Isaac Newton (0)

Isaac Newton
Newtoni sünd
Kesk-Inglismaal, Lincolni krahvkonnas, Granthami linnakesest umbes 10 km lõuna pool, asub Woolsthrope´i küla. Seal külas, Woolsthrope´i mõisa härrastemajas, sündis esimesel jõulupühal 25.detsembril 1642.a. Isaac Newton .
Tema sünd oli enneaegne ja juuresolijad ei lootnud, et ta elama jääb. Inimesed, kes naaberkülla rohu järele saadeti, olid tagasi tulles väga imestunud, kui nägid, et laps veel elus on.
Hoolimata nõrgast tervisest ja väikesest kasvust oma esimestel eluaastatel, oli Newtoni tervis kogu eluaeg üldiselt laitmatu ja seda ta 84 aastase elu jooksul.
Newtoni perekond
Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36.aastaselt, paar kuud enne poja sündimist. Küll aga ei jäänud Newton kauaks isata , sest kui Isaac oli kolmeaastane, läks tema ema mehele preestrile Barnabas Smith´ile. Pärast seda jäi poisi eest hoolitsema vanaema, kuna ema kolis preestri juurde elama. Võõrasisa Smith suri, kui Isaac oli 14-aastane. Peale seda asus ema taas Woolsthrope´i elama ja võttis nii sealse majapidamise, kui Isaac´i kasvatamise taas enese kätte.
Newtoni ema teisest abielust sündis kolm last, nendelt aga omakorda kokku kaheksa. Nende kaheksa vahel läks peale Newtoni surma jagamisele kogu tema vara- kokku üle 32 000 naela .
Newtoni kooliaastad
Esimese koolihariduse sai Newton läheduses asuvatest algkoolidest.
On teada, et 9-aastaselt tegi ta päikesekella, kraapides sulenoaga tasasele kivile vastavad märgid. Seejärel kinnitas ta selle Woolsthrope´i elumaja lõunapoolsele seinale. Umbes 50 aastat hiljem võeti kell sealt alla ja müüriti, kui kallis mälestusese lähedalasuva Colsterworthi kiriku seina. Seda kella kasutasid paljud mõisa elanikud täpsemaks aja määramiseks.
Kui Newton oli 12-aastane, viidi ta Granthami keskkooli oma haridusteed jätkama. Keskkoolis oli Newton õppeedukusega viimaste seas. Kuid väikene vahejuhtum andis ta õppimisele tõuke. Nimelt lõi üks temast parem õpilane teda koolis kõhtu. Seejärel andis Newton talle korraliku keretäie, mispeale ta ise mõtlema hakkas: “Kui ma suudan teda rusikavõitluses võita, siis suudan ma ka temast paremini õppida!” Ja suutiski. Ta suutis õppida paremini oma vastasest ja ka kõigist teistest oma klassis - mõne aja pärast oli Newton kogu koolis tuntud nii oma tempude, kui ka õppeedukuse poolest.
Kui Newton oli 15-aastane, võttis ema ta koolist ära, kuna tal oli tarvis abi majapidamises . Nähes aga varsti, et poisist põllumeest ei saa, pani ema Isaac´i poolelijäänud kooliteed jätkama. 18-aastase noormehena, jättis Newton Granthamiga jumalaga ja asus üliõpilasena elama Cambridge ´i.
Trinity College´ isse Cambridge´i võeti Isaac Newton vastu 5.juunil 1661.a. Senini Granthamis elades töötas ja õppis Newton täiesti omaette . Ei olnud inimest, kes oleks tema tegevust juhtinud. Sellest võib järeldada, et keskkoolist ülikooli kaasa võetud teadmiste hulk polnud eriti suur. Enam arenenud oli Newtoni oskus valmistada kõikvõimalikke mehhaanilisi konstruktsioone, mis nõudis kõikvõimalike tööriistade käsitsemise oskust. Seda oskust ta ka ülikoolis rakendas.
