mässus James II kroonimise vastu. Mäss sai lüüa, Scott hukati, ent Defoe pääses vangivõtmisest ja kohtu küüsist (legendi järgi nägi Defoe mässu järgselt surnuaias redutades hauakivil nime Robinson Crusoe, millise nime andis ta hiljem oma kuulsaima romaani peategelasele). Romaani ,,Robinson Crusoe" loetakse üheks maailma kõigi aegade tuntuimaks raamatuks. Robinsoni prototüübiks oli sotlane William Selkirk, kes pandi ta omal valikul karistuseks allumatuse eest 1704. aastal Juan Fernandeze saarele Vaikses ookeanis sadu miile eemal Tsiili rannikust. 1709 korjas kapten Woodes Rogers ta sealt üles. Defoe merehädaline Robinson viibis üksikul saarel aga kakskümmend kaheksa aastat. Tunni osad Õpilaste tegevus Õpetaja tegevus I Tunni organiseerimine (enne tunni algust)
Lahing lõppeb Rootsi hiilgava võiduga, kuigi Venemaa armee olevat olnud tunduvalt suurem, kuid Rootsi armeel oli parem juhtimine. Pärast Narva lahingut Karl XII teeb olulise vea, mis maksab talle kätte, sest arvab, et Venemaa on lõplikult purustatud. Pärast Narva lahingut hakkab sõja õnn Venemaa poole pöörduma. 1703 Vene vägi vallutab Narva jõe suudme. Peeter I otsustab sinna suudmesse rajada Venemaa uue pealinna Peterburi. 1704 Vene armee vallutab Narva ja Tartu. 1705-1708- Eesti ja Liivimaale on see rahulik periood. Karl XII saavutab Rootsi edu Poolaga. Patkul puuakse ülesse Rootsi poolt. Karl XII võtab ette venemaa suuras pealtungi. 1709-1721 Otsustakase Põhjasõja saatus. Otsustav lahing Põhjasõjas on Portava Lahing(tänapäeva Ukraina ala) Vene-Rootsi vaid kohutavad Portava all. Selle lahingu võidab Venemaa ja Rootsi kaotab kogu oma armee. 1710 Veenmaa vallutas kogu Eesti ala. Tallinn
Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks. On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat Ooper ,, Pimpinone" 1725. Oratooriumid ,,Päevaajad" ja ,,Kohtupäev", dramaatiline soolokantaat ,,Ino". Kammermuusikast on olulisemad kolm tsüklit ansamblisüite ja sonaate ,,Musique de table" (,,Lauamuusika" 1733), ,,Pariisi kvartetid" 1737-1738
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest. Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701) 1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peete...
ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust. 17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo. Lõuna-Saksamaal oli eeskujuks Itaalia barokk ja Põhja-Saksamaal rokokoo. Ludwigsburgi residents Tänapäeval suurim kahjustamata säilinud barokkloss Saksamaal asub Ludwigsburgis, mis ehitati Württembergi hertsogi Eberhard Ludwigi residentsiks 1704 kuni 1733. Lossi sisemuses, luksuslikud banketisaalid ja eluruumid kajastavad kolme erineva perioodi stiile. Alates barokiajastu trepikodadest, tualettidest, peenest lossi kirikust ja jahipaviljonist oma imelise krohvitud marmoriga. Noor hertsog Carl Eugen muutis hiljem sisekujundust oma maitse järele kui uus ajastu andis teed kergemale rokokoo stiilile. Seejärel moderniseeriti mitmed lossi ruumid klassikalise ja prantsuse ampiiristiilis
