Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Katariina II (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
Katariina II
Referaat
Koostaja : Evelyn Reinov
Juhendaja : Neeme Randrüüt
Tallinn 2018

Päritolu

Katariina II sündis 1729. aastal Preisimaal väikevürsti perekonda. Tema sünninimi oli Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst-Dornburg. Ta oli hästi kasvatatud , kaunis, haritud ja heade kommetega tütarlaps. Tema isa oli Christian August, Anhalt-Zerbest’i prints , kes valitses territooriumi koos oma vendadega. Katariina II ema oli Joanna Elisabeth, Holstein -Gottorp’i printsess , keda iseloomustatakse, kui ambitsioonikat naist, kes proovis alati erinevate meetoditega kõrgemat positsiooni ühiskonnas saavutada. Katariina II oli viie-lapselises peres vanim laps.
1744. kutsus Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I Katariina II enda juurde. Tsaarinna leidis, et Katariina II-st saaks hea naine oma õepojale Pjotri Fjodorovitš’ile, tulevasele Peeter III, kuna Saksimaa väikevürstiriigi printsessina, puuduks Katariinal poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonna kujundamisel. Selleks, et abielluda, pidi Katariina II pöörduma Vene õigeusku, ning sai endale nimeks Jekaterina Aleksejevna. Päev hiljem, 29. juuni 1744. aastal kihlusid Katariina II ja Peeter III ning abielu sõlmiti 21. august 1945.

Abielu Peeter III

Katariina II ja Peeter III abielu oli puhtalt poliitiline, mille korraldas tsaarinna Jelizaveta I. Katariina oli abielludes alles 16-aastane ja Peeter 17-aastane. Nad olid täiesti erinevad ja neil polnud midagi ühist. Katariina oli uhke, noor, intelligentne naine, samas kui Peeter oli laps, keda huvitas ainult sõjaväe mängud. Katariina II on oma memuaarides kirjeldanud Peeter III, kui „ idioot “, „Holsteini joodik “ ning „ebakompetentne isik“. Nii Kateriinal kui ka Peeteril oli mitu afääri, mis oli avalikkusele teada.
Ametlikult oli Katariina II ja Peeter III kaks last, poeg Paul ( tulevane keiser Paul I) ja tütar Anna. Paul I sündis 9 aastat pärast abielu sõlmimist 24. septembril 1754 . Kuigi on kahtlus , et laps võis olla Kateriina armukese Sergei Saltõkovi laps (Henry Troyat „Kohutavad keisrinnad“ 2002). Anna sündis 9. detsembril 1757. aastal, kuid haigestus ja suri 8. märtsil 1759. Ka selle lapse isa päritolu on kahtlane, kuna isegi Peeter III arvas , et isa võib olla Katariina II armuke Stasilaw Poniatowski.

Troonile tõus

Venemaa keisririigi tsaarinna Jelizaveta I surma järgselt 1761 . (vana kalender) aastal tuli troonile tema õepoeg Peeter III, keda rahvas sugugi ei sallinud tema Preisimeelsuse tõttu. Peeter III imetles tolle aegset Preisimaa kuningat Friedrich Suurt, ning tahtnuks pigem olla tema teenistuses kui Venemaa troonil. Peeter III püüdis juurutada Preisi sõjaväekorda ja vene õigeusku asendada luterlusega.
9. juulil 1762. haaras Katariina II kaardiväepolgu ohvitseride abiga võimu enda kätte. Polgus teenis tol ajal ka Katariina II armuke Grigori Orlov koos oma vennaga. 14. juulil 1762. krooniti Katariina II Venemaa keisririigi tsaarinnaks. Pärast trooni loobumist paigutati Peeter III Ropša mõisa, kus ta paar päeva hiljem suri. Peeter III surma asjaoludes pole siiani selgusele jõutud.

