Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
õppetunnina, asus sõjaväge ümber korraldama. 1703. aastal vallitas Soome lahe idaranniku kindlused Rootsi käest ja hakkas rajama Peterburgi. 17001701 talvitus Karl XII Laiusel. 1701 Karl XII lahkus. Vägede ülemjuhatajaks sai Schlippenbach ja Vene vägedel krahv Seremetjev) 1701 Elastvere lahing vene vägede esimene arvestatav võit. 1702 Hummuli lahing. 1703 venelaste rüüsteretked Viru, Järva, Viljandi, Tartu ja Võrumaal. Venelased kasutasid põleva maa taktikat. 1704 Tartu ja Narva langemine venelaste kätte. I perioodi lõpuks oli vaienldamatult vene väed saavutanud olulised võidud. Sõja ajal pidid eestlased moona andma mõlematele pooltele. Eesti mehi hakati võtma Rootsi maamiilitsasse. II periood 17051707: Eesti ala oli suhteliselt rahulik periood. Oli kujunenud välja mõtteline piir. Suuremaid lahingud polnud, vastastikku korraldati rüüsteretki. Sõjategevuse põhiraskus oli kandunud Poola Venemaa alale
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. ...
ROOTSI AEG Põhja-Eesti kuulus Rootsile Pljussa lepinguga (1583) (vs Vene) Lõuna-Eesti Rootsile Altmargi rahuga (1629) (Vs Poola) Saaremaa Rootsile Brömsebro lepinguga (1645) (vs Taani) Eesti oli rajatud haldusüksustest: · Põhja-Eesti- Eestimaa kubermang (keskus- Tallinn) o Sinna kuulusid maakonnad: Virumaa, Harjumaa, Järvamaa ja Läänemaa (+ Hiiumaa) · Lõuna-Eesti + Põhja-Läti Liivimaa kubermang (keskus Riia) o Sinna kuulusid kubermangud: Pärnu, Tartu, Riia ja Võnnu. Neid juhtisid kas kubernerid või kindralkubernerid. Selline jaotus kestis kuni 1783, kui Venemaal hakkas asehaldusaeg. Mis sai Saaremaast? Moodustas provintsi, osaliselt kuulus Liivi kubermangu, osaliselt tegutses iseseisvana. Saaremaa arvestati Liivi kubermangu juurde, ent teda juhtis kuningale alluv maapealik. (Eristaatus...
Ülevaade H.Hattenhaueri raamatust ,,Euroopa õigusajalugu" Loomuõigusest valgustusaja kodifikatsioonideni. Absolutism (valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim) René Descartes (1596-1650) hea varanduse, hariduse ning mainega teadlane. Tolleaegse filosoofilise süsteem tundus talle vaieldav ja ebakindel. Lõi uue geomeetrilise meetodi uue mõttetehnika abil. Ta väitis ainult seda, mida oli ilmselgelt suutnud oma mõistusega tõeseks väita. Ta tunnistas kõige kõrgemaks mõistuse. Juba varem oli Johannes Althusius esitanud oma õigusõpetuse mõistepüramiidide kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis v...
+ Lisab Baconi empiirilisele suuna matemaatilise aspekti. + Hakkab looduse ja inimese uurimisel esmakordselt kasutama kausaalsuse põhimõtet. Siit saab alguse täpisteaduste kujunemine. - Mehhanistlik psühholoogia, - Naturalistlik moraaliteooria - Kõva käe ihaldus riigiteoorias. Temast saavad mõjutusi: J.Locke, Berkeley, Rousseau, Spinoza ja Leibnitz. John Locke 1632 - 1704 J.Locke on üks inglise empirismi peaesindajaid. Empirism on filosoofia, mis muudab kogemuse oma aluseks. Iga teadmine on sõltuv kogemusest ja allutatud selle kontrollile. Tema mõtted riigist, usulisest tolerantsusest ja pedagoogikast mõjutasid valgustust ja poliitilist liberalismi. J.Locke filosoofia keskmes seisab ta tunnetusteooria, mille ta esitab "Essay concerning Human Understanding" ( Katse kirjeldada inimlikku mõistust).