tagandamise nõudest. Karl näitas veel kord üles kangekaelsust, mille tõttu teda hüüti Raudpeaks, ja jäi Augusti tagandamise nõude juurde. August tõmbus oma õukonnaga tagasi Sandomierzisse. Seal moodustas Poola aadel konföderatsiooni August II toetuseks. Nad võitlesid Rootsi okupatsiooni vastu Poolas ja Rootsi poolt nõutud uue kuninga vastu. Sissiaktsioonidega sidusid nad Rootsi vägesid, kahjustades nende võitlusvõimet. Aastal 1703 vallutasid rootslased Torui. Kuigi 1704 saadeti Augustile appi ka Vene korpus, valiti 12. juulil (2. juunil) 1704 Poola aadli enamiku tahte vastaselt Rootsi armee kaitse all uueks kuningaks rootslaste poolt seatud kandidaat Stanislaw I Leszczyski, kes krooniti 24. septembril 1705. Rootslased olid sellega rahul ja kirjutasid 17. novembril 1706 Varssavis alla rahulepingule Poolaga (Varssavi rahu). Venemaa võimsuse kasv ja võidud Rootsi üle Venemaa keiser Peeter I. Jean-Marc Nattier' maal
koosnev Vene väejuhatus läks üle Rootsi poolele. Sõjasaagiks said rootslased endale venelaste suurtükiväe. Kuna saabunud oli talv, polnud sõjakäiku võimalik enam jätkata ja seega pidid Rootsi väed koos kuningaga jääma talvituma Laiusele. Kevadel kandus sõjategevus üle Poola ja Leedu aladele. Eesti ala vallutamine Pärast Narva lahingu kaotust tehti Venemaal ulatuslikud ümberkorraldused ja oldi juba 1701.a valmis Eestit uuesti ründama. 1704.a alustasid Vene väed Tartu ja Narva piiramist, Peeter I juhtimisel 1704.a juuli, Tartu vallutatigi ning kuu aega hiljem ka Narva. Mitu aastat valitses olukord, kus Eesti idapoolsed linnad kuulusid Venemaale ja läänepoolsed Rootsile. Neil vahepealsetel aastatel, pidid venelased ühtepuhku alla andma ikkagi rootslastele. 1708.a küüditati kõik inimesed, kes Tartus elasid, ära Venemaale ning seejärel lasti linn õhku ( küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke). Alates 1709
4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus Tulemused: 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning Kagu-Soomest koos Viiburiga 2
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati. 1576- Stefan Batary (Poola kuningas) 1578-ulatuslik pealetung venelaste vastu 1582- Venemaa-Poola vaherahu (sõlmiti Pihkvamaal) 2.) RAHULEPINGUD 1582- Poola-Venemaa vaherahu. Poola sai kõik venelaste vallutatud kindlused ! 1583- Venemaa-Rootsi vaheruhu (Pljussa) Rootsi sai nii Põ...
palkade ja tööjõukulu kasvuna. 3. 2014 aasta keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta 4 Tabel 1: Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi (Lebedev, 2016) Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 1005 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1057. Kõige suurema keskmise brutopalgaga valdkonnad eestis on ,,finants- ja kindlustustegevus" ning ,,info ja side", vastavalt 1704 ja 1586 eurot kuus. Nendes valdkondades on ka suurim keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus: 2340 ja 2191 eurot. 5 Kõige madalama keskmised palgaga valdkonnad on ,,muud teenindavad tegevused" ja ,,majutus ja toitlustus", vastavalt 557 ja 629 eurot kuus. Tööjõukulud on 749 ja 846 eurot kuus töötaja kohta. Üldiselt võib öelda, et 52% inimesi saavad keskmisest brutopalgast kõrgemat palka ja 48%
Geograafia Kui Teadus Diana Kravtsuk 11.kl Sisukord Christoph Kolumbus Fernão de Magalhães Mikolaj Kopernik Galileo Galilei Isaac Newton Carl von Linné Charles Darwin Alfred Wegener Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast KaugItta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid PõhjaAmeerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Fernando ja Diego. Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães oli portugali meresõitja ja maadeavastaja,kes pur...
