John Locke (1632-1704) · Kaasaegse liberaalse demokraatia isa. · Sõnastas inimese loomulikud vabadused, millest võtsid eeskuju prantsuse valgustajad · Kirjutas teose sallivusest Locke'i mõju: · Valikuvabadus · Liberalism · Üksikisiku (subjekti) väärtustamine · Õigus elule · Demokraatia · Sõnavabadus · Õigus omandile · Inimväärikus · Sallivus · Usuvabadus · Võrdsed õigused John Locke'i vaated: 1. Locke'i inimesekäsitlus- looduslikus seisundis kasutavad inimesed oma loomulikku õigust enesesäilitamisele; ent oma ellujäämisväljavaadete parandamise nimel loovutavad nad lepinguga osa oma õigustest riigile kui suveräänile ning astuvad sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole inimene enam mitte loomu poolest egoistlik ja jõhker olend, vaid eetiline su...
kuurvürst August II tugev, kellega liitus Taani kuningas Frederik IV ning Vene Tsaar Peeter I Põhjasõja osapooled : Rootsi, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita, 1713. aastal liitusud ka Hannover ja Preisimaa. Tähtsamad sündmused Eestis: Rootslaste võit Narva all 1700 Pärast seda vabastati Riia Saksi vägede piiramisrõngast Karl XII juhtimisel. Narva ja Tartu langemine venelaste kätte 1704 Idapoolsed linnad ja kindlused vene vägede käes. Läänepoolsed jäid Rootsi alla. Tallinna ja Riia kapituleerumine venelastele Pärast Riia kapituleerumist 1710 (aasta juulis) alistasid sama aasta augustis Pärnu ja septembris Tallinna. Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. Millega lõppes: Rootsi jaoks Rootsi aeg Eestis oli lõppenud. Venemaa jaoks Venemaaga liideti Ingeri-, Eesti-, ja Liivimaa. Isikud Karl XII - Rootsi kuningas 16971718
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks
Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt ooperi zanris. Nt: ,,Orlando". Kirjutas ka oratooriume (30 tk) nt: ,,Messias".Õppis Itaalias, kasutas teadmisi Inglismaal.On loonud veeö orkestrisüite , 20 orelikontserti jne.Johann Sebastian Bach-31 märts 1685 Eisenach-28. Juuli 1750 Lepzig.saksa.Õppis Ohrdrufi Lütseumis. Hiljem Lüneburgi Miikaeli kloostris.Töö-Arustadt (1704-1707), Mühlhausem (alates 1707), Weimar(1708- 1717)Käthen ( 1717-1723).Teosed: 5 passiooni Matteuse-, Johannesen passioon.Zanrid- kammermuusika, kantaadid, Klaviirimuusika, oratoriaalsed suurteosed, orelimuusika, orkestrimuusika. Georg Friedrich Händel-23.veebruar 1685-14aprill 1759 Saksamaal halle linnas. Töötas 1702 Halles organistina ja 1703-1706 Hamburgis. 1706-1710 reis Itaaliasse. Händel väljendas ennast peamiselt oo...
piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702. aasta juulis said Rootsi väed venelastelt lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures 1703. aastal rüüstasid Vene väed armutult kogu idapoolset Eestit, jõudes välja Järva- ja Viljandimaani 1704. aasta mai alguses sõitis Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole, kuid sattus Kastre juures venelaste seatud lõksu, venelased said nüüd Peipsi järve oma kontrolli alla 1704. aasta juunis alustas Peeter I uuesti Narva ja seejärel ka Tartu piiramist 13. juulil 1704. aastal kapituleerus Tartu linn (venelased tegid tormijooksu) 9. augustil 1704. aastal vallutati tormijooksuga ka Narva linn 5. Sõda jätkub:
............................... 2) Nad ründasid sõja alguses ootamatult Riiat ............................................................................................................ ............................................................... 3) Rahu, millega lõppes Põhjasõda ............................................................................................................ ............................................................... 4) 1704.aastal langesid need linnad Vene vägede kätte - ............................................................................................................ ............................................................... 5) Riik, mis kaotas Põhjasõja ............................................................................................................ ............................................................... 2. Täida tabel
Peeter loob uue armee · Raha võtmine kloostri kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal · 1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva Tartu rüüstamine · Linna kaitsemine ida poolt · Linna kaitsemine põhja poolt · 13. juuli 1704.aasta Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga · Narva piiramine · Peeter I plaan Narva linna vallutamiseks · Poltaava lahing
Narva piiramine kujunes Vene vägedele üsna edutuks.30.novembril 1700 asusid Narva alla jõudnud Rootsi väed linna piiravate vene vägedega lahingusse.Neid toetas puhkenud lumetorm,mis puhus venelastele otse vastu.Välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle.Kogu venelaste suurtükivägi langes rootlaste sõjasaagiks.Uued Vene vägede rüüsteretked Eesti alale algasid juba 1701. aasta suvel.1704. aasta alustasid Vene väed korraga Tartu ja Narva piiramist.Juulis 1704 vallutati Tartu tormijooksuga.Kuu aega hiljem vallutasid Vene väed ka Narva.Mitu aastat valitses Eestis olukord,kus idapoolsed linnad ja kindlused olid Vene vägede käes,läänepoolsed jäid aga Rootsi võimu alla.1708. aastal küüditati kõik Tartu kodanikud Venemaale.Küüditamine tabas ka Valga ja Narva elanikke.Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes.Sõda ise jätkus veel kümmekond aastat.1721
Varauusaeg ( Võitlused ülemvõimu pärast läänemerel) 1. Sõjasündmused Kuidas alustasid liitlased sõjategevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? Poola- 12. veb. Ründas August II tugev Riiat, piiramine oli edutu. Taani-alustasid rüüstamist rootslaste vastu Saksamaal, said lüüa. Venemaa- 1700 kuulutas sõja Rootsile, Narva piiramine kujunes raskeks. Millise valearvestuse tegi 1701. a Karl XII ja milleni see 1704.a sügiseks viis? Talvel toimus ootamatu rünnak rootslastele ja 1704 ei olnud venelastel enam takistusi linnade piiramiseks. Alahindas vene vägesid. Miks võib 1709. aastat pidada Eesti jaoks otsustavaks? Sest sel aastal purustas Peeter I Rootslaste väe täielikult. Eesti ja Liivimaa polnud enam Vene valduses. Mida tõi Eestile aasta 1710? Sõjategevus Eesti aladel lõppes, Eesti alad läksid venemaa alla, väga suur katku epideemia. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit?
1030 Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31. aastaks Vene võimu alla 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast Liivi ordule; Ugandi, Jogentagana, osa Vaigast Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne piiskopkonnale. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1583 Rootsi ja Venemaa sõlmivad Pljussa vaherahu. Lõpeb Liivi sõda. Rootsile jääb Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti läheb Poola ja Saaremaa Taani võimu alla. 1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 16...
Leedu alale · 1701, 4. september tungisid 20 000 venelast Kagu-Eestis üle piiri ja ründasid Räpinat, Vastse Kasaritsat ja Rõuget, kuid sunniti taanduma · 1701, 29. detsember venelased võitsid rootslasi Erastvere lahingus · 1702, 18. juuli venelased võitsid rootslasi Hummuli lahingus · 1703 venelaste rüüsteretk läbi Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa · 1704, aprilli lõpp venelased blokeerisid Narva · 1704, 3. mai venelased võitsid rootslasi Kastre lahingus Emajõel · 1704 Peeter I alustas uuesti Narva, seejärel ka Tartu piiramist · 1704, 13. juuli venelased vallutasid Tartu · 1704, 9. august venelased vallutasid Narva · 1705 sõlmisid Peeter I ja August II lepingu, mille kohaselt Eestimaa läks Poola võimu alla · 1708, 16. august rootslased kaotasid venelastele Vinni lahingus, see jäi viimaseks Eesti alal toimunud lahinguks Põhjasõjas
17-19 ptk Tunnikontroll 1. Aastaarvud 1558-1583 – Liivi sõda 1629 – Altmarki vaherahu 1645 – Brömsebro rahu 1700-1721 – Põhjasõda 1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt 1709 – Poltaava lahing 1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale 1721 – Uusikaupunki rahu 2. Põhja- ja Liivisõda (tulemused ja aastaarvud) Põhjasõda: -Algab 1700 -Poola kuningas ründab Riiat -Narva lahing (võitsid rootslased) -1704 – Vallutati Narva ja Tartu venelaste poolt -1709 – Poltaava lahing -1710 – Riia, Pärnu ja Tallinn alistusid Venemaale -Lõppes 1721 Liivisõda: -Algab 1558 -Põhja-Eesti -> Rootsi valdus (Eestimaa provints) -Lõuna-Eesti -> Poola valdus (Liivimaa provints) -Saaremaa -> Taani valdus -Lõppes 1583 3. Mõisade reduktsioon (kirjuta lahti, mis kuningas, mõju, kasu kuningale ja talupoegadele, kes kaotas) Agar läänistamine tõi kaasa selle, et Rootsi riik ei saanud Balti provintsidest niigi palju tulu, ...
jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasutades ründas Peeter Eesti- ja Liivimaad. Vene vägede rüüstetegevus toimus aastatel 1701.-1703. ning alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad. 1704. aastal 30. augustil astus Rootsi vastu sõtta ka Rzeczpospolita, kuna Venemaaga sõlmiti liiduleping. 1701. aasta kevadel alustas Karl XII ssõjakäiku Poolasse ja Saksimaale. Teel vabastati pikaajalisest piiramisest Riia. August II loobus 1704. aastal Poola troonist ning uueks Kuningaks valiti Stanislaw Leszczynski. 1706. aastal sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altrsnstädti rahu, mille kohaselt Pidi Poola sõjategevuse Rootsi vastu lõpetama. 1708
Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. 1703 aastal 27.mail asuti Neeva soises deltas rajama Peterburit, millest hiljem sai Venemaa uus pealinn. Väga soise pinnase tõttu suri linna ehitamise käigus suur hulk töölisi. 1704 aastal 14. mail saavutasid venelased rootslaste üle võidu Kastre lahingus. 24. juulil alistus Tartu ja 20. augustil Narva. Sõja lõpp 1715. aasta juunis kuulutas Preisimaa Rootsile sõja, rünnates Pommerit ja piirates Stralsundi, kus viibis parajasti Rootsi kuningas Karl XII. 1714. aastal Türgist naasnud kuningas jõudis linnast lahkuda just enne selle langemist vaenlaste kätte. 1715. aastal naasis Karl XII Rootsi ning otsustas 1716 a
vllutatud. Sõjakäik Poolasse 1 · Poola aadel lükkas tagasi Karl XII nõudmise valida Poolale uus kuningas. · 23. märts 1702 Rootsi väed Poolasse. · 14. mai Varssavi alustas võitluseta. Sõjakäik Poolasse 2 · 9. juulil Keiszowi lahing. · Poola ja Saksamaa jäid Rootsile alla. · Karl XII nõudis jätkuvalt Poola kuninga August II tagandamist. · Selle vastu Poola aadelkond- sissiaktsioonid Rootsi vägede vastu. Sõjakäik Poolasse 3 · 12. juuli 1704 Rootsi armee kaitse all Augusti asemele Stanislaw I Leszynski. · 17. september 1706 rahuleping Poolaga (Altranstadti rahu). Sõjategevus Eestimaal 1 · 1701-1703 vene vägede rüüstetegevus Lõuna-Eestis. · 29. juuli 1702 Hulluli lahingus vene vägede võit rootsi ägede üle. · Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti-ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindlusi. Sõjategevus Eestimaal 2 · 14. mail 1704 vene vägede võit rootsi vägede üle Kastre lahingus.
Vene keel I kursus 10. klass 11 : ( ." ,,, ..." I 1704 . . , . . : , , ... . XVIII 60 . , . . : ,, , - (õpetlik)". : ,, , ?" : " . , ..." . . , . . , : 1777 . , . . , . . . PTG Zoja Põder
asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 1700-1701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru-, Järva-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 1705-1707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola-Venemaa alale.