George Berkeley sündis 12.märtsil 1625.aastal Lõuna-Iirimaal Kilkrinis Kilkenny lähedal vanima lapsena väikeaadlik William Berkeley seitselapselisse perekonda. Saanud 11 aastaseks jätkas George õpinguid Kilkenny´s, samas koolis kus õppis suur satiirik Jonathan Swift, kellest sai hilisemas elus tema sõber. Viieteistkümneaastaselt astus ta Dublini Trinity kolledzisse. Selles koolis kavandas ta oma õpetuse, kirjutas oma parimad teosed ja õpetas ühtlasi hiljem ka teisi. 1704. aastal sai Berkeley ,,kunstide bakalaurese" , 1707. aastal fellow (teaduslik töötaja) nimetuse ja alustas õpetamist kolledzis. Samal aastal avaldlati anonüümselt ka tema esimesed tööd (kaks matemaatilist traktaati) ja kahe aasta pärast sai temast juba vaimuliku esimese auastme (deaconi) kandja. Ta huvitus matemaatikast, filosoofiast, meditsiinist, füüsikast, ökonoomiast, psühholoogiast, poliitikast ja geoloogiast ja peale selle, et ta oma emakeeles
Tabasalu Ühisgümnaasium JOHANN SEBASTIAN BACH Uurimistöö Koostaja: Avelin Altosaar 8.D Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2014 Sisukord Sissejuhatus Minu töö räägib suurest muusikfilosoofist J. S. Bachist. Ta sündis, elas, töötas ja ka suri Saksamaal. Tema kaasaegsed ei mõistnud ,ega hinnanud tema loomingut. Isegi sada aastat peale tema surma, kui tuli tema hilinenud kuulsus, jäi Bachi looming kogu oma mitmekesisuses, kogu oma sügavuses lahti mõtestamata. Seda ei mõistetud. Minu teema valikul on väga lihtne põhjus. Ma valisin Bachi, sest minu jaoks tundub Bach juba ainuüksi inimesena köitev ja lisaks veel tema teosed. Ma sattusin paar kuud tagasi raadiost kuulama ühte Bachi sümfooniatest ja see oli väga ilus. Mulle...
Sureb Hispaania kuningas, Habsburgist CARLOS II. Oma testamendis jätab ta Louis IX, Hispaania Riiginõukogu ja paavsti kuuria soovitusel kõik oma valdused Anjou Philippe`ile, kes oli Louis XIV pojapoeg. See tähendanuks Prantsusmaa liiga suurt ja ohtlikku tugevdamist, mille vältimiseks moodustub 1701. aastal Suur allianss: Suurbritannia, Holland, Austria, Preisimaa, Hannover, Portugal, keisririik ja Savoia on Prantsusmaa vastu ning Prantsusmaad toetab Baier. Sõja käigus 1704. aastal vallutavad inglased Gibraltari. 1711. aastal tekib võimalus, et ühinevad hoopiski Austria ja Hispaania, mistõttu otsitakse võimalusi sõja lõpetamiseks. 1713. aastal Utrechti rahuga sõda lõpetatakse. Bourbonid said küll Hispaania troonile, kuid tingimusega, et kahte riiki ei ühendata. LOUIS XV (1715-1774) Oli eelmise kuninga pojapojapoeg. Kuninga täiskasvanuks saamiseni valitses Louis XIV vennapoeg Orleansi hertsog Philippe, kes oli kuulus ,,aadamapidude" poolest.
OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia võimutsemise vastu algas ennekõike linnade, kaubanduse ja käsitöö arengu mõjul. Küllalt tähtsat osa mängisid selles arengukäigus ka suured maadeavastused, mis tõestasid, et kõrgetasemeline kultuur eksisteerib ka väljaspool "kristlikku maailma" piire. Kunst, mis ülistas inimkeha ilu, jõudu ja täiuslikkust, kummutas paremini kui mistahes sõnaline jutt kiriku valelikud ja väljamõeldud väited inimese tühisusest. See kunst oli võimeline näitama inimest võrdsena jumalaga nin...
(Austria keisrile kuuluval territooriumil) arreteerida ja Saksimaale vangi toimetada. Kuigi see oli karjuvas vastuolus rahvusvahelise õigusega, ei juhtunud sellest midagi. Karl XII leidis uueks kuningakandidaadiks Poznani vojevoodi Stanislaw Leszczinski. Patkul, kes rootslaste atendaadikatsete pärast Dresdenis istus Poolas oleks liiga ohtlik olnud katsus Berliinis õnne, et Preisimaad ka sõtta meelitada. Tema usaldusisikuks seal oli salanõunik von Ilgen. 1704.aasta mai keskel reisis Patkul Sandomierzi, kus August oli oma pooldajad kokku kutsunud, et lõpuks ometi Rootsile sõda kuulutada! Seal murrab Patkul ratsutades jalaluu (Sjögreni kohaselt), mis edasise reisi Dresdenisse väga piinavaks teeb. Ta oli tsaari abiraha usaldanud sõjanõunik Bose kätte, kes need kohe Augustile andnud ja kes oli raha ära kulutanud "Veenusele, mitte Marsile", nagu terased korrespondendid märkisid. Suuri probleeme tekitasid vene abiväed, mis maad
*Johann Skytte Liivimaa esimene kindralkuberner, haritud noormehena oli olnud Gustav II Adolfi kasvataja, hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, ning tema palvel muudeti see üsna pea Tartu ülikooliks 26. Põhjasõda 1700-1721 Lk. 125-130 Põhjasõja kaart, peamised lahingud (Peeter I, Karl XII, Narva lahing 1700, Erastvere lahing 1701, Kastre lahing 1704, Tartu vallutamine 1704, Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks, 29. sept. 1710 kapitulatsioon, Uusikaupunki rahu 1721) *Peeter I- Vene tsaar Põhjasõja ajal. *Karl XII- Rootsi kuningas Põhjasõja ajal. *Narva lahing 1700- Rootslaste eelvägi kohtus Pühajõel seremetjevi ratsaväega, kes löödi ka kerge vaevaga põgenema. Rootsi sõjateadetes kirjutati eesti talupojast Stephan Raabest, kes olevat juhtinud ratsanikud venelaste selja taha, mis taganudki kiire edu. 19
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
MOOLAARMASSI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE LÄHTEANDMED: Kasutatud lahus B10% Kk = 1,86 Time Channel 1 GRAAFIK: Seconds °C 25 0 20,74 2 20,71 4 20,65 6 20,6 20 8 20,54 10 20,49 12 20,44 14 20,38 15 16 20,33 18 20,27 20 20,23 Temperatuur C° 22 20,18 10 24 20,12 26 20,06 28 20 30 19,95 5 32 19,9 34 19,85 36 19,79 38 19,73 0 40 19,67 ...
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse osakond Kristjan Joosep Jalakas KARISTUSÕIGUS ISLAMI ÕIGUSKULTUURIS Referaat Õppejõud Lektor Maie Ruus, PhD Lea Leppik Tartu 2019 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ISLAMI ÕIGUSE OLEMUS....................................................................................................4 1.1Islami õigussüsteem ja šariaat............................................................................................4 1.2Islami karistusõigus............................................................................................................4 2ISLAMI KARISTUSÕIGUSE AJALUGU JA ARENG...................
Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Vabanenud väed koondati Narva alla, mis samuti tormijooksuga 9. augustil vallutati. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: juuni lõpul Ukrainas toimunud lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult
Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Vabanenud väed koondati Narva alla, mis samuti tormijooksuga 9. augustil vallutati. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: juuni lõpul Ukrainas toimunud lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist. Nimetas poliitikat seaduse ja jõu vaheliseks võitluseks. Jõu kasutamine põhjendatud valitseja võimu kindlustamiseks. Machiavelli peateoseks ,,Valitseja``, põhiteesiks poliitik eesmärkide nimel vahendeid ei vali (machiavellistlik). Marksismi rajajateks on Marx (1818-1883) ja Engels (1820-1895). Poliitika paratamatu klassivõitlus. ...
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John ...
*Põhjused+osalejad riigid: Kõik sõjas osalenud riigid, tahtsid oma valdusi tagasi, mis Rootsi oli neilt varastanud. 1699. Kujunes välja Rootsi-vastane liit, kus keskne roll oli August II Tugeval (poola kuningas), Frederik IV (Taani kuningas) ja Peeter I (Vene tsaar) *Tähtsamad lahingud: Taani lahkus enne suurema sõja algust Põhjasõjast(07.08.1700), november 1700-Narva lahing, 1703 vallutas venemaa Ingeri linnused, 1704 tartja Narva piiramine-venelased edukad. 18.02.1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale. 1708 lasti tühjaks jäänud Tartu õhku. Rootslaste sõjaplaan tungida Venemaale ja vallutada Moskva ei õnnestunud. *Sõja tulemused: Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest, Venemaa sai “akna Euroopasse” , säilitati lueteri usk ja kood sellega ka haridustraditsioonid, sõjategevuses hukkus palju eestlasi, eestit laastas katk ja nälg (1708-1711). 2
Absolutism Prantsusmaal Valgustus Sissejuhatus: Uusaja raames eristatakse varauusaega, mis hõlmab 16.-18. sajandi. Varauusaja teist poolt iseloomustab kiriku mõju jätkuv vähenemine ühiskonnas ning uue loodusteadustele tugineva maailmapildi süvenemine, millele lisas omapoole panuse 18. sajandil võidutsenud valgustusideloogia. Euroopa poliitilist korraldust 17. ja 18. sajandil iseloomustavad rahvusriikide moodustumise algus ning absolutismi võidulepääs. Suureks murranguks kogu Euroopa ajaloos sai 1789. aastal alanud Prantsuse revolutsioon, mis lõpetas varauusaja. Sestpeale hakkas üha enam kasvama rahva osalus võimu teostamisel, võidule pääses turusuhetele rajanev majanduskorraldus ning valdavaks sai teaduse arengule tuginev maailmapilt. Absolutism Prantsusmaal Absolutismi kujunemine: Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioon lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesi...
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John L...
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase kommunikatsioonimudeli kohaselt saatja, sõnum ja vastuvõtja). Veenmise puhul on olulised kõneleja iseloomuomadused, emotsionaalse atmosfääri loomine, et viia kuulajad sobivasse meeleolusse...
d) Prantsuse sõda 1635-1648. Põhjasõda. 1700. aasta talvel ründasid saksi väed ootamatult Riiat. Kuigi linna valluatad ei õnnestunud, jätlati piiramist. 30. novembril 1700 puhkes Narva all suur lahing. Rootslaste kätte langesid kõik vastase suurtükid. 1701. aasta suvel vabastati Riia saksi vägede piiramisrõngast ning sõda jätkus nüüd juba Poola valdustes. Kaotus Narva lahingus ei olnud Venemaad nõrgendanud. 1701. aastal tungisid venelased taas Liivimaale . 1704. aastal langesid Vene vägede kätte Tartu ja Narva. Pärast Rootsi armee hävingut vallutasid vene väed 1710. aastal Riia ja Tallinna. Vene väed vallutasid ka Soome. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
Voltaire (21.11.1694 30.05.1778) Referaat Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 ELULUGU.......................................................................................................................................... 3 VAATED..............................................................................................................................................4 VOLTAIRE KUI FILOSOOF........................................................................................................... 5 VOLTAIRE KUI KIRJANIK............................................................................................................5 "ZADIG EHK SAATUS"................................................................