30. novembril puhkes Narva all suur lahing. Rootslaste kätte langesid kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl Xii uskus, et sellega on vaenlaste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud, 1701. aasta suvel vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus Poola valdustes. Kaotus Narva lahingus ei olnud aga Venemaad nõrgendanud. 1701. aastal tungisid venelased taas Liivimaale. 1704. aastal langesid Vene vägede kätte Tartu ja Narva. Poolas võitlesid rootslased märksa edukamalt, August ll asemele pandi Poola troonile rootslastele sobiv kuningas. Rootsi ainsaks vastaseks jäi nüüd Venemaa. 1708. aastal alustasid Rootsi väed sõjaretke kavatsusega vallutada Moskva ning sundida venelasi soodsat rahu sõlmima. Kuid nii see ei läinud, 8.juulil 1709. aastal Poltaavias toimunud lahingus said rootslased lüüa. Kuningas Karl
· Sept. 1700 Venelased Narva all. · Narva piiramine: -Rootsi võidab -Kuningas jääb Laiusele talvituma, kuid siis suunab väed Poolasse. Ümberkorraldused Venemaal: · Sõjaväereform - Hakatakse võtma regulaarselt nekruteid -Seatakse sisse aadli teenistuskohustus. · Haldusform, majandusform ja ümberkorraldused ühiskonnas · 1703. a. rajab Peeter 1 Sankt Peterburgi. · Narva ja Tartu vallutamine 1704. a. Aastad 1704 1709: · Püsib seis, kus Rootsi väed on Poolas edukad ning tungivad järjest lõunasse. · Venelaste käes Eesti idapoolsed linnad ja kindlused Venemaa ei usu, et selline olukord on püsiv. · 1708. a. küüditatakse Tartu, Natva ja Valga elanikke. · 1708. a. laseb Peeter 1 Tartu linna õhku. · 1709 pöördepunkt sõjas : Poltaava lahing: -Tänapäeva Ukraina aladel -Rootsi täielik lüüasaamine
A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699....
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
Sotsiaalpedagoogika eellugu : · Kehvemate toetamise katsed kesk- ja uusaja vahetuses. · Töö sai uue tähenduse kui seda seostati sotsiaalse enesetundega. · Töökasvatus kujunes sotsiaalprobleemide, sh vaesuse leevendajaks. · Vaesus polnud enam eelmise elu pattude karistus, vaid ajutine seisund. Esimest korda kasut sots.pedag. mõistet Saksamaal 1840-datel . J.L Vives (1492-1540) · Arendas orbude ja vaeste laste aitamiseks töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi. · Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata. · Oluline oli mõtteviisi kujunemine. F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas ...
Samal ajal vallutas Peeter kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Põhi eesmärk oli siiski Narva vallutamine. Narva komandant keeldus alistamast ja ootas abiväge. Venelased mõtlesid välja järgmise strateegia: nad riietasid osa armeed Rootsi mundritesse. Kindral Horn, kes arvas, et saabunud on abivägi, saatis kindlusest välja oma väeüksused. Mis sattusid Vene varitsusele ja suures osas purustati. Venelased aga linna siiski ei pääsenud. 1704. aastal kui venevägi piiras Narvat, läks Peetril Narva all igavaks ja ta otsustas minna appi Seremetevile kes piiras Tartut. Rootsi sõjalaevad ei lasknud kahe aastajooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Rootsi laevastik oli koondunud Emajõe suudmesse. Venelaevadel õnnestus Rootslased märkamatult ümber piirata ja vene jalavägi vahistas rootslaste eskaadri. Venelaste kätte langes 12 meeskonda ja laeva. F. Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku
Taani kuningas Frederik IV kirjutas alla Trahventhali rahulepingule ja loobus Venemaa ja Poola liidust. Rootsi väed siirdusid Eesti- ja Liivimaale ning poolakad taganesid. Vene võed ründasid Narvat ja kaotasid. Rootslased vallutasid Varssavi ja Krakovi. 1706. aastal tungis Karl XII Saksimaale ja sundis Altranstädti rahuga August II Tugevat (Poola kuningas) troonist lahkuma. 1703. aastal hakas Peeter I rajama Peterburi ning 1704. aastal ründas Narvat ja Tartut. Karl XII hakkas kavandama plaani tungida Moskvasse ja lootis, et liitlaseks saavad Türgi ja Ukraina hetman Mazepa. Türgi keeldus sõjas osalemisest. 1708. aastal asus Rootsi armee teele Moskvasse ja lõunas ühines hetman Mazepa väega. 28. juunil 1709. aastal toimus Poltava lahing Ukrainas. Venemaa võitis. Karl XII sai haavata ja põgenes Türgisse. Karl XII oli sultani külaline Benderi linnas. 1711