, . - , . . , . , , , . , , , . , , . ( , 1902 , ). (, 36). 11,7 , , .. ( , 1) .. 1770-1784 . - , , -, . . ( 2387 ), . 1704 . , , . ( ), 1719 . 1777 . - , , . 1 - . . 1722 1 " " . , . , . , . , , . 1683 . . . , , . . . . " ". ( ) , . . , . , . , ... XVII , . : , , , , . . " " ( ..) ,
Isaac Newton (1843-1727) Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusle. Newton kasutas oma mehaanika seadusi ja gravitatsiooniseadust taevakehade liikumise kirjeldamisel. Ta rajas taevamehaanika alused. Tõestas Kepleri poolt avastatud seaduspärasused ja täpsustas neid. Tema formuleer...
Rootsi vastu - 1700.a 12.veebruarul Poola väed ründavad Riiat, algab Põhjasõda Põhjasõda - 1700.a Poola väed ründasid Riiat, algab Põhjasõda - 1700.a 19.novembril Rootsi väed Narvale appi, Vene väed alistati - 1701.a septembris Vene väed uuesti Eestisse, Rootsi löödi tagasi - 1701.a detsembris Vene vägede võit Erastvere lahingus - 1702.a Hummuli lahigus Rootslaste järjekordne kaotus - 1704.a hävitati Rootsi Peipsi järve laevastik Põhjasõda - 1704.a langesid venelastele Tartu ja Narva - 1708.a Vinni lahingus said rootslased lüüa - 1709.a Poltaava lahingus alistati rootslased täielikult - 1710.a alistusid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn - 1710.a 29.septembril alistus Harku mõis - 1720.a Rootsi - Vene otsustav merelahing - 1721.a Uusikaupunki rahu, Eesti alad liideti Venemaaga Põhjasõja lõpp Täname kuulamast!
Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Lo...
marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus. *Eesti ja Liivimaa vallutamine Peeter I lubas kinnitada kõik aadlike, kiriku ja linnade vanad õigused ja tagastada mõisad. Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710. 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa endale Eesti ja Liivimaa, kuid tagastas Rootsile Soome ja 2 miljonit taalrit.
· Vastse-Kasaritsa lahing (Neu-Kasseritz) 5. september 1701 · Rõuge lahing (Rauge) (15. september 1701, Rootsi kalendri järgi 5. september 1701) · Erastvere lahing 9. jaanuar 1702 (29. detsember 1701, Rootsi kalendri järgi 30. detsember 1701) · Kliszówi lahing 9. juuli 1702 · Hummuli lahing (29. (18.) juuli 1702, Rootsi kalendri järgi 19. juuli 1702) · Pultuski lahing 21. aprill 1703 · Saladeni lahing 19. märts 1703 · Kastre lahing 14. mai 1704 · Narva lahing, 10. juuli 27. august 1704 · Tartu vallutamine 1704 12. juuli · Jakobstadti lahing 26. juuli 1704 · Narva vallutamine 9. august 1704 · Poseni lahing 9. august 1704 · Punitzi lahing 28. oktoober 1704 · Gemäuerthofi lahing 16. juuli 1705 · Fraustadti lahing 3. veebruar 1706 · Kaliszi lahing 19. oktoober 1706 · Holowczyni lahing, 4. juuli 1708 · Vinni lahing 1708 · Lesnaja lahing (9. oktoober 1708, Juliuse kalendri järgi 28
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
väga laialdased muusikaalased teadmised. Oma esimese õppetunni muusikakompositsiooni kohta andis talle giovanni legrenzi kes oli vivaldi isa poolt koosasutatud muusikute ühenduse president. Vivaldi tervis oli problemaatiline. Tal oli astma mis tähendas et puhkpille ta mängida ei saanud. 1693, viietesitaastaselt, hakkas ta õppima preesteri ametit et saada preestriks ning määrati ametisse 1703 hüüdnimega punane preester 25 aastaselt. Hiljem 1704 ta vabastati ametist oma kehva tervise tõttu. Sama aasta septembris astus ta viiulimeistri ametisse ühes lastekodus veneetsias. Järgmise 30 aasta jooksul tegi suurema osa oma loomingust seal. Varsti pärast vivaldi ametisse võtmist, said tema õpilased mujal maailmas kõrgeid hinnanguid ja lugupeetust ning vivaldi kirjutas neile erinevaid kantaate jm. palasid. Hiljem, 1704 lisati tema kohustuste hulka ka viiulijuhendaja amet.
