„Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“ (0)

Jüri Gümnaasium
Referaat
„ Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“
Daniel Defoe
2009-04-18
Elulugu
Defoe Danieli
Defoe, Daniel (u. 1660 – 26. IV 1731),inglise valgustuslik kirjanik, ajakirjanik, pamfletist. Sünd. Londonis lihakaupmehe Foe pojana , muutis 1695 . a. Oma nime Defoe’ks. Tema lapsepõlves toimus Londonis järjestikustel aastatel kolm jõhkrat sündmust: Hollandi sõjalaevastik tungis Thamesi jõele ja ründas Londonit; puhkes Londoni katk, mis tappis 70 000 inimest (Defoe on kirjutanud sellest raamatu); puhkes Londoni tulekahju, kus jäid tema linnaosas alles vaid kolm maja, üks neist Foe’de oma. Isa kasvatas teda rangelt puritaanlikus vaimus (puritaanid olid inglise kalvinistid ehk mitteanglikaani protestandid) ning hariduse sai ta Charles Mortoni Stoke Newingtoni Lahkusuliste Akadeemias. Tema kirjutamisstiilis arvatakse olevat Mortoni mõju (Charles Mortonist sai hiljem Põhja-Ameerikas 1636 asutatud Harvardi Ülikooli asepresident). Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi . 1715. aastal ta laimamise eest korra koguni vangistati. Hispaania Pärilussõja ajal asutas ta perioodilise väljaande „A Review of the Affairs of France and of All Europe “ („Ülevaade Prantsusmaa ja kogu Euroopa asjadest“), mis ilmus algul kord, siis kolm korda nädalas vahetpidamata 1704...1713, sarnanedes tänapäevaste ajalehtedega. 1716...1721 andis ta välja veel mitut ajalehte. Loomingu paremiku moodustavad aga romaanid , mille kirjutamist D.alustas hilises elueas, 59-aastasena. Ilmus „Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused“.
Tema teosed:
„Kapten singleton“ (1720)
„Moll Flanders“ ( 1722 )
„Katkuaasta päevik“ (1722)
„Roxana“ (1665)
„Ühe kavaleri mälestused“ (1665)
„Uus reis ümber maailma“ (1665)
„Retk läbi Suurbritannia “ ( 1724 )
„Robinson Crusoe“ (1719)
Sisu
Ma olen sündinud Yorgi linnas ja mind hüütakse Crusoeks. Kuna olen kolmas poeg perekonnas polnud mul mingiks ametiks ettevalmistatud hakkas mu pea juba üsna varakult tühja tuult jahvatama. Isa ja ema olid sellele mõttele vastu. Aga kuigi ema keeldus minu eest kostmast, kuulsin ma hiljem siiski, et ta oli isale kogu meie jutustamise edasi andnud ja et isa oli seda murelikult kuulanud ja ohates lausunud:„See poiss võiks õnnelikult elada, kui ta koju jääks, läheb ta aga laia maailma, saab temast kõige haletsusväärsem olevus , kes eales ilma sündinud ja selleks ma talle oma nõusolekut anda ei saa.“ Aasta möödus asusin laevale ja minu õnnetused ja hädad algasid. Tugev torm hävitas laeva ja ma olin ainus kes ellu jäi. Ma jõutsin asustamata saarele. Asusin oma seisukorda rahulikult kaaluma , jõudsin järeldusele, et see saar on ahvatlev ja viljakas. Kui viljakas ta on ja kui mõnusas kohas, tormide eest kaitstud, vesi ja mets sealsamas;ja ma jõutsin järeldusele, et olin oma eluaseme valikul sattunud kohale, mis oli üks halvemaid tervel saarel;ma hakkasin kaaluma koguni oma eluaseme üleviimist ja otsima kohta, mis oleks niisama turvaline nagu see paik, kus ma praegu asun, ainult et selles meeldivas ja viljakas saareosas. Aga vaevalt sain ma oma tara valmis ja tehtud tööst pisutki rõõmu tunda, kui algasid vihmad ja sundisid mind jälle oma esimeses elupaigas istuma. Kui sadas ja ma välja ei pääsenud siis ajasin papakoiga juttu nind õpetasin teda rääkima ta oli mulle suureks seltsiliseks. Ma kindlustasin enda elamist ja rajasin karjamaad kitsedele. Õpetasin linnu rääkima. Mul oli ka seltsiks koer kes kahjuks suri vanadusse. Mul oli veel paar merelindu kellel olid tiivad kärbitud, et nad minema ei lendaks.