● Edasi läksid rootslased Narva Venemaale vastu ● Novembris toimus Narva lahing - v enelaste suur lüüasaamine ● Rootsi väed olid rahulikud ja jäid Laiusele talvituma ● Rootsi väed liikusid põhijõududega Poola. ● 1701 - Erastvere lahing ● 1703 - suur vene vägede rüüsteretk (hävitas terved külad nii, et koer ei haukund ja kukk ei kirenud) ● 1703 - vene vägede edu Ingerimaal - algab Peterburi rajamine ● 1704 - Narva ja Tartu piiramine ning vallutamine ● 1708 - Poola sõlmis Rootsiga vaherahu ● 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine ● 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku (Peeter I ei pidanud Tartut piisavalt oluliseks, et selle eest võidelda ent ei tahtnud jätta seda ka Rootsile) ● 1709 - Poltaava lahing - Venemaa võit Sõja lõpp ● Peeter I ei pidanud kinni kokkuleppest Poolaga (suur osa Eestist talle), sest Poola oli sõjast väljas
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Rootsi väed lahkusid Eestist ning sõjategevus kandus üle Poola ja Leedu aladele. Venelased saavutavad edu 1701. a. detsembris ründasid venelased rootslasi Kagu-Eestist. Erastveres saavutasid venelased võidu. Rootslaste vägi jäi aina väiksemaks. 1702. a. said rootslased taas Valga lähedal Hummuli mõisa juures venelastelt lüüa. 1703. a. rüüstasid venelased Ida-Eestit, võtsid vange, hobuseid ja veiseid. 1704. a. mais sattus Rootsi laevastik Peipsi peal venelaste lõksu, kes said Peipsi oma kontrolli alla. 1704. a. juunis alustas Peeter I uuesti Tartu ja Narva piiramist. Tartu kapituleerus ja Narva vallutati. Eesti talurahvas sõja-aastatel põlluharimine ei edenenud, inimesed varjusid metsades ja soosaartel. Talupoegade koormised kasvasid, sest nemad pidid sõjakulud katma. Toimus talurahvarahutusi, kus keelduti koormistest ja rööviti mõisa vara
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
pigmentidega, välja arvatud plii ja vasepigmendid. Looduslik ultramariini kasutatakse hinnaliste detailide, tahvelpildi- ja seinamaalikunsti juures. Kunstlikku ultramariini kasutatakse alates 19. sajandi esimesest poolest akvarell- ja temperatehnikas ja segatuna valge pigmendiga ka õli- ja seinamaalitehnikas. Preisisinine (sinine pigment) Preisisinine on raudheksatsüanoferraat(III) (Fe 4[Fe(CN)6]3). Sellel on väga peened, vormitud tuhm - kuni tumesinised osakesed. Preisisinine avastati 1704 aastal Berliinis. Preisisinise saamiseks on erinevaid sünteesimeetoteid. Tavaliselt saadakse seda Fe 2+-soola sadestamisel K4[Fe(CN)6]-ga ning sellele järgneva sadestusprodukti oksüdeerimisel. Preisisinine sobib kokku kõikide pigmentidega. Sellel on erakordselt kõrge värvumisvõime kõigis sideainetes ja segudes. See pole püsiv leelistes, seega pole preisisinine kasutatav lubi-, tsement- ja silikaattehnikas. Kasutatakse lahjades ja õlistes sideainetes (pastell, liim, tempera, kaseiin).
Suur nälg oli rahvaarvu vähendanud ST: sisemine nõrkus. *Karl XII oli 15, kui troonile tuli. *LIIT Poola, Venemaa ja Taani vahel Rootsi riigi vastu. Peeter I: Vene tsaar. Karl XII: Rootsi kunn, 15. aastane. Kogenematu. Narva lahing 1700: 19. nov. Esimene suur lahing. Vene-Rootsi. Tänu lumele, mis venelastele vastu sada, võitsid rootslased, kuigi neil oli 3 korda vähem mehi. Erastvere lahing 1701: Rootsi kaotas. Kastre lahing 1704: Peipsi venelaste kätte. Nüüd said venelased Peipsi kaudu suurtükid Tartusse ja Narva vedada. Tartu vallutamine 1704: Koos Narvaga tehti tümaks. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: Ukraina aladel. Rootsi-Vene. Rootsi vägi lõõdi täielikult puruks. Polnud enam jõudu Eesti- ja Liivimaad enda valduses hoida. 29. sept. 1710 kapitulatsioon: Rootsi andis alla. Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Uusikaupunki rahu 1721: Venemaa-Rootsi
aasta kevadel lahkus kuningas koos põhivägedega Eestist ega tulnud enam tagasi. Linnades paiknevad garnisoniüksused jäid ainult Eestit kaitsma. Arvati, et Venemaa on lahingu kaotusest piisavalt löödud ning ei kujuta enam mingisugust ohtu. Kuid tegelikult Vene vägi tugevnes: peale kaotust viidi sõjaväes läbi kasulikke reforme. Peale võitu Venemaa üle peab Rootsi oma peamiseks vastaseks Poolat. 17011704. aastate jooksul kannatavad Eesti alad mitmete Vene vägede rünnakute all. 1704. aastaks langeb idapoolne osa Venemaa kätte (läänepoolne osa Rootsi käes). Mõneks ajaks sõjategevust Eesti aladel ei toimunud. Otsene sõjategevus toimus Poolas. Poola vastu sõdides saavutas edu Rootsi 1706. aastal sõlmis Poola Rootsiga vaherahu. Rootsi-vastane 3 riigi vaheline liit oli nüüdseks lagunenud. Edasi jäi sõdima ainult Venemaa. Rootsi kuningas teeb saatusliku vea. Nimelt ei vali Rootsi kuningas sihtmärgiks mitte Moskvat, vaid siirdutakse lõuna poole
Lõuna-Madalmaad, Ladina-Ameerika jm.) liitmist Prantsusmaaga. Selle vastu astusid välja väga paljud Euroopa riigid. Hispaania trooni taotlesid ka Austria Habsburgid. Prantsusmaa peavastaseks aga oli Inglismaa. 1701.a. algas suur sõda, mis läks ajalukku Hispaania pärilussõja nime all. Sõja aögus oli Prantsusmaale edukas, kuis siis sai raha otsa ja Prantsusmaa, kes sõdis koos Hispaaniaga, osutus väljakurnatuks. 1704.a. vallutasid inglased Gibraltari. Prantsusmaad ähvardas sõjaline katastroof. 1710.a. toimus aga Inglismaa poliitikqas muudatus. Võimule tulnud tooride partei pooldas heade suhete loomist Prantsusmaaga. Eriti avaldasid mõju Londonisse jõudnud teated Riia, Pärnu ja Tallinna alistumisest Vene vägedele. Venelaste väljajõudmine Läänemerele kutsus Briti poliitikute seas esile ärevuse. Nad asusid Vene ohule vastu töötama. 1713.a