Sir Isaac Newton 4. jaanuar 1643 31. märts 1727 Erialad Füüsik Astronoom Alkeemik Matemaatik Filosoof (tolle aja kohta) Teosed Method of Fluxions (1671, trükiti 1736) De Motu Corporum (1684) Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (1687) Opticks (1704) Reports as Master of the Mint (1701-1725) Arithmetica Universalis (1707) The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended 1728. Varajane elu Kahe aastaselt vanema hoole all Esimene kool "Grantham" Kinnisvara ei tundnud huvi 1661 5 juuni Cambridge Täname Vaatamast Karl-Johannes Tikenberg & Manfred-Markus Kalma
Teist ja kolmandat j¨arku determinandid. Crameri valemid. Kompleksarvud Tartu 2016 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl Sarruse (kolmnurga) reegel 3. j¨arku determinantide arvutamiseks Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl ¨ Ulesanne Arvutage determinandid 1 2 4 2 4 0 −1 3 3 1 3 −2 5 −6 4 2 1 0 2 5 6 −4 −3 4 1 2 5 1 3 2 Teist ja kolmandat j¨ arku determinandid. Crameri valemid. Kompl LVS lahendamine Crameri valem...
1701 kevad Karl XII lahkub Eestist, jättes siia väikesearvulise väe Anton von Schlippenbachi juhtimisel. 1701 september Vene väed tungivad Kagu-Eestisse. 1701/1702 aastavahetusel Vene väed saavad Erastvere lähedal esimese arvestatava võidu, järgneb rida rootslaste kaotusi. 1702 juuli rootslaste suur kaotus Hummuli lahingus Valga lähedal. 1703 Vene väed jõuavad Järva- ja Viljandimaale. 1704 mai Rootsi laevad jäävad lõksu Emajõel Kastre juures. 1704 juuni Peeter I ründab Narvat ja Tartut. 13 juulil 1704 Tartu alistub. 09. 08. 1704 vallutavad venelased Narva, mõneks ajaks lõpeb aktiivne sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid.
- - [2] ( -- 16 (27) 1703 18 (31) 1914 6 1991; : 18 (31) 1914 26 1924 -- ; 26 1924 6 1991 -- ; -- , ) -- , - , [3] . XVIII--XX -- . -- 4 568 047 (2008 ). , ; - . - , , . - -- , , , . -. 16 (27) 1703 , I. - -- -- . -- . , 1704 . , , , , , . ( ) -- , . I . , , , -. 1712 1918 ( II, ) . 1719 - -- , 1724 . - 1825 . 1837 - -- ( ). XX : 1905--1907 , 1917 . 1 1927 . 1931 . 900- - . 12 1991 ( ) 54 % . 6 1991 -- -. -
Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept
Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. "Parteid" tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birza lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus Tartu ja Narva
Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks – parteideks.. “Parteid” tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa vahel sõlmitud Birža lepinguga pidid Baltimaad liitlaste võidu korral minema Poolale. Seetõttu käskis Peeter I 1708. a. suvel hävitada Tartu linna, mis 1704. a. oli kapituleerunud Vene vägedele. Venemaa väljapääsuks Läänemerele pidi olema Neeva jõe suue, kus hävitatud Rootsi kaubalinna Nevanlinna asemele rajati 1703. a. Peterburi linn. Enamus
Enlightenment Kristiina Rooma Henri Zirnask Alvar Käen Overall The Enlightenment is commonly dated to the middle of the eighteenth century. The European Enlightenment developed in part due to an energetic group of French thinkers who thrived in the middle of the eighteenth century. They were called : "The Philosophes" John Locke August 29, 1632 October 28, 1704 . English philosopher. One of the most influential Enlightenment thinker. Believed that human nature allowed men to be selfish. Believed that all people were equal. Jean-Jacques Rousseau June 28, 1712 July 2, 1778 . Philosopher, literary figure, and composer of the Enlightenment... Saw a fundamental divide between society and human nature . François-Marie Arouet 21 November 1694 30 May 1778 . Known as "Voltaire"
300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega).Venemaa tahtis väljapääsu merele st:(raiduda akent Euroopasse) Esimese lahingu võitsid Rootslased 1700.aastal Narvas.Rootsi kuningas Karl XII jättis Eestisse vähe vägesid ja juba 1704.aastal vallutas vene vägi eesotsas Peter I sega.