Sisepoliitika

Katariina II oli arukas naine, mille tõttu oma esimesel valitsemisaastal viis ta sisepoliitikat ettevaatlikult läbi. Ta alustas Peeter III reformide tühistamisega, et kindlustata oma võim. Kuid juba 1763 . aastal alustab ta sihikindlalt siseriiklikku ümberkorralduste tegemist. 1763. moodustati Riiginõukogu, kuhu endise senati asemel kuuluvad erinevad majandusharude juhid. Alustati erinevate varjupaikade ja hooldeasutuste loomist. 1765 . a loodi esimesed linnarahvakoolid, mis olid eelkäijateks gümnaasiumtele ja munitsipaalkoolidele.
Katariina II edendas kunste ja ususallivust ühiskonnas, mis ei laienenud vaid juutidele. 1764. viidi läbi õigeusu kiriku maade riigistamise. 1775. toimus muudatus riigihalduses, et vähendada liigset tsentraliseeritust ning 1782. kehtestati Heakorra- ehk Politseimääruse. 1785 . laiendas Katariina II Venemaa aadli õigusi. Lääne-Euroopa jaoks oli Katariina II valgustatud monarh ja diplomaat.

Välispoliitika

Välispoliitikas oli Katariina II põhieesmärk suurendada Venemaa keisririigi territooriumi. Tema valitsemise ajal suurenes riigi territoorium 520 000 ruutkilomeetri võrra, saades enda valdustesse Aasovi, osaliselt Musta mere põhjaranniku Lõuna-Ukrainas, Krimm, Kubanimaa, Kuramaa, Leedu ja teised. Diplomaatilisi suhteid loodi Preisimaa, Austria, Prantsusmaa ja Suurbritanniaga. Katariina II mängis olulist rolli ka oma endise armuksese Stanislaw Poniatowski troonile tõusul Poola kuningaks. Katariina II muutis Venemaa Keisririigi Kagu-Euroopa domineerivamaks jõuks.

Surm ja pärand

Katariina II suri 16. novembril 1796. rabandusse 67 aastaselt. Tema järgselt sai trooni endale Paul I, kuigi Katariina oli püüdnud enne oma surma trooni pärandada oma pojapojale Aleksander I. Katariina II oli pidevalt oma poja Pauliga opositsioonis, kuna too süüdistas ema oma isa Peeter III surmas. Pauli vastasseis oma emaga tekitas talle palju vastaseid, sest Katariina II poliitika oli Venemaad tunduvalt tugevdanud ja teinud sellest euroopaliku suurriigi. Paul I-le oli aga olulisemad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika. Paul I valitses alla viie aasta, kui 1801. aastal tapsid vandenõulased Aleksandri I teadmisel riigipöörde käigus Paul I. 15. septembril 1801. sai Aleksander I-st Venemaa keisririigi keiser nagu tema vanaema Katariina II oli soovinud.
Katariina II suurendas oskuslikku diplomaatia abil Venemaa võimu ja prestiiži, laiendades Venemaa läänepiiri Euroopa südamesse. Ta oli entusiastlik kirjanduse, kunsti ja hariduse patroon . Tänu Katariina II toimus mitmete akadeemiliste hoonete ehitamine nagu avalik raamatukogu, mida nimetatakse täna Venemaa rahvusraamatukoguks. Katariina II hiilgus on olla naine, keda kõik mäletavad riigi ajaloo otsustavas arengujärgus, täpselt nagu Elisabeth I oli Inglismaal.
Kasutatud kirjandus
Referaat Katariina II #1 Referaat Katariina II #2 Referaat Katariina II #3 Referaat Katariina II #4 Referaat Katariina II #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ereinov Õppematerjali autor
Räägib Venemaa valitsejannast Katariina II, tema päritolust, abielust Peeter III, trooniletõusust, sise- ja välispoliitikast ja surmast.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Katariina II valitsemiseaeg Venemaal
6
doc

Katariina II valitsemiseaeg Venemaal

Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma

Ajalugu
Katariina I
6
wps

Katariina I

d'Alembert'I, D.Diderot' ja Voltaire'iga, kirjutas artikleid, komöödiaid ja lastejutte ning andis 1769-70 välja satiiriajakirja. Hiljem vastustas ta progressiivseid ideid, jälitas vene eesrindliku ühiskonna mõtte pooldajaid (N.Novikovi, A.Radistsevit jt.) ja toetas Euroopa tagurlust, kes püüdis lämmatada Suurt Prantsuse revolutsiooni. Allikas rahvasuu: Katariina II oli väga kergete kommetega naine ja ta kasutas mehi ära. Meestele meeldis Katariina võimu pärast, aga kui Katariinal enam meest vaja ei läinud lasi ta neile talvel (-40kraadises pakases) külma vett peale, et nad jäätuksid surnuks. Allikas : http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/katariina_ii.htm Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21 aprillil 1729. a. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga

