Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Valgustatud Absolutism (0)

1 Hindamata
Punktid
Valgustus
Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele
Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J. Locke + Berkeley ja D. Hume
Eeldused:

Iseloomulikud jooned:
  • Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse
  • Vaimse vabaduse hindamine
  • Katoliku kiriku kritiseerimine
  • Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid
  • Ratsionalism
  • Progress toimub kogu aeg
  • Kasvatus omab tähtsat rolli
  • Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt)

*Inimõiguste väljakujunemine
Valgustajad :

Merkantilism J.B Colbert 17 saj
Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele
Riiklike manufaktuuride teke
Koloniaalsüsteem
Eksport ületab importi
Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj
Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted)
Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi.
Liberalismi idee
Parlamentaarne Inglismaa
Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist.
James I:
Charles I: algusaastadl oldi parlamendivõimu tipp
Avalik tüli:
  • 1628-Õiguste petitsioon . Piirati kuninga võimu.
  • 1629-Kuningas saatis laiali parlamendi
  • 1640-kutsus parlamendi tagasi kokku,kuna Šotimaal puhkes mäss

- Lühike parlament -3 nädalat . Pikk parlament kuni 1653
1642- Algas kodusõda
1649- Kodusõja lõpp. Hukati Charles I
  • Parlamendi tähtsus muutus. Kuningas ei võinud enam parlamenti laiali saata. Parlamendi võimule allusid ametnikud ja maksude kehtestamine.
Vabariigi ajal:parlamendil oli kõige väiksem võim
  • Kujunes lordprotektori Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur
  • Parlament säilis.
  • 1653-kuulutati välja diktatuur(kestis 5 a) ja parlament saadeti laiali.
  • Lõpuks kutsuti tagasi Pr. maale pagenud kuningas.

Stuartite restauratsiooon:
  • 1660- Breda deklaratsioon-lubati säilitada usuvabadus ja maaomandis toimunud muutused. Kutsuti tagasi Charles II
  • Charles II hakkas parlamenti õõnestama
  • Algas poolitiline liikumine: toorid (pooldasid/ konservatiivsed ) vs. viigid(vastu James II troonile tulekule/liberaalsed).-
  • 1679- Isikuvabaduste akt-kohtuta ei tohi arreteerida, omavoli lõpp,

18. saj:
  • 1707-sündis Ühendatud Kuningriik.
  • 1714- Inglismaa troon läks Hannoveri dünastia kätte
  • 1721- 1742 - Rober Walpole. Lõi tava, et valitsus lahkub täies koosseisus .
  • Võitlus jätkus valimisõiguse ümber.