Põhjasõda Karl XII pidas oma väega ägeda lahingu Narva pärast, mis lõppes Rootsi jaoks võiduga. Karl oli veendunud, et Vene vägi on lõpplikult alistatud ja asus puhkuseks Laiusele talvekorterisse. Karl lahkus oma väega kevadel, ega tulnud kunagi tagasi. Maa kaitseks jäid väeosad kindral Schlippenbachi juhtimisel, kes kaitselahingutes toime ei tulnud. 1704. aastal piirati Peeter I väe poolt Narvat ja Tartut, rüüstati ka teisi Ida- ja Lõuna-Eesti alasid. Linnade elanikud küüditada (enamuses), keelustati postisaadestite toimetamine. 1708.a. oli Peeter I Rootsi eduka lahingutegevuse järgi Poolas arvanud, et Karl pöördub tagasi Eestisse. Seda teadmist omades lasi Peeter Tartu täielikult hävitada. Alates 1710. Aastast laastas Eestit katk, mis jäi viimaseks. Sellel aastal toimus ka Riia ja Tallinna kapituleerumine (lepingud). Põhjasõda oli jõudmas finaali, sest Rootsi oli andmas käest oma juhtpositsiooni (kao...
1689 a. tagasi kodumaale, kus hakkas taas paralleelselt tegelema enese arendamise ja riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga. Vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimlikust mõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704.aastal ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke'i ideed ja filosoofia John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks , kuigi tema poliitiline tegevus ja vaated eelneva omadest paljus erinesid, ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani
kukutas sealse kuninga). Tähtsamad Põhjasõja sündmused Eestis: Eestisse jõudis Põhjasõda oktoobri alguses 1700, kui Karl XII külastas Pärnut. 20 oktoober toimus Narvas pommitamine ja seal toimus rüüsteretk. 19 november 1700 toimus Narva lahing, mille venelased suurelt kaotasid. Talvel 1700-1701 viibisid Rootsi väed Laiusel. 29 detsember toimus Erastvere lahing. Juuli 1702 toimus Hummuli lahing. Mai 1704 toimus Kastre lahing. 9 juuli- 13 juuli 1704 toimus Tartu piiramine ja kapituleerumine. 9 august 1704 vallutasid venelased Narva. 1705-1707 olid mõjusfäärid välja kujunenud ning suuremat sõjategevust ei toimunud, kuid 29 september 1710 toimus Tallinna kapituleerumine. 1710- 1721 aastatel ei toimunud Eestis midagi. Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja
vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle. · Erastvere mõisa lahing, 1701 talv, Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. Venemaa oli kolmekordses arvulises ülekaalus. · Hummuli mõisa lahing 1702 juuli. Venemaa ja Rootsi vahel, Venemaa võit. · Vihmmõisa lahing 1708, Rootsi kaotas. 1708 küüditati Tartu, Narva linnakodanikud viidi Venemaale. · 1703 venelased ründasid Eesti idapoolt · 1704 Peeter I Narva ja Tartu piiramine · 1709 Poltaava lahing Peeter I purustas rootslaste peaväe täielikult · 1710 29.sept kapitulatsioonile allakirjutamine Talupojad · Põlluharimine ei edenenud · 1700. talurahvarahutused · Püüti värvata Rootsi sõjaväkke · Moodustati maaüksusi Tulemused · Eesti ühendamine Venemaaga · Tallinnas suri ¾ elanikkonnast katku · Rootsi maavägi oli purustatud · 1718. langes Karl XII