Ajalugu
Kokkuvõte Katariina II elust
6
docx

Kokkuvõte Katariina II elust

klass Juhendaja: Silva Taremaa Rakvere 2012 Sisukord Sissejuhatus Venemaa tulevane keisrinna sündis Saksa väikevürsti tütrema. Venemaale kutsuti Katariina juba 14-aastasena, kavatsusega panna ta mehele troonipärijale ja hilisemale keisrile Peeter III-le. Ta õppis kiiresti selgeks vene keele, astus õigeusku ning omandas vene kombed ja harjumused. Seetõttu saavutas ta õukonnas suure populaarsuse. Erinevalt oma eelkäijatest oli Katariina haritud ja laia silmaringiga. Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter

Ajalugu
Kokkuvõte raamatust Katariina Suur-Naise portree
15
docx

Kokkuvõte raamatust Katariina Suur: Naise portree.

Sophiet igati esinduslikust küljest välja näidata. · 9ndaks veebruariks jõuavad Moskvasse, kus pidid toimuma Peter Ulrichi 16-nda eluaasta pidustused. Keisrinna Jelizaveta · Peatükist selgub, et Jelizaveta ei pretendeerinudki tegelikult troonile, vaid tegi seda puhtalt olude sunnil. Vastasel korral oleks teda ennast oodanud nunnaks kloostrisse saatmine või ühes lähedastega tagakiusamine. · Esimeseks troonipärijaks sai Katariina I ehk Peeter I abikaasa. Suri 1727 aastal. · Katariina I surma järel krooniti keisriks 11- aastane Peeter II, kes oli Peeter I pojapoeg. Paraku suri 3 aastat hiljem rõugetesse. Järgmiseks troonipärijaks pidigi tegelikult olema Jelizaveta, kuid ta ise leidis, et on selleks liiga noor ning polnud pärilusest huvitatud. · Venemaa Ülemsalanõukogu valis järgmiseks troonipärijaks Kuramaa hertsoginna Anna. Valitses 11 aastat ning suri 1740-ndal aastal.

Ajalugu
Katariina II Suur
4
doc

Katariina II Suur

KATARIINA II SUUR (1762-1796) Referaat Karin Torim 10T Katariina, sünnijärgse nimega Sophia Frederike Auguste ning Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 21. aprillil 1729 Stettinis. 1744. a. asus elama Venemaale, kus 1745. a. abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Abielu 21. augustil 1745. aastal sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel

Ajalugu
Katariina II
8
doc

Katariina II

Katariina II Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Referaat räägib naisest nimega Katariina II, kes oli kunagi Venemaa mõjukas valitseja ja erakordne monarh. Ta oli väga mitmekülgne isiksus, sest tema puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui ka intelligents. Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile ja murdis sellega truudust traditsioonilistele moraalinormidele. Katariina II on kirjutad ka raamatut, mille autoriks on Gala Naumova. Ta üritab kujutada selles raamatus Katariina elutööd ja isiksust kui naiselikku elujõu sümbolit. 2 Katariina II elukäik Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste. Et Katariina õige nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. Voltaire nimetas Katariinat Catherine le Grand ­ Katariina

Ajalugu
Katariina II
7
doc

Katariina II

1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, printsess Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega

Ajalugu
Venemaa enne 1917-aastat
15
doc

Venemaa enne 1917. aastat

Aleksei Razumovski (srn 1771). Õukonnas domineerivaks sai prantsuse kultuur. Peeter III 1728-1762 Keiser 1762, Jelizaveta õepoeg. Väga Preisi-sõbralik, seetõttu aga vene aadlile ei meeldinud. Alustas valgustuslikke reforme, ent kukutati oma sakslannast naise Katariina II poolt ja tapeti. Katariina II 1729-1796 Keisrinna 1762-1796, Peeter III abikaasa. Tuli võimule paleepöördega, ent kujunes populaarseks. On tuntud valgustatud valitsejana, samas surus julmalt 1774 maha Pugatsovi ülestõusu. Tugevdas keskvõimu. Tal oli rohkelt armukesi, alates juba Peeter III eluajast:

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun