Johann Sebastian Bach (0)

KAARMA PÕHIKOOL
Ly Madal
Johann Sebastian Bach
Referaat
Juhendaja : Sirje Torn
Klass: 9.klass
Kaarma 2008
Johann Sebastian Bach ( 1685 -1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana.
Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel , klavikord, klavessiin ).
Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides.
1700–1702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiuldajana. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid.
1703.-1707. aastal elas Bach Arnstadtis, kus töötas linnaorganistina. Sel ajal tegi ta ka õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde, mis jättis tema loomingusse sügava jälje. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga.
Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima . Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna.
Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas.
Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis.
Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat. Tema loomingus kajastuvad Euroopa muusikakultuuri parimad saavutused. Barokiajastu suurkujuna arendas ta kõrgpunkti polüfoonilise muusika ning avas uue ajastu harmoonilisele muusikale . Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja häälte juhtimise loogika , figuratsiooni rohkus, väljendus- ja karakteriseerimisjõud.
Eriti tuntud on " Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir ". Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik ", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid").
Tema elukäik jagatakse neljaks etapiks: I. Arnstadt ja Mühlhausen (1704-08) Töötas linnaorganistina, käis D.Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili.
II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu „Kohvikantaat” ja „Talupojakantaat” Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat.
III. Köthen (1717- 1723 ) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722 . aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha.
IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks – nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota – teksti eest vastutas ju kantor.
Teose valmides pidi helilooja laskma nii lauljatele kui mängijatele viisid välja kirjutada (selleks kasutas ta nii palgatud kopiste kui oma perekonnaliikmeid) ja muidugi selle kõik koos koori, solistide ja instrumentalistidega selgeks harjutama. Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse „Hästitempereeritud klaviiri“, (I osa 1722 ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes.
Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine .
Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi . Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit.
Kantaadid: “Kristus oli surma kütkes“, “Jumala aeg on parim aeg“, “Mul on palju mure mõtteid“, „Kohvikantaat“„Talupojakantaat“, „Matteuse passion “, „Missa h- moll “, “Jõuluoratoorium“, “Brandenburgi kontsert“, “Muusikaline ohver“.
Klaverilooming: „Prantsuse süidid“, „Inglise süidid“, „Kromaatiline fantaasia ja fuuga“, „Itaalia kontsert“, „Klaveriharjutused“.
Kasutatud kirjandus:
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) nr. 1 “A- CENT ”, Tallinn, Valgus 1985 http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Sebastian_Bach http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/j_s_bach.html
http://www.eestikirik.ee/node/5321
5