». » 6 1. . . - () ( ). , : , - . , , . : . 2. , . , - , . (), . , , -, . ( ) 1282 . 174 , - , . XVI XVIII . , . ( 200 ) , . 1596 . «, ». - ( , ). «...» 1061 , . , . , , 1627 . « - » (. 7000 ), . 1704 . « , , . » -. . . . . . . 1731 . «- . ». «» . 1765 . « , , , » . 1773 . « , , ...» . 1773 1819 . 20000 , , . 7 1. . . , , . , , « » . : , , , , , , , , ; , , , , ; , , . ( . con «» notatio «», .. «, ») - , . , , () . ,
. 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3 · I .. , 1030 , ( « »), . 1061 . XIII , , , 1224 . , . 1280 . . . 1558 , , , 1582 , - . , 1583 , . XVII - , 1625 . . 1630 , 1632 , - II . , 1699 1710 . 1704 , , . 1721 , , , . 1764 II . 1763-1767 .. . -. 1770-1780 .. . 1802 . , , , . , « ». XIX , : 1864 . « ». 1865 . «». 1869 . . 1870 . 1872 . 1906 . «». - , - . 1909 . . . 1876 . -, , 1887 . - , . 1880- . 1889 . , 1893 , , . : 1848 . XX
Liivi soda(1558-1583) Pohja-Eesti Rootsi voimu all Louna-Eesti koos Pohja-Latiga Poolale(Liivimaa) Poola ja Rootsi soda(1600-1629) Br8msebro rahu(1645) Taani loovutas Saaremaa Rootsile Altmargi vaherahuga(1629) Louna-ja Pohja-Lati Rootsile Tungisid Venemaa vaed Baltikumi, vallutasid Tartu ja piirasid Riia-1656 1661-Karde rahuleping, Venemaa loobus noudmistest Baltikumile Tartu Ulikooli asustamine (1632) 1695-1697 suur naljahada, 1/5 kaput Reduktsioon- Aadlile annetatud maade taasriigistamine, moisnikud jaid rentnikuteks, oma osa sissetulekutest riigile maksma Koormised seati vastavusse majanduslike voimalustega, vakuraamatusse 17 lopul austati Tartu lahedal seminar, kus opetajaks oli B.G Forselius Louna eestikeelne uus Testament1686 Segaduste aeg Venemaal(1605-1613) Romanovite d8nastia(1613) Kirikulohe-1656 Pandi vanausulised kirikuvande alla Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta ...
pommitama. Samal ajal tungis Boriss Seremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema. 19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale vaenlaste lahinguvarustuse. Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal lahkusid nad Eestist. Võitlused Eestis 1701- 1704. 1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri; Esimesel korral sunniti nad taganema, kuid teisel korral Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise võidu. 1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. 1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu ja nii kaotasid nad ka selle lahingu. 1704
Valgustus Valgustus : · sai alguse 18. sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirel...
Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , , . . , . , , . , ...
