Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades. (0)

Euroopa 17. ja 18. sajandi sõdades.
Augsburgi usurahu tugevdas oluliselt võrstide võimu Saksamaal. Nüüd oli vürstide määrata, millist usku peavad nende alamad tunnistama, aga usulisi pingeid see ei lahendanud ja juba 1606. aastal oleks äärepealt puhkenud uus sõda usuliste rahutuste tõttu Saksa- Rooma keisrile kuuluvas Donauwörthi linnas, kus protestantlik enamus takistas katoliiklaste rongkäiku. Kuna keiser oli katoliiklane, luges ta toimunut usurahu rikkumiseks . Siis hakati keisri valdustes luteri kirikuid sulgema ning seepeale moodustasid protestandid 1608 . aastal liidu ehk uniooni , millele katoliiklased vastasid 1609. aastal oma ühenduse - liiga - loomisega .
Pinge keisri ja böömi aadlike vahel kasvas. 23.mail 1618. aastal Praha linnuses tekkinud tüli käigus viskasid protestantidest böömi aadlikud kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja. Uus keiser, fanaatiline katoliiklane Ferdinand ll otsustas bööme karmilt karistada . Katoliku liiga sõjavägi tungis Böömimaale ning siis algas sõda, mis kestis 30 aastat.
Sõja esimesel poolel olid edukad katoliiklased ning nende edu tekitas ärevust teistes protestantlikes maades. Inglismaa ja Holland maksid suuri summasid Taani kuningale , et ta toetaks oma sõjaväge seni lüüa saanud protestante. 1625. aastal astuski Taani Saksamaal toimuvasse sõtta, kuid katoliiklastel õnnestus taanlased ära tõrjuda. Kogu Saksamaa oli nüüd keisri kontrolli all ning 1629. aastal algas Ferinand ll korraldusel sunniviisiline katoliku usu taaskehtestamine. 1630. aastal sekkus Kolmekümneaastasesse sõtta Rootsi, kellest oli saamas Läänemere maade võimsaim riik. Seni võitmatuks peetud katoliiklikke vägesid lõi rootslaste väike, kuid hästi korraldatud süjavägi 1631. aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada. Prantsusmaa ja Rootsi väed võitsid küll mõned olulised lahingud, kuid järgnevad aastad ei toonud otsustavad ülekaalu kummalegi poolele. Sõda venis järjest pikemaks ning siis hakati mõtlema rahu sõlmimisele.
Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes Vestfaali linnas. 1648. aasta sügiseks oli rahuleping valmis ning ajalukku on see rahuleping läinud Vestfaali rahuna. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Rahvas uskus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord.
17. sajandi teisel poolel oli sõjaliselt kõige tugevam riik Euroopas Prantsusmaa. Kuningas Louis XlV soov Prantsusmaa piire laiendada, viis ta lakkamatutesse sõdadesse Habsburgiga, kelle valdused ümbritsesid Prantsusmaad. Euroopa riikide liitumine Prantsusmaa vastu nurjas Louis XlV edasised vallutuspüüded.
Prantsusmaa kõrval ohustasid Saksa Habsburgide valdusi 17. sajandi lõpul ka türklased, kelle võimu alla kuulus terve Balkani poolsaar ning suur osa Ungarist. 1683. aastal tungisid türklased hiigelsuure väega Viini alla. Poola kuninga Jan lll Sobieski juhtimisel vabastati Viin piiramisrõngast. Viini piiramine jäi türklaste viimaseks suuremaks pealetungiks Euroopas.
17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. 1700. aasta talvel ründasid Saksi väed ootamatult Riiat, kuigi linna vallutada ei õnnestunud, jätkati siiski piiramist. Sama aasta sügisel ründas Rootsi valdusi Baltikumis ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust . Rootsi kuningaväed olid parajasti hõivatud kolmanda vastase Taaniga. Rootsi laevastik maabus ootamatult Kopenhaageni all ning sundis taanlasi sõjast välja astuma . Pärast Taani lüüa saamist saabusid Rootsi kuningaväed laevadel Pärnusse ning tõttasid appi Narvas piiramisrõngas olevatele vägedele. 30. novembril puhkes Narva all suur lahing. Rootslaste kätte langesid kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl Xii uskus, et sellega on vaenlaste sõjaline jõud pikaks ajaks murtud , 1701. aasta suvel vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus Poola valdustes. Kaotus Narva lahingus ei olnud aga Venemaad nõrgendanud. 1701. aastal tungisid venelased taas Liivimaale. 1704. aastal langesid Vene vägede kätte Tartu ja Narva.
Poolas võitlesid rootslased märksa edukamalt, August ll asemele pandi Poola troonile rootslastele sobiv kuningas. Rootsi ainsaks vastaseks jäi nüüd Venemaa. 1708. aastal alustasid Rootsi väed sõjaretke kavatsusega vallutada Moskva ning sundida venelasi soodsat rahu sõlmima. Kuid nii see ei läinud, 8.juulil 1709. aastal Poltaavias toimunud lahingus said rootslased lüüa. Kuningas Karl Xll-l õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda.
Poltaavia lahing oli päärdepunktiks sõjas, mis jätkus veel enam kui kümmekond aastat. Pärast Rootsi armee hävingut vallutasid Vene väed 1710. aastal Riia ja Tallinna. Sellega oli kogu Rootsile kuulunud ala Baltikumis läinud Venemaa kätte. Pärast Karl Xll surma 1718. aastal algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.