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta juba 12- aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. Kooliaja algaastatel esitles abee poissi kirjanik Ninon de Lenclos'le. Kui too 1705 surma sai, jättis ta François'le raha raamatute ostmiseks
teise abikaasa Katariina ( I ). Nad abiellusid 1712. Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peeteri surma 1725. aastal päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. Sõjad ja lahingud: Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". 17. sajandil kuulutas sõja Rootsile. Ta asutas 1703 Rootsi kaubalinna Nyeni (Nevanlinna) asemele Peterburi ja muutis selle 1712 Venemaa pealinnaks. 1704 alustas ta Eesti- ja Liivimaa vallutamist, alistades Tartu ja Narva. Et Liivi- ja Eestimaa valduste tagasivallutamist raskendada, käskis Peeter Tartu ja Narva linnaelanikud küüditada. Lisaks sellele lasti Tartu linn ka õhku. Ent 1709. aasta suvel võitis Peeter Poltaava lahingu, millega toimus sõjas otsustav murrang. 1710. aastaks alistas ta kogu Eesti- ja Liivimaa ning 1714. aastaks vallutas ka Soome. Aastal 1711 ründas Peeter Türgit ja sai tõsise kaotuse osaliseks.
Voltaire elu ja looming Voltaire või õigemini öelda François Marie Arouet(aruee) oli tuntud prantsuse kirjanik, filosoof ja ajaloolane. Ta sündis 1694.aastal Pariisis üsna jõukalt elava advokaadi ja mõnel määral aadliku ema pojana. Voltaire ema suri sünnitamisel ja ta oli ise ka nii haiglane, et ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirju...
KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiulda...
Põhja sõda 1700-1721 Eessõna Põhja sõdas algas jätkusks teistele sõdadele,mis olid toimunud Venemaa,Poola,Taani ja Roots i vahel.Rootsi oli nendest riigitest kõige edukab ,ta oli enim võitnud sõdasid.Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa . Algasid ettealmistused kolmepoolseks kallaletungiks Rootsile. Rootsi aga polnud sõjaks valmis ,kuna riiki oli tabanud just näljahäda.Rootsi oli näruses seisus,noore ja kogenematu kuninga Karl XII...
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
SÕJAD EESTI ALADEL MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 1227 allikad: Läti Henriku kroonika, Taani hindamisraamat eellugu: Muinas-eestlased elasid külades, mis olid tekkinud põllunduseks soodsatesses kohtadesse või suuremate linnuste ümbrusesse. II aastatuhande alguses toimus suur rahvaarvu kasv, palju uusi külasid. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna.Välisohu tõttu olid äärealade kihelkonnad liitunud maakondadeks. 13. saj. alguseks oli Eesti alal 45 kihelkonda, 8 suuremat maakonda (Harjumaa, Rävala, Virumaa, Läänemaa, Järvamaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala) ja 4 nn väike-maakonda (Alempois, Nurmekund, Vaiga ja Mõhu). Haldusüksusi juhtisid vanemad ja riikluse esimeseks märgiks oli vanemate nõukogu kooskäimine. 1187. Sigtuna vallutamine oluline eestlaste välisvõit 1198. saabus regiooni piiskop Albert 1201. rajati Riia linn konflikti põhjused: Eesti asus kahe suure religiooni piirimail j...
Sir Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstroph e'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks, samuti oli ta alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton formuleeris mehaanilise liikumise üldised seadused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutustele. Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said uue maailmapildi nurgakiviks. Põhiliselt kõik oma avastused tegi Newton 25aastaselt. Tema tööd ilmusid suure hil...