Kui ma olin rannal siis märkasin oma pikksilmaga, et kaugemalt tulevad paadid. Kui ma neid seal niiviisi jälgisin, nägin ma äkki oma pikksilmaga, kuidas kaht õnnetut olevust paadist välja tiriti, kus nad olid arvatavasti kinniseotuna lamanud ja kust nad nüüd tapmiseks välja toodi. Kaks ohvritest said surma, kuid üks pääses põgenema. Ma antsin talle märku, et minu juurde tulla. Kui me koopasse jõudsime andsin talle söömiseks leiba, kimbu rosinaid ja sõõmu vett. Mul oli temast tõeliselt hea meel. Mu elu hakkas nüüd lahedaks muutuma . Nimeks sai tall Reede täpselt selle päeva järgi. Ükskord, kui me jälle sellesama künkka harjale ronisime, meri aga oli uduvines, et me suurt maad ei näinud, ütlesin ma talle:“Reede, kas sa tahaksid oma maale ja oma rahva juurde tagasi minna?“ „Jaa“:vastas ta. Kuna ma sain Reede jutust kinnitust, et ta on lõpuni minusse kiindunud ja me hakkasin koos paati ehitama. Kui ma selle kõigega valmis sain, tuli mul oma sulane Reede paati juhtima õpetada. Reede sai sellega hästi hakkama.
Ma olin jõudnud oma vangipõlve kahekümne seitsmendasse aastasse, kuigi kolm viimast aastat, kus Reede mulle seltsiks oli eelnevaga võrreldes midagi sootuks teist. Ma magasin parajasti oma onnis sügavat und, kuni Reede joostes mu juurde tormas ja valju häälega hüüdis:“ Issand ! Issand! Nemad tulevad! Nemad tulevad!“ Saarelt lahkudes ma võtsin mälestuseks kaasa suure omatehtud kitsenahast mütsi, päikesevarju, hõberaha ja ühe oma papakoi ja võtsin kaasa ka selle raha mis ma olin leidnud Hismaania laeva vrakist. Ja nõnda siis, nagu näib laeva päevik, lahkusin ma saarelt 1686. aasta 19. detsembril, pärastseda, kui ma olin elanud seal kakskümend kaheksa aastat kaks kuud ja üheksateistkümnendat päeva. Ma pääsesin oma teisest vangipõlvest selsamal kuul ja päeval, nagu siis, kui ma purjepaadiga Salest mauride käest põgenesin. Pärast pikka merereisi jõudsin ma selle sama laevaga 1687 . aastal 14. juunil Inglismaale, kust ma olin kolmkümend viis aastat eemal olnud.ja nii ma siis hakkasingi ett4evalmistusi tegema, et kogu oma varaga Inglismaale sõita.
Ütlused
Isa ütles:„See poiss võiks õnnelikult elada, kui ta koju jääks, läheb ta aga laia maailma, saab temast kõige haletsusväärsem olevus, kes eales ilma sündinud ja selleks ma talle oma nõusolekut anda ei saa.“ ( lk8)
Crusoe ütles:„Kõik siin mu ümber oli nii mõnus ja mugav, et ma otsustasin mitte kunagi enam siit kaugele ära minna, senikaua kuni mu saatuseks on saarel viibida.“(lk99)
Crusoe ütles:„Reede aitas mind, ja mitte ainult agaralt ja täie jõuga, vaid koguni rõõmsa meelega.“(lk182-183)
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Defoe
D.Defoe raamat „Robinson Crusoe“
T.Aunin, L. Listra , H.Mattisen raamat „Väike maailmakirjanike leksikon“
Sisukord
Elulugu Defoe Danieli, Tema teosed ......................................................................................lk3
Sisu ..........................................................................................................................................lk4
Ütlused ....................................................................................................................................lk6