1688 – Kuulus Revolutsioon , James II põgenes Prantsusmaale. Võimule tuli ta tütar Mary koos Oranje Wilhelmiga (William III)
1689 – Õiguste bill . See reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel (kuningas ei saa keakskiidetud seadusi peatada, parlament peab regulaarselt koos käima.Parlament määrab maksud )
Oliver Cromwellindependide juht inglise revolutsiooni ajal. 1653-sai Inglismaa lordprotektoriks.
Anglofoobia
Sõjandus
30 aastane sõda
Põhjasõda
Hispaania pärilussõda
Austria pärilussõda
7-aastane sõda
Aeg
1618-1648
1700-1721
1701-1713
1740 - 1748
1756- 1763
Osapooled
Protestantlik Unioon vs Katoliiklik Liiga
Rootsi vs Poola, taani, Venemaa
Pr.maa vs Inglismaa
Austria ja Preisimaa
Austria+ V.maa,Pr.maa, Rootsi, Poola vs Preisimaa+ Ingl.
Põhjused
Viimane usulistel põhjustel peetud sõda.
Võitlus ülemvõimu pärast Euroopas
Taheti piirati Rootsi ülemvõimu Läänemerel
Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele
1701-Suri Hispaania kuningas Karlos II ilma järeltulijateta. Louis XIV tahab trooni
Maria Theresia pärimisõiguste tunnustamine
Võitlus ülemvõimupärast Preisimaal
Maria Theresia tahtis Sileesiat tagasi vallutada.
Sündmused
1618-23-Tšehhi sõda(ta kaotab autonoomia )
1623-29- Taani sõda
1630-35- Rootsi sõda
1631- Breitenfeldi lahing
1700-Rootsi lööb Taani Ja vene vägesid
1703-Peterburi asutamine
1709-Poltaava lahing(rootsi saab lüüa)
1704- Inglased vallutavad Gibraltari
1711-viigide valitsuse kukutamine
1713-Utbrechi rahu
1740-1742 -
I Sileesia sõda
1744- II Sileesia sõda
45-Dresdeni rahu
France II sai Saks - Rooma keisriks
1748-Aacheni rahu
Suur sõda kolooniates
1757-Preisimaa võidud
1761 -Vene vägede võidud
1763-Rahu sõlmimine
Tulemused, tagajärjed
Vestfaali rahu 1648-jõudude tasakaalu pm ning teised riigid ei sekku teiste riikide siseasjadesse
Rootsi sai valdusi P-Saksamaal
Hollandi riiki tunnistati rahvusvaheliselt
Tekkis n. Šveits
Pr.maa sai Verduni
1721
Uusikaupunki rahu
Rootsi Suurriigi lõpp
Liivi-Ja Eestimaa, karjala ja Viiburi läksid Venemaale
Venemaa sai P – Euroopa võim -saimaks riigiks.
Osa Hisp . valdustest läks UK’le ja Madalmaad ja P-Itaalia läksid Saksamaale. UK’st sai poliitline juhtroll.
Troonile tulid Bourbonid, tingimusel, et neid 2 riiki ei liideta üheks.
Austria eraldus lõplikult Saksamaast
Habsburgide keisriks valimise traditsioon jätkus.
France I-Marie Theresia abikaasa(S-R keiser )
Austria kaotas Sileesia Prantsusmaale.
Kiire rahu, kuna suri Venemaa keisrinna teine ja uus keiser oli saksameelne.
Sileesia jäi Preisimaale.
Pr.maa sai enamuse Kanadast
Hisp. Sai Lousiana
P-Am. pol. kaardi muutumine
Valgustatud Absolutism AustriasValgustatud despootia
Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt. Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti.
Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut.
Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele
  • Sõjaväereformid:
  • Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke
  • Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid
  • Finantsreformid:
  • Kaotati riigisisesed tollimaksud .
  • Kriminaalkoodeks:
  • Keelati piinamine
  • Haridus :
  • Kutsekoolid
  • Gümnaasiumid allusid riigile
  • Agraarsuhted:
  • Tetöö 3 päeva nädalas
  • Suures osas kaotati pärisorjus.
Joseph II(1780-1790) oli valgustuse pooldaja
  • Tolerantsuspatent(ususallivus)
  • Kaotati mõned kloostrid ja mungaordud

Patent alamatest
Valgustatud Absolutism #1 Valgustatud Absolutism #2 Valgustatud Absolutism #3 Valgustatud Absolutism #4 Valgustatud Absolutism #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liil laa Õppematerjali autor
Sisaldab materjale valgustusest, filosoofidest, edasiminekutest teadusest, absolutismist austrias, sõdadest, parlamentarismist.

Sarnased õppematerjalid

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM
4
doc

VALGUSTUS JA ABSOLUTISM

sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja koloniaalmajandus kättesaadavam Saksamaa) PARLAMENTAARNE INGLISMAA 1265 luuakse 1215 Suure vabaduskirja alusel 2 kohaline parlament. 17. sajandi algul

Ajalugu
Absolutism ja valgustus
6
docx

Absolutism ja valgustus

tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused). Järgmised gen. staadid kutusti kokku alles 1789. aastal. Abs valitsemisviis - Monarh koondas enda kätte seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, omades nõnda otsest kontrolli kõigi riigiorganite üle

Ajalugu
Uusaeg
21
doc

Uusaeg

· Inglismaal levis puritanism ­ usulise ja maailmavaatelise liikumisena. · Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine ­ uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1

Ajalugu
Riik ja valitseja
5
doc

Riik ja valitseja

1701. aastal krooniti Friedrich III ja temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Brandenburgi kuurvürstiriik muutus Preisi kuningriigiks. 1700. aastal asutati filosoof G. W. Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sain Friedrich Wilhelm I, tuntud kui ka Sõdurkuningas. Ta püüdis luua tohutu suurt sõjaväge. Armee jaotati üle maa paiknevateks garnisonideks. 1717. aastal kehtestas ta üldise koolikohustuse. Valgustatud valitsejaks oli Friedrich II, tuntud ka kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse. Talurahvapoliitikas pidas oluliseks muuta teotöö mahtu ja takistada talumaade mõisastamist. Rajati palju uusi külasid ja talusid. Kirjalik kohtuprotsess asendati suulise menetlusega. Jätkus ka koolihariduse areng, sellega seoses töötati välja "Maakoolide reglement", ehitati palju uusi koolimaju, kui õpetajatest oli puudus.