Sisukord Sissejuhatus Refereermise teemaks võtsin Suuremõisa lossi. Täpsemalt tuginen lossi ajaloole ja sellele, milline on lossi välimus ja ümbrus ning mis asutused asuvad seal praegu. Eesmärgiks on saada teada rohkem lossi ajaloo kohta. Referaat on ülesesitatud interneti põhistel allikatel. Selle teema valisin, sellepärast et õppisin lossi vasakus tiivas asuvas põhikoolis 4 aastat ja olen kuulnud igasuguseid legende lossis toimunu kohta ning soovin nüüd teada, milline hoone minevikus tegelikult oli. Suuremõisa loss asub Hiiumaal, Pühalepa vallas, Suuremõisa külas. Ülevaade Suuremõisa härrastemaja ehitati aastail 1755-1760 krahvinna Ebba-Margareta Stenbocki ajal. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. Lossis oli hulk kõrvalhooneid, mis on säilinud erinevas seisukorras. Säilinud (ja muinsuskaitse all) on tall, tallmeistrimaja, tõllakuur, ai...
VALGUSTUS (18. sajand) ROMANTISM (18.-19.sajand) REALISM (19.sajand) Maailma ümber mõtlemine Jena koolkonna loomine Realism kasvabki välja Maailma muutub loetakse romantismi ajaloolisest romantismist (industrialiseerumine) alguseks 1797 (Scott!) Rõhk inimeste teadmistel koolkondade teke on rom. Kinnitatud lineaarne ja haridusel (mõtle oma joon! tegevusviis peaga!) Tinglikult loetkase lõpuks Elu tuleb kujutada Tehnika (eriti trüki-) areng 1830 kui oli ilmunud rida fantaseerimata ja nii nagu ta -> eelduseks hariduse realistlikke teoseid on arengule Termin ise on vana, Realismi välj...
· Karl XII tuli oma vägedega Pärnu kaudu narvalastele appi. · Karl XII purustas Narva all kaks korda suuremad Vene väed (40 000), sõjasaagiks langes vene suurtükivägi. d. Rootsi põhivägede lahkumine Poola: · Rootslased talvitusid Laiusel. · Kevadel suundusid Rootsi peajõud Leedu ja Poola aladele, kus peagi alistati Poola. e. Venelaste esimesed võidud Eestis (1701-1704): · Peeter I ümberkorraldused armees. · 1701 algasid venelaste rüüsteretked Eestisse. · 1704 vallutas Venemaa Tartu ja Narva. · 1708 küüditati kõik tartlased Venemaale ja linn õhati. f. Kogu Eesti minek Venemaa kätte: · 1709 sõja otsustav Poltaava lahing Ukrainas, kus rootslased said hävitavalt lüüa. · 1710 alistasid venelased Riia, Pärnu ja Tallinna. 1710 läks kogu Eesti Venemaa kätte. g. Sõja lõpp: · 1721 Uusikaupunki rahu, millega Venemaa sai endale Rootsilt Ingerimaa, Eesti ja Liivimaa. Eesti valitsemine varauusajal (17.-18. saj) 1
Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birža lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus Tartu ja Narva
Põhjused: 1) Rootsi-vastane liit - Venemaa kõige rohkem huvitatud, Eesti hea ligipääs Läänemerele 2) Poola pidas Liivimaad enda alaks 3) Taani soov laiendada maad Osapooled: Rootsi kuningas Karl XII Vene tsaar Peeter I Taani kuningas Frederik IV Poola kuningas August II Tugev Tähtsaimad sündmused; 1) I Narva lahing - 1700.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Rootsi võit. 2) Erastvere lahing - 1701.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit 3) II Narva lahing - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Narva neile 4) Tartu vallutamine - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Tartu neile 5) Tartu hävitamine - 1708.a venelased hävitasid suure osa linnast 6) Pärnu ja Tallinna alistumine - 1710.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja alistumislepinguga saadi Tallinn omale. 7) Harku kapitulatsioon - 1710.a alistumisleping, et mitte lõpetada samamoodi, nagu Pärnu ja Riia (varemetes). Vene vägede võit.
