Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Katariina
II
Referaat
Koostaja : Evelyn Reinov
Juhendaja : Neeme Randrüüt
Tallinn 2018
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma
d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga
klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter
Sophiet igati esinduslikust küljest välja näidata. · 9ndaks veebruariks jõuavad Moskvasse, kus pidid toimuma Peter Ulrichi 16-nda eluaasta pidustused. Keisrinna Jelizaveta · Peatükist selgub, et Jelizaveta ei pretendeerinudki tegelikult troonile, vaid tegi seda puhtalt olude sunnil. Vastasel korral oleks teda ennast oodanud nunnaks kloostrisse saatmine või ühes lähedastega tagakiusamine. · Esimeseks troonipärijaks sai Katariina I ehk Peeter I abikaasa. Suri 1727 aastal. · Katariina I surma järel krooniti keisriks 11- aastane Peeter II, kes oli Peeter I pojapoeg. Paraku suri 3 aastat hiljem rõugetesse. Järgmiseks troonipärijaks pidigi tegelikult olema Jelizaveta, kuid ta ise leidis, et on selleks liiga noor ning polnud pärilusest huvitatud. · Venemaa Ülemsalanõukogu valis järgmiseks troonipärijaks Kuramaa hertsoginna Anna. Valitses 11 aastat ning suri 1740-ndal aastal.
KATARIINA II SUUR (1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel
Katariina II Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat räägib naisest nimega Katariina II, kes oli kunagi Venemaa mõjukas valitseja ja erakordne monarh. Ta oli väga mitmekülgne isiksus, sest tema puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui ka intelligents. Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile ja murdis sellega truudust traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand Katariina
1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega
Aleksei Razumovski (srn 1771). Õukonnas domineerivaks sai prantsuse kultuur. Peeter III 1728-1762 Keiser 1762, Jelizaveta õepoeg. Väga Preisi-sõbralik, seetõttu aga vene aadlile ei meeldinud. Alustas valgustuslikke reforme, ent kukutati oma sakslannast naise Katariina II poolt ja tapeti. Katariina II 1729-1796 Keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. Tuli võimule paleepöördega, ent kujunes populaarseks. On tuntud valgustatud valitsejana, samas surus julmalt 1774 maha Pugatsovi ülestõusu. Tugevdas keskvõimu. Tal oli rohkelt armukesi, alates juba Peeter III eluajast:
Kõik kommentaarid