Põhjasõjad pärisorjuse kaotamiseni (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Eesti ajaloo kokkuvõte (kuni 18. saj)

KORDAMINE ON TARKUSE EMA Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Sakslased tahtsid paganatest eestlastele (edaspidi karvased) ristiusku peale suruda. See ei toimunud mitte ainult karvaste hingede päästmiseks, vaid hoopis laiematel poliitilistel põhjustel. Roomakatoliku kirik pretendeeris vaimsele kui ka maisele ülemvõimule kogu tuntud maailmas, ehk siis sooviti õigeusu kirikust võimsam olla. Algas sakslaste ja latgalite rüüsteretkega Ugandisse. Karvased võitsid küll näiteks Ümera lahingu 1210. aastal, kuid sakslaste jõud olid liialt suured ning 1228. aastal alistus Saaremaa suurim, Valjala linnus. Sõda oli kaotatud. Eesti jagunes neljaks ­ Taani, Orduriik, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkond. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Karvased ei unustanud kaotust muistses vabadusvõitluses. Ülestõus hakkas ööl vastu 23. aprilli 1343, vahetult enne kevadiste põllutööde algust. Kogu Harju- ja Virumaal tapeti kõik sakslased ja taanlased, ka

Ajalugu

24

docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

- Taani purustamine - 1700: Narva lahing (suur lumetorm, venelased kaotavad) - 1704 Rootsi alistumine Venemaale - 1704 Narva ja Tartu vallutamine - 1708 Tartu linna hävitamine, linlaste küüditamine, sõda väljaspool - Rootsi suund Poolale (edukas); Rootsi suund Venele (ei olnud edukas) > 1709 Poltova lahing (Peeter I võit) > 1710 Eesti linnade alistumine - alles 1721. a Uusikaupunki rahuleping - Rootsile tagastati Soome, Venemaa sai Eesti- ja Liivimaa Sõja mõju: Vene aja algus; pärisorjuse taas kehtestamine terveks sajandiks; küüditamine, katk; maa laastatud; üle poole rahvastiku hävis: rahvaarv ca 120 000 Sarnasused: Põhjused – pinged naaberriikide vahel (Venemaa, Taani, Rootsi, Poola vaenutegevus), sõda maa nimel Käik – ca sama pikad sõjad, edu vaheldumine Tulemused - Eesti alade ümberjagamine Mõju – hukkus suur osa rahvastikust, maa oli laastatud Erinevused:

Ajalugu

4

doc

Põhjasõda ja Eesti pärast Põhjasõda

A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699. sõlmisid Poola kuningas Aug

Ajalugu

3

doc

Vene aeg

kaubalinn. 18. sajandil rajati postijaamade ja maanteede võrk, mille ülalpidamise kulud lasusid rüütelkondadele. 5.2 Eesti 18. sajandi teisel poolel Esimesed reformikatsed 1760 oli pärisorjuslik mõisamajandus end ammendanud. Mõisate tulud polnud vastavuses väljaminekutega. Talupojad muutusid tõusvate koormuste tõttu rahutuks. Tugevnev Vene riik soovis kaotada Balti erikorda. Saabus valgusajastu ja moodi läksid orjusevastased ideed. Hakati propageerima pärisorjuse piiramist talupoegade laskmist raharendile ja mõisate majandamist motiveeritud palgasulaste abil. Asehalduskord  Katariina II kehtestatud Venemaa uus halduskord laienes Baltikumile 1783. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud ühendati Riia asehalduskonnaks. Paldiski sai linnaõigused ja ajutiselt loodi Paldiski maakond. Asutati Viljandi ja Lõuna-Tartu ehk Võru maakond. Siia laiendati Venemaa aadliomavalitsuse ja linnaseadused. Kaotati maanõunike kolleegiumid. Linnades asendati raed

Ajalugu

8

doc

Rootsi valduste kujunemine

pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Talurahva olukord pärast põhjasõda: · Suurem osa talupoegi sattus taas eramõisnikke valdusesse · Langemine täieliku pärisorja tasemele. · Talupojad ei kuulunud enam 18. saj nekrutikohustuse alla Browne'i " positiivsed määrused": Kindralkuberner Browne ülesanded nõudmaks parandada talurahava olukorda. Positiivsed määrused andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele. Pearaharahutused ­ Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas arusaamatusi. Enamus talupoegi sai aru, et kui nad seda pearahamaksu maksavad, et siis on nad mõisnike teotööst vabad. Talupojad ei läinud enam teotööle ja kindralkuberner sai teateid mässu puhkemisest. Selleks saadeti talupoegade korralekutsumiseks sõjaväeosad. Sellega aga puheksid kähmlused Vene soldatite ja talupoegade vahel. Linnad, kaubandus ja tööndus Linnaõiguse said : · 1563. a

Ajalugu

58

pdf

Eesti Uusaeg

Baltisaksa Läänemereprovintsid: - Baltisakslaste jaoks piirkond Läänemereprovintsid (Eesti ajald ja hiljem ka Kuramaa), kus kehtis nn Balti erikord: 1. Baltisaksa aadli ja kodanluse (linnade) seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsuskorraldus) 2. Väljendus halduses, õiguses, majanduses, kultuuris ja luteri kirikus & saksakeelne asjaajamine Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: Ajaline areng: 1. Balti erikorra kõrgaeg 1721-1783 - tegelik pärisorjuse ajastu (17.-) 18.saj 2. Asehalduskord 1783-1796 - Venemaa üldine kubermangureform 1775 laiendati Läänemereprovintsidesse: 1. Põhja-Baltikumis seisuslike omavalitsusõiguste järsk (ajutine) piiramine 2. Eesmärgiks Venemaa riiklik tsentraliseerimine ja unifitseerimine valgustatud absolutismi vaimus 3. Üldjoontes taastatud Balti erikord ja selle osaline devalveerumine 1796-1917 - Üldine moderniseerumisprotsess ja rahvusaate levimine komplitseerisid Läänemereprovintside olukorda:

Eesti uusaeg

8

doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

otsustamisel. NB! Asehalduskord kehtis kuni Katariina II surmani 1796.aastal. Oma ema vihkav Paul I (troonil 1796-1801) tühistas enamiku Katariina II poolt kehtestatud seadusandlikest aktidest, sealhulgas ka asehalduskorralduse ning taastas Balti erikorra. 3  3.PÕLLUMAJANDUS JA TALURAHVAS ALATES 18.SAJANDIST KUNI PÄRISORJUSE KAOTAMISENI: 1. Põllumajandus 18.sajandil: Põllumajanduse aluseks Eestis 18-19.sajandil oli teraviljakasvatus; selle põhjuseks olid: A) teravilja kõrged hinnad B) teravilja laialdane turg: - seda müüdi tollivabalt Rootsi - müüdi Vene armeele (~50 tuhat sõdurit Balti kubermangudes) - suurlinna Peterburi lähedus - teraviljast viina ajamine.Teravili viin (selle müük mõisate kõrtsides,

Ajalugu

7

odt

Ajalugu paragrahvide 20-26 kokkuvõte

Stefan Batory-oli 1571­1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 1611­1632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa ha

Eesti ajalugu

Kommentaarid (0)