1.viletsad suurtükid lõhkesid tulistamise ajal, tappes oma mehi 2.porised sügisteed ei võimaldanud moona juurde vedada 3.umbusaldati kuningas August II poolt saadetud sõjamehi 4. oli puudus kõigest 5.lumetorm puhus otse vastu 6. Peeter I lahkus 7. halb ettevalmistus sõjaks 4. Rootsi vägede talvitumine Laiusel 4. Eesti ala vallutamine. Õpik lk. 92 ja vihik. 1. Karl XXII lahkumine Eestist 1701.aasta suvel 2. Tartu ja Narva vallutamine venelaste pool 1704 3. küüditamine Tartus, Narvas ja Valgas 1708 aasta talvel (Käsu Hansu "Nutulaul" Esimene teadaolev eesti soost luuletaja, räägib Tartu langemisest 4. Poltaava lahing- pööre põhjasõjas, kus Karl XXII sai purustava löögi ja see võimaldas Venemaal Baltikumi vallutamise lõpule viia 5. Kapituleerumine Venemaale 1710 aastal 6. Põhjasõja jätumine väljaspool Liivimaad 5. Uusikaupunki rahu. Sõja tagajärjed. Vihik. 7. Uusikaupunki rahu 1721 a
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus ja puiduosakond Evelin Tuvi Mehaaniline liikumine Referaat Juhendaja : Dimitri Luppa Tartu 2008 Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusle. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Opt...
Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju. Eesmärk pärineb 2014. aastal ilmunud alkoholipoliitika "Rohelisest raamatust", kus on välja toodud kõnekas fakt, et Eestis tarbiti 2012. aastal 10,3 liitrit absoluutset alkoholi aastas täiskasvanud inimese kohta ja sellega kuulus Eesti Euroopas enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimisest põhjustatud majanduslik kahju aga oli arvutuste kohaselt 1,6-2,5% SKP-st. WHO andmetel on ühiskonnas majanduslik kasu ja kahju tasakaalus, kui alkoholi tarvitamine on maksimaalselt 6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta. 2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ameti...
Isaac Newton Newtoni sünd Kesk-Inglismaal, Lincolni krahvkonnas, Granthami linnakesest umbes 10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla. Seal külas, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. Isaac Newton. Tema sünd oli enneaegne ja juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on. Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Newtoni tervis kogu eluaeg üldiselt laitmatu ja seda ta 84 aastase elu jooksul. Newtoni perekond Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata, sest kui Isaac oli kolmeaastane, läks tema ema mehele preestrile Barnabas Smith´ile. Pärast seda jäi poisi eest hoolitsema vanaema, kuna ema kolis preestri juurde elama. Võõrasisa Smi...
4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused : · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsamaa · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing - rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia, Pärnu, Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. Eesti läks Venemaa kätte. Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne
· Põhjasõja osapooled Venemaa, Rootsi, Taani ja Poola olid ka Liivi sõjas osalised · Liivi sõtta sekkusid teised riigid pärast Venemaa rünnakut, Põhjasõda algas kõigi liitlaste kallaletungiga Rootsile 4. Leidke näiteid Põhjasõja sündmustest, mis võisid süvendada ihalust ,,vana hea Rootsi aja" järele. · Vene vägede rüüsteretked Eesti alale 1701 suvest tsaari korraldus kõik hävitada · 1704 vallutatud alasid käsitles Venemaa kui ajutist saaki, jätkati laastavaid rüüsteretki · 1708 küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale ja linn lasti õhku · Küüditati ka Valga ja Narva elanikke 5. Kuidas õnnestus eesti rahval püsima jääda, kuigi 17.sajandi alguseks oli rahvaarv langenud kriitilise piirini? · Pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata
SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine Hadith prohvet Muhamedi kogutud ütlused ja teod Sunna islami ühiskondlike ja õiguslike tavade korpus Sira prohveti biograafiad Tasfir Koraani kommentaarid ja seletused Nendest allikatest, mis kirja pandud 8-20 saj lähtuvad kõik käsitlused Koraani ilmutamise ja islami algaastate kohta. Koraan jaguneb 114 osaks, mida nimetatakse suuradeks. Neil on erinevad vormid ja pikkused. Enamjaolt on järjestatud need kahanevas pikkusejärjekorras. 2-112 on avamine, viimased kaks vaimude eemale peletamiseks. 1. Suura on FATIHA- avamine. Suurel määral lähtub see raamat samadest uskumstest ja lugudest, mida sisaldab Piibel. Jumal (arab. K ALLAH) valitseb kõike kõikvõimas, kõiketeadev ja halastav olend, kes on loonud maailma ja selle olendud. Ta saadab oma prohvetite kaudu sõnumeid ja seadusi, aidates juhatada inimeste elu. Ning kunagi tuleikus, ajal mis on teada ainult tallem teeb ta maailm...
