Karl XII (0)

Karl XII
Ajaloo referaat
Autor:
Klass:
SISUKORD

SISSEJUHATUS 2
ISELOOMUSTUS 3
VÄLISPOLIITIKA 4
KARLI SURM 5
KASUTATUD KIRJANDUS 6
LISAD 7

SISSEJUHATUS

Karl XII sündis Stockholmis 27. juunil 1682 isa vanima pojana. Karl XII oli Karl XI ja tema abikaasa Ulrika Eleonora vanema ainus ellujäänud poeg. Ta sai Rootsi kuningaks 15-aastaselt, pärast oma isa Karl XI surma. Ta sai hea hariduse, eriti sõjanduse alal. Karl XII jätkas isa absolutistlikku poliitikat. Selle sümboolse väljendusena pani ta kroonimisel endale ise krooni pähe ja jättis kuninga vande andmata. Isaga võrreldes sekkus Karl XII riigi siseasjusse jõulisemalt ja rohkem kui varasemalt oldi tehtud seda. Karl XII oli saanud valitsejatööks suurepärase ettevalmistuse. Tema hooldajad muretsesid sageli tulevase kuninga riskivalmiduse pärast, kuid ei suutnud teda ümber veenda. Samas tundis noor valitseja suurt huvi luule ja teaduste vastu, olles oma aja valgustatumaid valitsejaid.
Karlil oli nagu ka teistel kuningatel, kuninglik nimi ning see ei olnud väga lühikest mõõtu. See nimi koosneb kõikidest tema tiitlitest ning tema täispikk kuninglik nimi koosnes 53-st sõnast, see kõik moodustaski tema kuningliku nime aga see ei jäänud kellegile meelde.

ISELOOMUSTUS

Karl XII oli oma käitumiselt lihtne, kuid samas läbinisti rüütellik. Juba noorukina oli Karl vägeva füüsilise vastupidavusega. Nurisemata kannatas alati kõiki lahinguretkedel ettetulevaid raskusi ja puudusi. Nurisemata sõi kõige lihtsamat kättesaadavat toitu, leppides ka ainult leivaga. Kui leiva peale oli määrida võid ehk hammustada kõrvale praetud liha, siis seda pidas kroonitud sõjamees maiuspalaks. Kui vaja, rüüpas vett peale kas või rabalaukast.
Kuningas ei allunud mitte mingisugustele maistele ahvatlustele, luksusele. Ta elas pidevalt karmi spartalikku elu nii rahu- kui sõjaajal. Niisugused olid tema elulaad ja tõekspidamised. Kui kuningas külmetas sõjaretkedel oma välitelgis, siis kuumutasid sõdurid talle soojenduseks täismetallist või kivist kahurikuule. Just tema lihtsuse ja inimlikkuse tõttu armastasid teda sõdurid. See lugupidav armastus oli piiritu , ustav ja ennastohverdav .
Karl XII alustas oma sõjateed . Kuningas tundis ajalugu ja armastas end võrrelda inglaste vapra kuninga Richard Lõvisüdamega. Tema üheks meelisüteluseks oli: „Mina, nagu ka Lõvisüda , valitsen selleks, et sõdida... ja mitte vastupidi!”
Eraelus oli Karl XII avatud ja sõbralik ning tal oli raske öelda ei. Kuid ta suutis kuninga kohuseid täites jätta endast siiski mulje kui karmist, kompromissitust valitsejast.
Teda on peetud kaheksandsüsteemi leiutajaks: ta pidas seda sõjas sobivamaks, sest kõik kastid, mida kasutati materjalide, näiteks püssirohu hoidmiseks, olid kuubikujulised. Tema kaasaegse teadlase Emanuel Swedenborgi andmetel pani kuningas oma mõtted arvusüsteemi osas kirja ja andis talle Lundis 1716. aastal üle. Väidetavalt oli see paberileht veel sada aastat hiljem olemas, kuid tänapäevaks on kaduma läinud. Siiski kahtlustavad teadusajaloolased, et Swedenborg ise, kes oli mitmeti andekas teadlane , või leiutaja Christopher Polhem, kes samuti selle kohtumise juures viibis , võivad olla kaheksandsüsteemi tõelised leiutajad või vähemalt olulised kaastöölised.