· Rootsi väed jõudsid Karl XII juhtimisel oktoobris Pärnusse · Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused
põhjasõda 1700-1721 rootsi suurriigi allakäik üks lahing määrav ühe riigi tõusu ja teise languse juures üks lahing toimub narvas narvas hakkas lund kõvasti tuiskama, venelastel tuiskas lumi näkku ja rootslased võitsid 1704 vallutavad vene väed narva Peeter I vallutab narva tänasel päeval narvas elavad valdavalt venelased ja nad tähistavad 1704 aasta narva lahingut sõja eellugu rootsi laieneb kuni 1660. aastani püüavad kaitsta suurt saavutatud territooriumi, aga vähe ressursse ja vähe inimesi tohutult keeruline kaitsta oma laienenud riiki naabrite nõrkuse ärakasutamine on saanud laieneda, sest naabrid on olnud erinavatel põhjustel nõrgestuatud leidnud momente kus naabrid nõrgad, aga nüüd olukord kus naabrid tugevnenud ja otsivad rootsi nõrkusemomente kui 17
ISAAC NEWTON Mari 2017 SISSEJUHATUS ● " Kui ma nägingi teistest kaugemale, siis tänu sellele et seisin gigantide õlgadel. " - Isaac Newton ● "Hüpoteese ma ei leiuta!" - Isaac Newton ELULUGU ● Sündis 04.01.1643 Lincolnshire'i maakonnas, Inglismaal ● Raske lapsepõlv ● Suri 20.03.1727 (84 aastat) ● Matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik ● Mittesotsiaalne inimene HARIDUS/KOOLIAEG ● 12-17 aastaselt õppis Granthamis ● Ema tahtis teisiti ● Henry Stokes suutis muuta ema meelt ● 1661 alustas Trinity ülikoolis, Cambridges ● Üks tublimaid õpilasi ● 1665 lõpetas kooli ja aasta hiljem hakkas ise õpetama SAAVUTUSED ● Algebra ● Uuris astmeridu ● Üldistas binoomteoreemi mittetäisarvulisteks eksponentideks ● Pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusustele (Leibniziga samaaegselt) SAAVUTUSED ● Mehaanika üldised seadused ● Formuleeris gravitatsiooniseaduse ● Esimene reflektorteleskoop ● Värviteooria ● He...
narva lahing 1700 venelaste suur kaotus, sest lumi sadas näkku rootsile tulevad appi holland ja inglismaa kui taaniga tehakse rahu, siis ka abilised taganevad kuningas on talve laiusel talvel tehti poliitikat, kevadel hakati jälle sõdima Karl XII hakkab osalema talurahva pulmades kuna rootsi kuningas ei tahtnud, et talvel võitlusvõime kahaneks, peeti laiusel lumesõda 1701 murtakse riia piiramisrõngas 1704 vallutatakse Tartu ja narva venelaste poolt Riia ja tallinn olid veel rootsi all I aasta rootsile sõjas äärmiselt edukas 18. saj vene võimu tulek eestisse karl XII jäi alla Poltova lahingus 1709 eesti rootsi koosseisust vene koosseisu minek otsustati poltova lahingu põhjal enne poltova lahingut tundus rootsi veel üsna ohtlik ja ähvardav alustati liivimaa tugipunktide vallutamist riia oli aasta otsa piiratud
Voltaire Voltaire Kodanikunimi: Francois Marie Arouet 21. november 1694 - 30. mai 1778 Prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane, Euroopa valgustusliikumise juhtkuju Kirjutanud on tragöödiaid, komöödiaid, epigramme, pilkekirju, ajalooraamatuid jm Elulugu Sündis Pariisis 1694 Oli perekonna viies laps, ema suri kui Voltaire oli 7-aastane Õppis oma ema sõbra juures ilukirjandust, osutus väga osavaks värsisepaks 1704 oli jesuiitide College Louis-le-Grand'is, kust sai algus tema armastus teatri vastu. Oma esimese tragöödia kirjutas seal õppides. Elukutseks valis kirjaniku, kuid isale see ei meeldinud ja läks juurat õppima 1717-1718 oli vangis, samuti sattus võimudega vastuollu 1726. aastal Peale vabanemist naases Inglismaale, tutvus filosoofia, parlamentliku süsteemi, kirjanduse ja teadusega. 1734. aastal avaldas töö `Filosoofilised kirjad' mis osutus vastuvõtmatuks ja põletati 1745. aa...
Pärast 1601. ja 1659. aasta tulekahju, mis hävitas linna, ehitati Narva uuesti üles. Arhitektuuri juurdusid barokk ja varajane klassitsism. Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autoriks oli Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel, mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse. Haapsalu Haapsalus algas Rootsi aeg 9. augustil 1581. aastal, kui Rootsi väed lõplikult Haapsalu venelaste käest vallutasid. Läänemaa rannikualadest koos Haapsalu linna ja linnusega moodustati omaette üksus -- Haapsalu lään, mille eesotsas seisis valitsuse poolt määratud ametnik -- lossifoogt. Foogti administratiiv, osalt ka kohtuvõimule allus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