Kõik olid kindlate vahemaadega Eesti peal laiali. Maamiilits koosnes põhiliselt jalaväest. Relva kasutamine ei olnud väga hea. Muidu üldse võeti põhjasöja jaoks Rootsi poolele kasutada 15000 eestlast. Venelased toimusid Narva kaotusest kiiresti. 1703.aastal korraldati Eestisse suur rüüsteretk. Venelased matkasid läbi põhjast lõunasse kogu Eesti, põletati Rakvere, Põltsamaa, Paide, Viljandi ja veel teised suuremad asulad. Tuhanded inimesed sunniti orjadeks. 1704.aastal kogu Ida-Eesti läks Venemaa võimualla. Edaspidi oli pikem vahe, oli ainult väiksed luure- ja rüüste retked. 1708.aastal Eestis küüditati Tartu linna elanikud ja linn tehti maatasa. Rootslased said rängalt lüüa Poltaava lahingus ja muidugi Venemaa kasutas seda mõistlikult ära. 1709.aastal ilmusid vene väed uuesti Eesti- ja Liivimaa vallutamiseks. See oli keeruline kuna katk oli juba igalepoole levinud. Eesti pärast Põhjasõda Peale Põhjasõda Eesti pilt oli kohutav
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi. 1715. aastal ta laimamise eest korra koguni vangistati. Hispaania Pärilussõja ajal asutas ta perioodilise väljaande ,,A Review of the Affairs of France and of All Europe" (,,Ülevaade Prantsusmaa ja kogu Euroopa asjadest"), mis ilmus algul kord, siis kolm korda nädalas vahetpidamata 1704...1713, sarnanedes tänapäevaste ajalehtedega. 1716...1721 andis ta välja veel mitut ajalehte. Loomingu paremiku moodustavad aga romaanid, mille kirjutamist D.alustas hilises elueas, 59-aastasena. Ilmus ,,Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused". Tema teosed: ,,Kapten singleton" (1720) ,,Moll Flanders" (1722) ,,Katkuaasta päevik" (1722) ,,Roxana" (1665) ,,Ühe kavaleri mälestused" (1665) ,,Uus reis ümber maailma" (1665) ,,Retk läbi Suurbritannia" (1724) ,,Robinson Crusoe" (1719)
Johann Sebastian Bach Referaat Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 324 aastat on möödunud ajast, mil sündis suur muusikfilosoof, kelle loomingut ei mõistnud ega hinnanud tema kaasaegsed, kes elas, töötas ja suri jäädes tundmatuks. Alles 19.sajandil, peaaegu alles 100 aastat pärast helilooja surma, tuli hilinenud kuulsus. Ja ikkagi jäi Bachi looming kogu oma mitmekesisuses, kogu oma sügavuses lahti mõtestamata, sega ei mõistetud. Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüü...