VÄLISPOLIITIKA

1700 puhkes Põhjasõda , selle eel olid Poola, Taani ning Venemaa valitsejad 1698 -99 sõlminud Rootsi-vastase liidu. Sõja alguses ründas Karl XII esmalt Taanit, kellega ta juba 18. Augustil 1700 sõlmis Traventhali rahu, mis piirimuutusi kaasa ei toonud . Seejärel tõi Karl XII Rootsi väe oktoobriks üle Läänemere Pärnusse ja sealt suunduti Narva alla, mida piiras tsaar Peeter I juhitav Vene vägi. Järgnes Narva lahing, mille rootslased 30. Novembril 1700 võitsid. Selle võiduga omandas Karl XII Euroopas eduka väejuhi maine. 1700.-1701. Aasta talvel oli Karl XII Laiusel talvekorteris, see on jätnud tugeva jälje Eesti rahvapärimusse. 1701. Aasta sõjaplaani järgi otsustas kuningas hõivata Kuramaa ja tungida Poolasse. Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa kaitseks jäetud jõud olid väikesed ning 1703 vallutas Vene vägi Ingerimaa. 1702. aasta juulis purustas Karl XII Poolas Kliszowi juures Saksi sõjaväe. 1702-1706 Poolasse tehtud sõjakäiguga kõrvaldas ta aastal 1704 troonilt August II Tugeva. Uueks Poole kuningaks sai Stanislaw Leszczynski, kellega Karl XII sõlmis 1705. Aastal rahu- ja liidulepingu. 1706. aastal sõlmis ta rahulepingu ka Saksimaaga. 1705.-1706. aasta talvel võttis Karl XII ette sõjakäigu Venemaale ja tekitas venelastele suuri kaotusi. Ta jätkas Venemaa-vastast sõjategevust koos Ukraina kasakate hetmani Ivan Mazepaga ka 1707 ja 1708, kuid 9. Oktoobril 1708 kaotas Rootsi Valgevenemaale Lesnaja lahingu. Veelgi rängem kaotus tabas Karl XII juhitud väge 8. juulil 1709 Ukrainas Poltava lahingus, mille kaotamine otsustas Põhjasõja saatuse.
Karl XII siirdus peale Poltava lahingut Türgisse, kuhu ta jäi viieks aastaks. 1711 kuulutas Türgi tema ärgitusel Venemaale sõja, kuid juba samal aastal sõlmiti Pruti juures Vene-Türgi rahu, mis oli Türgile soodus, kuid Rootsit sõjaliselt ei aidanud. Karl XII lahkus Türgist 1714. aasta sügisel, saabub novembris Rootsile kuuluvasse Stralsundi ja püüdis seda vastaste eest kaitsta, kuid ei suutnud. 1715. Aasta detsembris jõudis ta tagasi Rootsi. Ehkki riigi sõjaline ja poliitiline olukord oli katastroofiline, keeldus Karl XII igasugusest rahuläbirääkimiste pidamisest ja otsustas 1718. Aasta sügisel minna sõjakäigule Norrasse.

KARLI SURM

Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või šrapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust . Sellega oli Norra-sõjakäik lõppenud läbikukkumisega ja Rootsi armee taganes Rootsi.
Kuninga surm oli kahtlane ning peale surma juba tekkisid erinevad vandenõud. Selleks oli põhjusi nii ühelt kui teiselt poolt. Kuninga langemine oli paljudele vägagi kasulik. Pikad sõja-aastad olid Rootsi riigi majandust tugevalt tühjendanud. Kindlasti olid tema surma üle rahul ka järglased , kes lõpuks ometi said kätte ihaldatud kuningakrooni. Ka kaasajal salastatakse kõrgete isikute mõrvad kauaks ajaks, ei olnud selles osas paremad ka Rootsi tollased valitsejad. Kuninga hukkumise tegelikku põhjust hoiti saladuses ka seetõttu, et ei teatud sooritatud teo tegijat. Ei teatud, kuid aimati! Pikka aega ei lubanud Rootsi järgmised kuningad Karli hauda avada ja kõike üle vaadata, kontrollida kuulduste paikapidamist või mitte. Alles 1917. aastal see luba anti. Ja siis hakkasid tulema üllatused. Selgus, et Karl XII ei surnud mitte kahurikuuli tabamuse tõttu. Tema pead oli tabanud musketikuul!Ütlete, et mis siis, lahingus juhtub kõike, eriti kui norralased annavad tihedat tuld kindlusemüüridelt. Norralaste kuuli aga võis kohe välja jätta, sest Karl XII oli ligemale kaks korda kaugemal nende laskeulatusest. Tolle aja musketid lihtsalt ei olnud võimelised tulistama nii kaugele ja pealegi nii täpselt. Sensatsioonilised üllatused jätkusid: musketikuul oli tabanud kuninga paremat meelekohta ja väljunud vasaku silma lähedalt. Kuuli liikumise trajektoori kindlakstegemine näitas, et surmalask sooritati mitte eest, vaid tagant ja paremalt poolt. Seega tuli lask omade seast

KASUTATUD KIRJANDUS

TEA Enstüklopeedia 10. köide. Tallinn: TEA, 2013, lk.112
http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_XII_of_Sweden#The_death_of_Charles_XII 13.01.2014
Karl XII. Pärnu: Tänapäev, 2005

LISAD

http://gameo.org/index.php?title=Karl_XII,_King_of_Sweden _(1682-1718)
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karl_XII_1706.jpg