Põhja sõda (0)

Põhja sõda 1700-1721
Eessõna
Põhja sõdas algas jätkusks teistele sõdadele,mis olid toimunud Venemaa,Poola,Taani ja Roots i vahel.Rootsi oli nendest riigitest kõige edukab ,ta oli enim võitnud sõdasid.Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu. Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja Taani vahel.Selles lubati Peeter I –le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa . Algasid ettealmistused kolmepoolseks kallaletungiks Rootsile.
Rootsi aga polnud sõjaks valmis ,kuna riiki oli tabanud just näljahäda.Rootsi oli näruses seisus,noore ja kogenematu kuninga Karl XII tõttu. Ressursid puudusid ,et säilitada oma staatust suurriigina.Rootsil puudusid kindlad liitlased,välja arvatud Põhja-Saksamaal paar ripats riiki.Tänu Karl XI oli Rootsi armee siiski oma ülesannete kõrgusel.
Sõja algus
Põhja sõda algas Kuramaale koondatud Saksi vägede üllatusrünnakuga Riiale ööl vastu 12 veebruari 1700. Linna vallutada ei õnnestunud,algas Riia piiramine.Suvel tungisid Taani väed Rootsi liitlased Holsteini hertsogi valdustesse. Rootsi väed seepeale aga tungisid Hollandi laevastikuga otse Kopenhaagenisse ja sundisid taanit rahu sõlmima.Rootsil täielikult Taanit purustada ei lubatud kuna see ei olnud suurte mereriikide huvides.See peale läksid Rootsi väed Karl XII juhtimisel pärnu.Samal ajal kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning tsaar Peetri juhtimisel hakkati piirama Narvat.Rootsi väed olid aga väga võimsad ning kui Peeter I nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased . Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud
Rootsi omapäi
Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits ,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast.
Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Šeremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Šeremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit Rootsi vägede üle.Juulis 1702 purustas Šeremetjev Hummuli lahingus Schlippenbachi väli väe lõplikult ning 1703 asutati venemaa uus pealinn Sankt – Peterburg .Samal aasta korraldas Šeremetjev Eestisse suure rüüsteretke,mida isegi ei proovitus takistada.Venelased läbisid kogu Eesti põhjast lõunasse .Sõjaga kaasnesid alatised saatjad nagu –nälg ja taudid.1704 vallutasi vene väed pärast pikka piiramist Tartu ja Narva,kogu Ida-Eesti läks nende võimu alla.Vene väed suundusid Poolasse,kus Karl XII –l õnnestus August Tugevat lüüa ja poola väed mõneks ajaks oma võimu alla saada.Venemaa jäi Rootsi vastu üksi ja rootslased alustasid tagasimarssi vene piiride poole.Karl XII ei võtnud vastu ühteki rahulepingu pakkumist.Venemaa läänepiiri loodi surmatsoon,kust elanikud olid suures osas küüditatud ,kariloomad ära aetud ,viljapõllud hävitatud, kaevud mürgitatud jne.Eesti küüditati 1708 aasta juulis Tartu linnakodanikud ja linna tehti maatasa.Narvat otsustati kaitsta ,kuid kodanikud küüditati Venemaale.Karl XII sõjaretk suundus Baltikumi asemel Ukarainasse ja ebaõnnestus.1709 sai rootslased lüüa Poltaava lahingus.Poltaava lahing oli üks otsustavamaid lahinguid euroopa ajaloos:üks suur riik tõusis suurriigiks ,teine suurriik langes kolmandajärguliseks suur riigiks.Rootsi jätkas küll 12 aastat sõda ,kuid mitte võidu vaid parema rahutingimuste nimel.Sõda kestis nii kaua vaid tänud teistele suurriikidele-Türgi,Inglismaa ja Prantsusmaale.
Eesti –ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt.
Venemaa kasutas ära poltaava lahingu võittu ,et vallutada Eesti-Liivimaa täielikult.1709 ilmusid juba uuesti vene väed,vastupanu osutas katkuepideemia mis oli levinud Baltikumi.Katk oli nõudnud ¾ tallinna elanikest.Tallinna ja Eestimaa rüütelkonnad alistsusid Vene vägedele 29.september 1710.Peeter I pidas lubatus kinni ja kinnitas 1710 kapitulatsioonides lubatud privileegid .Asjaajamis –ja kohtukeelena jäi kehtima saksa keel;ja aadel ja linnad säilitasid omavalitsuse;valitsevaks jäi luteri usk ;juba sõja ajal viidi läbi riigimõisade restitutsioon.
1718 suri Karl XII ühe Norra kindluse piiramisel 1721 kirjutati alla Uusikaupunki rahulepingule,millega tagastati Rootsile Soome;Eesti -ja Liivima loovutamise eest sai Rootsi miljonit riigitaalrit kompensatsiooni ning õiuse siit igal aastal suurem kogus vilja tollivabalt välja vedada
Sõja jäljed
Sõja lõppedes oli Eesti täielikult laostatud,maa oli laastatud,põllud söötis,rahvas välja suremise piiril.Tartu,Rakvere,Valga ja Põltsamaa olid hävinud.Sõja ja katku tõttu oli rahv arv langenud umbes 150 000 inimeseni.Kuid ellu oli jäänud noorema ,energilisema ja elujõulisem rahva osa ,mistõttu rahvaarv taastus üllatavalt ruttu.Kuni 1797 aastani eestlasi Vene sõjaväkke nekrutik ei võetud.18 sajandil maksis eesti rahvas Venemaale ränka vereandmist nekrutiksvõtmise näol.Ainult üksikud mehed naasid 25 –aastase teenistuse järel koju.