teadustega eputamist. Karmilt süüdistab usufanatismi. Teose vorm on epistolaarne, tegu on kiriromaaniga. 5. Daniel Defoe pandi vangi ja häbiposti, sest kuuludes dissenterite hulka, ärritas ta oma iroonilise pamfletiga ,,Parim viis dissentritest lahti saada" võime nii väga. Kuulsaima teose nimi on ,,Robinson Crusoe", mis räägib Robinson Crusoe elust üksikul saarel. Idee oma peateose jaoks sai Defoe tõsielutõigast - 1704. a läks inglise madrus Tsiili idaranniku lähedal tülli oma laeva kapteniga ja jäi vabatahtlikult Juan Fernandezi saartele, kus viibis 1709. aastani. Defoe Robinson see-eest pidas oma saarel vastu 27 aastat. Teos inspireeris Rousseau'd. 6. Rousseau kirjutas ,,Entsüklopeediasse" muusikast, sest esmakordselt Pariisi minnes lootis ta endale seal nime teha muusikavallas, olles leiutanud uudse noodimärkide süsteemi
Kohtusid Karl XVI ja PeeterI. 1710 alistusid Venemaale Riia, Kuressaatre, Pärnu ja Tln. 1720 purustati Rootsi laevastik. 5)Uusikaupunki rahuleping-1721. Lõppes Rootsi aeg Eestis. 1)Venele Eesti,Liivi-ja ingerimaa.Osa Kagu-soomest ja Viiburi linn 2)Rootsile tagasi Soome aladja 2mln riigitaalrir kahjutasu 3)Rootsile õigus Liivimaalt välja vedada 50000rubla väärtuses teravilja *Peeter I-vene tsaar, põgenes Rootslaste saabumisest kuuldes narva alt, hiljem 1704 vallutati tema käsu peale Tartu ja kuu hiljem ka Narva. *Karl XII-rootsi kuningas *Boriss Seremetjev- vene väejuht Rahvastik: *asustus pärast Liivi sõda-rahvastik kahanenud, 120-140 000 elanikku, 17saj algul 75% taludest tühjad. *Asustus Rootsi ajal- 350-400 000 in. Rootsi rahvaarvust mood. See 10% *Suur näljahäda-1696-1697. põhjuseks hiline kevad, vihmane suvi. Talv külm ja pikk. Langenuid 70-75 000in, ligi 1/5 rahvaarvust.
järel jäi Eestis asuvate Rootsi jõudude ülemjuhatajaks Wolmar Anton von Schlippenbach. Kuninga käsul moodustama põhiliselt eesti talupoegadest koosnevat maakaitseväge maamiilitsat. Esimene tõsisem jõukasutamine toimus 1701. Aasta lõpus Lõuna-Eestis Erastveres, kus Sclippenbach mitu korda arvukama vaenlase käest lüüa sai. 1702. Aasta suvel Valga lähdeal Hummulis toimunud lahingus lõi umbes 18000-meheline Vene armee Sclippenbachi 7000-mehelie väe põhjalikult puruks. Peeter 1704. Aasta suvel Narvat ja Tartut piirama. Alguses hõre pommitamine muutus päev-päevalt intensiivsemaks, Vene vägesid tuli juurde. Juuli algul saabus Tartu alla Peeter 1 isiklikult. Läbirääkimiste tagajärjel linn alistus. Narva oli juba kaks kuud visalt vastu pannud, kui narvalaste püssirohukelder juhuslikult pommitabamusest õhku lendas. Tartu ja Narva vallutamisega sõjategevus Eestis mõneks ajaks soikus. 1708. Aastal kujunes Tartule kastroofiliseks.
1700.-1701. Aasta talvel oli Karl XII Laiusel talvekorteris, see on jätnud tugeva jälje Eesti rahvapärimusse. 1701. Aasta sõjaplaani järgi otsustas kuningas hõivata Kuramaa ja tungida Poolasse. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kaitseks jäetud jõud olid väikesed ning 1703 vallutas Vene vägi Ingerimaa. 1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva. Uueks Poole kuningaks sai Stanislaw Leszczynski, kellega Karl XII sõlmis 1705. Aastal rahu- ja liidulepingu. 1706. aastal sõlmis ta rahulepingu ka Saksimaaga. 1705.- 1706. aasta talvel võttis Karl XII ette sõjakäigu Venemaale ja tekitas venelastele suuri kaotusi. Ta jätkas Venemaa-vastast sõjategevust koos Ukraina kasakate hetmani Ivan Mazepaga ka 1707 ja 1708, kuid 9. Oktoobril 1708 kaotas Rootsi Valgevenemaale Lesnaja lahingu
Ta õppis 1661-1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 selle ülikooli professor. 1672. aastast oli Newton Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. Tema peamised tööd ilmusid tema teostes " Loodusfilosoofia matemaatilised alused " aastal 1687 ja "Optika " aastal 1704. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused ning tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Optika põhiseadused. Ta avastas valguse dispersiooni, lahutades valge valguse prisma abil spektiks, põhjendas pikksilma kromaatilise aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning eeldas valguse polaristasiooni olemasolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
