Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses (0)

Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses
Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718)
Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks.
Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni. Ainsaks puuduseks võis vast pidada seda, et Karl oli väga kangekaelne ega tahtnud kuulda võtta nõuandeid, mis pisutki erinesid tema arusaamadest.
Põhjasõja algus ja Karl XII Laiusel (1700 -1701)
1699. aastal moodustasid Rootsi vastu liidu Venemaa tsaar Peeter I, Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August Tugev ning Taani kuningas Frederik IV. Liivimaa maamarssal von Patkul pakkus Liivimaad August Tugeva kaitse alla.
1700.aastal lõi Karl XII taanlasi ning sama aasta hilissügisel võitis ka vene tsaari Peeter I Narva all. Pärast võitu soovis kuningas jätkata sõjakäiku Venemaale, kuid saabumas oli talv ja lahingud tuli mõneks ajaks edasi lükata. Nii otsustaski Karl XII jääda talvituma sõjast laastamata Tartumaale ning vahetult enne jõule saabus Karl XII Laiusele.
Ligi pool aastat valitses Karl XII Laiuselt Rootsi riiki, samal ajal leidis laiuse linnuses aset ka vilgas diplomaatiline tegevus- kuningaga olid kaasas ka Saksa- Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV saadikud. Käisid tihedad läbirääkimised Poolaga Venemaa vastase liidu sõlmimiseks.
Talvel tehti väiksemaid sõjakäike: suhteliselt edutu retk kindralmajor Magnus Stenbocki juhtimisel Oudovasse ning kindralmajor Jakob Spensi juhtimisel Petseri vastu. Mõlemad retked piirdusid sisuliselt ümberkaudsete külade põletamisega.
Märtsi algul korraldas Karl XII oma sõjameestele Jõgeva väljal lumelahingu, kus kaheks jagatud sõjaväest üks pool ründas ning teine osa kaitses kindlust. Kindlus ise oli veega üle valatud ning seetõttu üsna jäine; tulistati ka püssirohuga täidetud papist padruneid. Lumelahing ei möödunud siiski päris ohvriteta- üks sõdur sai surma ning paar sõjameest vigastada. Lumesõda lõppes suure pidusöögiga.
Laiusel korraldati peale lumesõja erinevaid üritusi. Mitmeid kordi käis Karl XII Eesti talupoegade pulmas , millest ühed peeti isegi Laiuse lossis. Rootsi sõdurid olid ka mitmetele eesti lastele ristiisadeks.
Legendi kohaselt istutas Karl XII enne lahkumist pastoraadi aeda kolm pärna, millest üks kasvab seal praegugi.
1701. a mais lahkus Karl XII Kuramaale.
Põhjasõja lõpp (kuni 1721)
1704.a vallutas Peeter I Tartu, Narva ja Jaanilinna.
1708/09.a tungis Karl XII Venemaale ning ühendas Ukraina vabastamiseks jõud kasakahetman Mazepaga. Talv osutus Karl XII vägedele raskeks- levisid taudid ning toimusid pidevad venelaste kallaletungid.
1709.a said Karl XII väed Poltaava lahingus lõplikult lüüa ning kuningas ise põgenes Türgisse, kus sultani abiga piirati sisse Peeter I väed. Kuna venelased olid nõus loovutama Aasovi kindluse, said nad loa vabalt lahkuda.
1710.a viis Venemaa Baltikumi vallutamise lõpule, langesid Riia, Pärnu, Kuressaare ja Tallinn.
1718.a naases Karl XII Türgist ning langes Fredrikshaldi kindluse piiramisel.
1721.a sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahu, millega Rootsi loovutas Venemaale Liivi-, Eesti- ja Ingerimaa ning osa Karjalast, kuid sai tagasi tänapäeva Soome alad. Venemaa kohustus maksma kompensatsiooniks Liivimaa eest kaks miljonit riigitaalrit ning Rootsi sai õiguse osta Baltikumi sadamatest igal aastal 50 000 rubla eest tollivabalt teravilja, mis oli kaugelt suurem kogus kui Rootsi enne Põhjasõda Eesti- ja Liivimaalt välja vedas.