidentati ka Kuramaa. Vene-Türgi sõdade(1768-74 ja 1787-91) tulemusena liiteti Venemaaga Krimm ja Musta mere põhjarannik ning rajati Musta mere laevastik . Neile aladele asutati Sevastoopol , Herson, Odessa, Jekaterinoslavl( nüüd Dnepropetrovsk9. –K. Valitsemis ajal oli tähtis osa riigiasjades tema soosikul ja nõuandjail G. Orlovil, G. Potjomkinil ja P. Zubovil(1767-1822), neile kinkis ta helded raha, maad ja talupoegi. K. Oli andekas, tahtejõuline, bõimuahne ja lõbuhimuline. Ta kirjutas artikleid komöödiaid ja lastejutte ning andis välja ( 1769 -709 statiiriajakirja.
Ajalooline karamzin KatariinaII kohta
KatariinaII Peetri suuruse tõeline pärija ning uue Venemaa teine arhitekt . Selle unustamatu keisrinna peamine saavutus oli isevalitsuse pehmendamine ilma seda nõrgestamata. Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna – ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised.
Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas Katariina üle kõik meie poliitika koostisosad egajätnud ühtegi neist proovimata... Katariina nõudis seadustelt teoreetilist täiuslikust, kuid ebaõnnestus oma arvamustes, kuidas panne need toimima võimalikult pehmelt ja nii, et need tooks kõige rohkem kasu. Ta andis meile kohtud, omamata väljaõpinud kohtunikke; ta andis meile põhimõttetd , kuid ilma vahenditeta nende rakendamiseks.
KatariinaII igapäevaelu
Ma tõusen kell kuus ja loen või kirjutan oma töötoas üksi kuni poole kaheksani. Kui kell hakkab üheksa saama , saabuvad minu sekretärid ja ma viibin nende seltskonnas kuni kella üheteistkümneni. Siis ma riietun ja vestlen samal ajal ruumisviibijatega. Tualetiks ei lähe mitte alati terve tundi , siis lähen ma vastuvõturuumi . Lõunatan ma ühe ja kahe vahel, pärast lõunat tegelen ma õmblustööga ja lasen endale raamatut ette lugeda kuni kella neljani ; siis saabuvad need, kes ei saanud oma asjust hommikul kõneleda, nendega olen ma kuni kella kuueni. Siis lähen ma kas välja jalutama või mängima, või ajan juttu või mängin. Õhtustan kella üheksa ja kümne vahel, pärast lähen voodisse.
KatariinaII eraelu
Pugatšovi mässu ajal sai alguse Katariina tähtsaim isiklik suhe, tema armulugu Grigori Potjomkiniga. Potjomkin oli vapper sõdur, kuid ka suur musikaarmastaja. Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid , säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791.
Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda. Legendile lisas jõudu Mae Westi kommentaar oma osatäitmise kohta: „ Katariina oli suur keisrinna , tal oli ka 300 armukest. Tegin paari tunniga parima mis suutsin.“
Usaldusväärsed tõendid on siiski ainult 12 Katariina armukese kohta, mõnega neist kujunes tal pikaajaline suhe.
Surutiseaeg ja surm
Küps iga , halvenes tervis ja mure prantsuse revolutsiooni ja Poola ülestõusude pärast muutusid Katariina tema viimastel eluaastatel üha tagurlikumaks.
1790.aastatle Katariina tervis üha halvenes . Ta võttis kaalus juurde ning jalgade reuma ja haavandid pärssisid tema liikumist. Arvatakse et ta oli otsustanud oma poja Pauli troonist ilma jätta ning pärandada riik vanimale pojale Aleksandrile . Kartes et Palul hävitab tema elutöö, tähendas ta 1757 nukralt: „Ma ei saa muuta oma mõtteviisi päritavaks“ 5. novembril 1796 sai Katariina käimlas rabanduse. Teadvusele ta enam ei tulnudki ning suri 6. novembri õhtul. Kui Paulile teatati, et ema on suremas , läks ta Talvepaleesse ja otsis keisrinna paberid läbi. Kui seal oligi mingi paber trooni pärandamisest Aleksandrile, siis Paul hävitas selle.
Lisamaterjal
Troonijärglus pärast Peeter suurt
Kokkuvõtte
Ajaloolised-slavofiilid tunnistavad küll, et Katariina laiendas impeeriumi ning muutis Venemaa suurriigiks, kuid halvustavad tema Saksa päritolu ja lääne aateid. Nõukogude ajaloolaste jaoks oli ta valitseja, kes tegutses aadli huvides ega teinud talurahvahulkade heaks midagi. Alates avalikustamise ajast on mõned Vene õpetlased võtnud Katariina suhtes heatahtlikuma hoiaku ning 1996 korraldas Venemaa Teaduste Akadeemia Katariina surma 200. aastapäeva tähistamaks isegi konverentsi. Lääne ajaloolased on vaielnud, kas Katariinat tuleb vaadelda valgustatud absolutismi või despotismi esindajana.
Kasutatud kirjandus
David Warnes „Vene tsaaride kroonika“ lk 145; lk 137 ; lk 113
Ene4 lk 391
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/vene/pisipilt/pp_05_rokotov_katariina.jpg
http://www.histoiredesjuifs.com/articles.php?lng=fr&pg=764
http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://upload.wikimedia.org/wikisource/hr/thumb/9/98/Katarinaii.jpg/97px-Katarinaii.jpg&imgrefurl=http://hr.wikisource.org/wiki/Poviest_Rusije_II.3&h=120&w=97&sz=3&hl=et&start=3&um=1&tbnid=Vy5byQfkt8a9xM:&tbnh=88&tbnw=71&prev=/images%3Fq%3DKatarinaII%26svnum%3D10%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN
12