Aastal 1661 oli Newton subsizar s.o. niisugune üliõpilane, kes sai kas osalise , või täieliku ülalpidamise ülikoolilt, kuid vastutasuks pidi ülikoolile tegema mitmeid teeneid. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse (Bachleor of Arts) ja 1668 .a. magistri (Master of Arts) astmega.
Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666 , ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus.
Newtoni töö Cambridge´i ülikoolis
Pärast kaheaastast eemalolekut ülikoolist, tuli aastal 1667 Newton Cambridge´i tagasi, kus matemaatikaprofessor dr. Barrow oma kohalt tagasi astus ja oma asemikuks Newtonit soovitas. Professoriks oli Newton Cambridge´i ülikoolis 30 aastat ( 1669 -1699). Selles ajavahemikus tegi Newton kõik oma leiutised ja tegi väsimatut tööd mitmesugustel uurimisaladel.
Vahetpidamatu tugev vaimne pingutus ligi 30 aasta jooksul mõjus lõpuks Newtoni tervisele. Aastal 1692, kui Newton sai 50-aastaseks, jäi ta raskesti haigeks . Harilikult oli Newton rahulik ja tagasihoidlik ; nüüd muutus ta rahutuks, närviliseks, ei saanud öösiti magada ning ka mälu ei töötanud enam korralikult.
Pärast haigusest paranemist, tegutses Newton veel mõnda aega Cambridge´is, kuid 1703.a. ütles ta end ülikoolist lõplikult lahti.
Newtoni teosed
• Method of Fluxions (1671, trükiti 1736)
• De Motu Corporum ( 1684 )
• Philosophiae Naturalis Principia Mathematica (187)
• Opticks (1704)
• Reports as Master of the Mint (1701-1725)
• Arithmetica Universalis (1707)
• The Chronology of Ancient Kingdoms, Amended ( 1728 )
Newtoni viimased eluaastad
Kuigi sündides ja lapseeas oli Newton üsna nõrga tervisega , elas ta kõrge vanuseni ja kuni 80. eluaastani oli ta tervis erakordselt hea. Elu lõpuaastail tuli tal aga siiski võidelda ka haigustega.
1725.a. jaanuaris haigestus Newton kopsupõletikku. Selle tagajärjel asus ta elama Londoni lähedusse, Kensingtoni, kus õhk oli parem. Ja tõepoolest - Newtoni tervis paranes kiiresti ja märgatavalt. Öelnud lahti kõigist töökohustustest, asus Isaac Newton Kensingtonis oma vanaduspäevi veetma . Kuid pikapeale tüdines ta üksindusest ja 28. veebruaril 1727 tundis ta end niivõrd tugevana, et sõitis Londonisse, juhatama Kuningliku Seltsi koosolekut. Ka kaks päeva peale koosolekut tundis ta end hästi, kuid mitte kauaks. 4. märtsil, kui ta Kensingtoni tagasi jõudis, tõdesid arstid, et Newtoni tervislik seisund on vägagi halb ja, et paranemiseks pole lootust. Arstide jutust hoolimata hakkas Newton vaikselt tervenema ning 18. märtsi hommikul luges ta juba lehti ning vestles juttu . Sama päeva õhtupoolikul kaotas Newton teadvuse ning ööl vastu 20. märtsi, kella 1 ja 2 vahel heitis ta rahulikult hinge.
Newtoni surm
Newtoni põrm viidi Kensingtonist Londoni ja sängitati maamulda Westminster Abbey ´s 28. märtsil 1727.
Saada maetud Westminster Abbey´sse, tähendab suurimat austust , mis võib inglasele osaks saada.
Newtoni haud asub eriti auväärses kohas, kohe peasissekäigu vastas, tundmatu sõduri haua läheduses. Hauatahvel kannab ladinakeelset kirja:
Hic depositum est
Quod Mortale fuit
Isaaci Newtoni
See tähendab: Siia on paigutatud, mis surelikku oli Isaac Newtonis.
Newtonile on püstitatud mitmeid mälestusmärke ja ausambaid, neist tuntumad asuvad Cambridge´i ülikooli Trinity College´s ja Westminster Abbey´s.
Silvia Selin 10a