Ajalugu
Inimene-ühiskond-kultuur II osa
9
doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Ühiskonnale seati eeskujuks loodus. Esiplaanil inimene vajaduste ja kirgedega. Prantsusmaal esines ka võitlust kirikuga Rene Descartes ­ teadmiste ainus allikas on mõistus, tuleb kahelda kõiges. Cogito, ergo sum. Peateos ,,Arutlus meetodist". Voltaire ­ võitles katoliku kirikuga, inimkond peaks lähtuma loodusseadustest, rõhutas isikuvabadusi ja sõna- ja trükivabadust. Poliitiliseks ideaaliks valgustatud absolutism. Peateos ,,Filosoofilised kirjad" Charles Montesquieu ­ teosed ,,Seaduste vaim" ja ,,Pärsia kirjad". Ideaalne riigikord konstitutsiooniline monarhia, demokraatia sobivat vaid väikse riigi puhul. Lõi võimude lahususe teooria. Rõhutas kodanike vabaduste kaitset, üks liberalismi isasid. Geograafilise keskkonna teooria ­ ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Jean-Jacques Rousseau ­ teos ,,Ühiskondlik leping". Pidas ideaalseks vabariiki,

Ajalugu
Uusaeg
14
doc

Uusaeg

Voltaire (1694-1778) · Kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane · Pidas peavaenlaseks katoliku kirikut · ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda" · Uskus kõrgema olevuse olemasolusse · Lähtus loodusõiguse teooriast ­ inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest · Õiglane on ühiskonnakord, mille aluseks vabadus ja omand · Rõhutas isikuvabadust, sõna- ja trükivabadust, sõltumist seadustest · Ideaal valgustatud absolutism ­ valitseja liit filosoofidega Charles Montesquieu (1689-1755) · ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduse vaim", ,,Mõtisklused roomlaste suuruse ja languse põhjustest" · Arvustas Prantsusmaa olusid · Analüüsis kolme valitsemisvormi ­ despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik · Ideaalseks riigikorraks pidas konstitutsioonilist monarhiat · Keskel kohal oli võimude lahususe teooria · Arvas, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud

Ajalugu
Keskaeg-uusaeg
19
rtf

Keskaeg-uusaeg

Kuningavõim on absoluutne ehk piiramatu. Feodaalide seisuselt on ära võetud võim, nad on seotud kuningavõimuga nii, et nad kuuluvad kuninga õukonda ja nende puhtus sõltub valitseja armust. Aadliku põhieesmärk on kuningale tähelepanu äratamine. Barokk on õukonnastiil, riietus ja lossid väljendasid valitseja hiilgust ja vägevust. Domineerib endiselt agraarühiskond ja põlluharimine. 18.saj sai alguse valgustusfilosoofia. See hõlmas kõike, isegi valitsejad muutuvad valgustatuks. Valgustatud absolutism. Valitsejad tundsid riigi ja rahva eest kohusetunnet, kohustus oli riigi ja rahva hea käekäik, majanduslik edenemine. Rõhutati usuvabadust, paljud valitsejad andisid oma rahvale usuvabaduse. Filosoofid rõhutasid, et absoluutne võim on kuritegelik ja nõuti võimude lahusust. Seadusandlik ja täidesaatev võim pidi olema erineva inimese käes. Nõuti ka seisuslikku võrdsust. Rokokookunst. Suur-Prantsuse revolutsioon 1789-1799 hävitab vana korra, kaotatakse seisused ja

Ajalugu
Ajalugu 11 klass
5
doc

Ajalugu 11 klass

korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste ­ kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM. Vene õigeusu kirikuga sattus suuri riiklikke ümberkorraldusi läbi viies konflikti ka Peeter I. Peeter I tahtis, et kõik bojaarid ajaksid habemed maha ja kannaksid välismaist rõivast. Patriarh oli aga selle vastu. 1721 kaotati patriarhi amet. Kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod, mille eesotsas oli algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. Kirikus valitses ilmalik võim.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun