Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus (0)

Eesti ja sõjad 16-18.sajandi algus
Eestit jagati riikide vahel mis teda ümbritsesid. Eestis suurema maatükki sai see endale kes parasjagu võimsam oli. Liivisõja ajal Eesti kuulus kolme riigi alla Poola, Taani ja Rootsi. Põhja-Eesti mis kuulus Rootsile nimetati Estlandiks. Lõuna-Eesti koos Läti aladega mis kuulus Poolale nimetati Livlandiks ja Saaremaa kuulus eraldi Taanile. Liivisõja alg perioodil venelased tegid luure -ja rüüsteretke Eestisse. Kaitset Eestil peaaegu ei olnudki ainult talupojad üritasid oma peresid kaitsta. Kevadel venelased piirasid sisse Narva ja Tartu. Narvas samal ajal kui venelased sinna sisse tungisid süütas üks ettevaatamatu kodanik õllekeetmisel linna põlema. Narvalased ei suutnud korraga tuld kustutada ega venelastega võidelda. Narva langes. Tartu rahvas aga hoopis ei suutnud vastase meelitustele ja lubadustele ära öelda ning nad loovutasid oma linna niisama. Mõni aasta hiljem Tartu kergeusklikud inimesed ja nende piiskop küüditati Venemaale. Pärast Tartu langemist lahkusid hirmus olevad orduväed Ida-Eestist ja kõik Ida-Eestis olevad kindlused läksid venelastele ilma tülideta. Natuke hiljem Goddert Kettler proovis venelastelt tema kodu koha kindlusi kätte saada aga ta kahjuks ei saavutanud sellega mitte midagi. Umbes Liivisõja keskpaigas tulid venelased uuesti Eestimaad ründama. Venelasi ründas väikene väesalk Härgmäel Oomuli mõisa juures. Kahjuks see oli Liivimaa ordu viimane välilahing. Pärast seda venelased piirasid sisse tugeva Viljandi ordulinnuse, mille kaitset juhtis ammune ordumeister Fürstenberg. Vihased pikka aega ilma palgata sõdurid hakkasid mässama ja nad avasid venelastele väravad . Need sõdurid hiljem lasti Goddert Kettleri soovil üles puua. Kui venelased lahkusid Eestist siis puhkes Läänemaal ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad võtsid endale kuningaks ühe sepa . Nad veel piirasid Koluvere lossi ja nad tahtsid liitu Tallinnaga. Tallinnaga liitumine neil aga ei läinud õnneks. Hertsog Magnuse käsul tiriti talupoegade sepast kuningas neljaks. Tallinna linn Harju, Viru ja Järva rüütelkonnad alistusid Rootsi kuningale Erik XIV-le 1561.aasta juunis. Sellega algas ka Rootsi suurriigiajastu. 1572- 1577 .aastal vallutasid venelased põhimötteliselt kogu mandri Eesti, väljaarvatud Tallinna lähiümbrus. 1577.a piirati seitsme nädala jooksul uuesti Tallinn. Tatarlaste rüütajad jõudsid isegi Saaremaale ja Hiiumaale. Ka Läti alal läks venelastel hästi. Rootsi soovis sõja käiku pööret tuua aga see ei õnnestunud neil. Üldiselt Liivisõda oli Eestile katastroof. Paljud inimesed surid. Inimpõlve pikkune lõppematu tapmine , röövimine ja katkuepideemiad. Inimesed muutusid metsikuks. Linnad ja kaubandus käisid alla ja kahjuks nad ei saavutanud enam kunagist endist tähtsust. Peale Liivisõda jäi Rootsi võimu alla Harju, Viru, Järva ja Läänemaakonnad koos Tallinnaga, millest tekkis Eestimaa hertsogkond. Poola võimu alla jäi Tartu, Pärnu ja Võnnu ja nendest tekkis Üleväina hertsogkond. Saaremaa mis Taani võimu all oli sai Liivisõja jooksul teiste Eesti maakondadega võrreldes kõige vähem kannatada. Sellepärast seal oligi heaolu suurem.
1655-1660 Rootsi ja Poola-Leedu sõda.
1654.aastal uueks Rootsi kuningaks saab Karl X Gustav. Ta oli Rootsi armee kindral , rahvuselt sakslane ja ta õigused troonile olid kahtlevad. Venemaa oli 1654.aastal vasak kalda Ukraina endaga liitnud ja Poolaga sõda alustanud. Kui vene väed juba seisid Varssavi ja Vilnuse lähedal siis Karl X Gustav kasutas seda olukorda kavalalt ära ja ründas Poolat. Tekkis võimalus Rootsi-Poola ühisriigi loomiseks. Aga muidugi Rootsi kiire tugevnemine oli Venemaale vastu karva. Venemaa sõlmis kähku vaherahu Poolaga. Venemaa alustas sõda Rootsiga aastal 1656. Vene väed tungisid Liivimaale ja vallutasid Tartu ja ümbritsesid Riia edutult. Sõjaga tulev katk sundis sõjategevusel vahetpidada. 1658.aastal Narva lähedal sõlmiti Vallisaare külas vaherahu. Ida-Eesti jäi aga paariks aastaks Vene võimu alla ja tagastati Rootsile Kärde lepinguga alles 1661.aastal. Venelaste plaan õnnestus nad suutsid veenda poolakaid, et nad rootslased oma maapealt eemale tõrjuks. Poolakad tungisid ise Liivimaale kallale. Sõtta tuli ka Rootsi teine vaenlane Taani. Karl X Gustav suri sõjakäigu ajal Taani vastu.
1700-1721 Põhjasõda
Põhjasõjas siis sõdisid Saksamaa-Poola, Taani ja Venemaa Rootsi vastu.See oli jätkuks vahel olnud sõdadele. Enamus need sõjad oli Rootsi võitnud. 17.sajandi–18.sajandi vahetusel oli see muutunud. Venemaal oli võimule tulnud uhke ja ahne tsaar Peeter I. Venemaa tõusis väga suurest riigist suur riigiks ja ta ihkas väljapääsu Läänemerele. Rootsi oli Põhjasõja ajal väga raskes seisus. Neil oli just raske näljahäda , riigikassa oli tühi ja kuningas Karl XII oli noor ja kogenematu.
Vaenlased tungisid Narva. Sõda Narvas toimus 1700.aastal 19.novembril lumetormis. See oli raske , sest rootslastele kes sõdisid venelastega puhus tuul selga ja venelastele otse näkku. Venelased läksid paanikasse ja nad ei tahtnud kaotada niiet nad hakkasid tapma välismaalastest ohvitsere. Rootslased võitsid. Karl XII jäi eestlaste mällu positiivse kangelasena. Rootsi läks hiljem teistesse riikidesse sõdima ja jättis Eesti ilma kaitseta. Eesti- ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. Talupoegadest moodustati selline asi nagu maamiilits. Kõik olid kindlate vahemaadega Eesti peal laiali. Maamiilits koosnes põhiliselt jalaväest. Relva kasutamine ei olnud väga hea. Muidu üldse võeti põhjasöja jaoks Rootsi poolele kasutada 15000 eestlast.
Venelased toimusid Narva kaotusest kiiresti. 1703.aastal korraldati Eestisse suur rüüsteretk. Venelased matkasid läbi põhjast lõunasse kogu Eesti, põletati Rakvere, Põltsamaa, Paide, Viljandi ja veel teised suuremad asulad. Tuhanded inimesed sunniti orjadeks . 1704.aastal kogu Ida-Eesti läks Venemaa võimualla. Edaspidi oli pikem vahe, oli ainult väiksed luure- ja rüüste retked. 1708.aastal Eestis küüditati Tartu linna elanikud ja linn tehti maatasa. Rootslased said rängalt lüüa Poltaava lahingus ja muidugi Venemaa kasutas seda mõistlikult ära. 1709.aastal ilmusid vene väed uuesti Eesti- ja Liivimaa vallutamiseks. See oli keeruline kuna katk oli juba igalepoole levinud.
Eesti pärast Põhjasõda
Peale Põhjasõda Eesti pilt oli kohutav. Maa oli hävitatud, vili rikutud ja eestlased olid väljasuremis piiril . Tartu, Rakvere, Valga, Põltsamaa olid hävinenud ainult varemed olid alles. Sõja ja katku tõttu oli eestlaste rahva arv langenud umbes 150000 inimeseni. Aga tänu jumalale olid need inimesed noored ja erksad . Rahva arv tõusis normaalse kiirusega.
Kasutatud materjal:
”Eesti ajalugu”, ”Baltimaade ajalugu”,Wikipedia.org
Anne-Mai Valk
8.Klass
2014