Vene aegI (0)

Vene aeg I
Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale . Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all( venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704-Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708- Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj . Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708- 1711 -nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta. Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes). Säilis luteri usk(töökultus ja inimene pidi oskama lugeda). Suurem võim kohaliku aadli käes. Baltierikord. Saksa keel(sidus kultuurse maailmaga ). Tollipiir Vene kubermangudega( tollimaksud ). Balti erikord-Tartu, Saaremaa, Pärnumaa-Liivimaa kubermang . Läänemaa, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa-Eestimaa kubermang.Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud ).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium (Ül: maksude määramine,Luterliku kiriku ja maapiirkonna koolide kontrollimine, kohtunikud olid). Keel oli saksa keel ja kehtisid vaid need Vene seadused mis olid kooskõlas siinse aadli eriõigustega.Tunnused:Ülemkohtus ei või olla keegi hertsogkonnale eestseisjaks, kui sellel, kelle Teman Suurtsaarlik Majesteet määrab regemendiks või kindralkuberneriks.1.Ülemkohtus saksa keel: kõike vahendas kindralkuberner ja kas. Hääletamist.2.rüütelkonnad ja nende eelised.3.luteri usk säilis.4.maksusüsteem ja rootsi raha.5.tollipiir vene kubermangudega.6.restitusioon-vanavara tagastamine.7.võim oli piiramatu. Keisrinnade saj.(18.saj.)-Sest troonile sai 4 kesrinnat- KatariinaI, Anna Ivanovna, Elisabeth ja KatariinaII.Roseni deklaratsioon-Vohnja mõisnik rikkus möldri Jaani suhtes seadusi ja tõstis veskikoha koormisi ja tõstis Jaani lõpuks veskist välja. Jaani kaebekiri jõudis Anna Ivanovnan ja ta päris, et kui suured on aadlike õigused, maanõunik O.F. von Rosen ütles oma vastuses, et talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikule. Talupoeg ainult kasutab vara. KatariinaII asehalduskord -Mõisad päriorjastati, lõpp ebakindlate omandisuhetele ja reduktsiooni ähvardusele riigi poolt, 1783- uus asehalduskord- muutus senine administratiivne jaotus.1783- maakonnakeskused said linnaõigused. Rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv suurenes, muudeti maakondade piire ja seati sisse ühtme pearahamaks kõigilt meeshingedelt.Maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali- tuli linnaduuma.Hingeloendused. Troonile tõusnud Paul I(1796-1801) taastas balti aadli eesõigused. 1765 positiivsed määrused- talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.Valgustussajand(18.saj)-rõhutati mõistuse, mõistupärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust.Ka Eestis hakati feodaalsele korrale vastu ja nõuti rahva olukorra paranemist(A.W. Hupel, J.C. Petri ja G.H. Merkel -toetasid rahvahariduse arengut, sest vaesuse vastu aitab mõistus).1739.- koolikohustuse algus- kõik 7-12 aastase lapsed pidid koolis käima või lugema õppima.1765.- koolipatent(toetas G.von Browne)- Igas suuremas mõisas pidi olema kool(hiljema olid need valla-e.külakoolid).1739.- esimene eestikeelne piibel (tõlkis A. Thor Helle), hakkasid ilmuma ka rahvakalendrid. 18. Saj. Võistlesid luteri kirikus 2 suundumust: pietism (nõudsid, et usutõdesid tuleb mõista sügavamalt) ja ratsionalism (põhirõhk oli talurahva valgustamises).Talurahvast raputas vennastekogususte liikumine.1739.-usuline ärkamine(talupojad rajasid ise kogudusi ja ehitasid palvemaju). 1743 need kogudused keelati. Barokk - Kadrioru loss( Michetti ), kirikud Pärnus.Klassitsism-Tartu kivisild, mõisad.Vabakslaskmine(19. Saj.)-1801 tuli võimule AleksanderI, kes oli liberaalsete vaadetega. 1802 võeti Eestimaal vastu talurahvaseadus “Iggaüks“ ja 1804 ka Liivimaal( loodi vallakohtud, Talupoegadel õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi.Kodukariõigusi piirati-mõisnik ei tohtinud talupoega karistada ).Pärisorjuse kaotamine:Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819(talupojad isiklikult vabad, talurahvaseisusesse kuuluvad isikud, maa jäi mõisniku omaks, teoorjus säilis. 1830. Aastas võis talupoeg ka linna kolida . Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek . Arenes kogukondlik omavalitsus , kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur ).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee .Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F. Parrot ). Seal töötasid: astronoom W. Struve , füüsik M.H. Jacobi , embrüoloogia rajaja K.E. von Baer , kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin -avastas vitamiinid . Tarus oli Emajõe Ateena : Professorite Instituut, Veterinaarja Instituut, joonistuskool( K.A.Senff). Tallinnas töötas eesti keele sõnastiku autor F.J. Wiedemann . Kunstnikud : G.F. von Kügelgen. Tartus ilmus „Inland“. 1838 loodi Õpetatud Eesti Selts mille rajas F.R. Faehlmann. Klassitsim :Tartu Ülikooli peahoone ( J.W. Krause ), mõisad(Saku, Riispere, Mäo, Hõreda, Ääsmäe). Romantism :maailmavaade mis otsis ja leidis üllaid kangelasi ning väärt ideaale minevikust. Kaasnes huvi rahvaluule ja muinasjuttude vastu. Romantik oli ka K.J. Peterson . „Kalevipoeg“ on samuti romantistlik. Eestlasi hakati vaatama kui salapärast mustset rahvastm kes on kaotanud oma maa ja vabaduse, kuid kes hoiab elus esivanemate varandust.