Sõda hakkas 1700 Riia linna all. Rootslased Saksid (vene väed) Sügisel vedas Vene oma väed Narva alla ja hakati pommitama, Rootsi kunn Karl XII võitis selle. Novembris lahingu ajal tuli suur pakane, pöörduti tagasi venemaale. Peale Narva lahingut hakkas Peeter I tegema reforme Euroopa linnadesse. 1701. Erastvere lahing, Rootsi sai lüüa, venksid said enesekindlust. Eesti olukord järjest ohtlikum. 1702. Hummuli lahing. Vene võitis taas. Nüüd otsene suund Eestile. 1704. Eesti jaoks kõige hullem aasta. Tartu ja Narva piiramine. Tartu pidas vastu veidi üle kuu aja. Peeter I tuli isiklikult kohale, olid läbirääkimised ja Tartu alistus, Rootsi vägedel lubati rahulikult lahkuda. Ja nüüd Narva oli vastu pidanud 2 kuud, kuid siis langes. Tapatööd peatati Peetri enda poolt. 1708. Tartu elanikud küüditati kõik Venemaale ja tühjaks jäänud linn lasti õhku. 1710. Rootsi aeg asendus veneajaga. Eesti 18.sajand: 2 Kubermangu. Aadlike võim
andis Venele just tõuke asuda oma sõjaväge moderniseerima. Karl XII jäi 1700/1701.a talveks Eestisse Laiusele, seal oli kunagine ordulinnus, mida sai kasutada. 1701.a kevadel tema põhiväed lahkusid Eesti aladelt ja siirdusid Riia alla, sest vahepeal olid poolakad tagasi tulnud, Rootsi väed vabastasid Riia, hakkasid tegutsema Poolas. Eesti aladele jäid ainult väikesed väeüksused. Järgnevatel aastatel hakkas Venemaa ründama Ida-Eestit. 1704.-ks aastaks kujunes olukord, kus Ida-Eesti Vene ja Lääne-Eesti Rootsi kontrolli all. Rootsil oli siin vägesid siiski suht vähe. Rootsi sõdis eeskätt Poola alade, Poola vägedest oldi tugevamad, 1706.a oli Poola sunnitud Rootsiga sõlmima Altranstädti rahu, selle tulemusena Poola väljus sõjast. Rootsi vastu jäi sõdima aiult Venemaa. Vene tegi isegi rahuettepaneku Rootsile, aga selle lükkas Rootsi tagasi.
Regulaaraed oli loodud juba prantuse hilisrenessansi ajal, Le Notre ainult lisas broderiiparteritele elegansi ja võttis kasutusele uue parterite jagamise süsteemi. Tema tuntumad tööd: 1. Ajastu kunstilised pürgimused näha Versailles's kõik oli ühtne tervik, arhitektuur, aed. Enim mõjutasid 5 arhitektid L. Le Vau 1612-1670 ja A. Le Notre 1613-1700. 1704 avas Louis XIV pargi rahvale. 2. Le Notre uuendas palju vanu renessansiaja losse ja nende aedu, kuulsamad olid: a. Fountaine-bleau' b. Kuulsaim oli Chantilly lossi aia uuendamine 1660. See oli vana valikraavist ümbritsetud renessansiloss, vallikraavid liigendasid aeda. Le Notre ühendas need võimsaks kanaliteemaks nagu Versailleski, seegi aed hävitati revolutsiooni käigus. 3. Pariisi lähedal Vaux-le-Vicomte lossi aed valmis 1661
tähendab, et eestlaste iive oli 118 inimesega plussis. Aasta varem, 2011. aastal, oli eesti rahvuse loomulik iive 878, kui sündis 10 809 ja suri 9931 eestlast. Kokku registreeriti 2011. aastal Eestis sünde 14 679 ja surmasid 15 244. Loomulik iive oli seega -565. Eestlaste iive on olnud positiivne alates aastast 2008, mil registreeriti 11 578 sündi ja 10 983 surma ehk rahvuse loomulik iive oli 595 inimesega plussis. 2009. aastal oli eestlaste loomulik iive 916, 2010. aastal 1704, 2011. aastal 878 ja 2012. aastal 118. http://www.postimees.ee/1235496/eesti-kogurahvastiku-iive-oli-mullu-negatiivne-eestlaste-oma-positiivne Sünnid, surmad ja loomulik iive, aasta 14. mai 2014 Loomulik Sündimuse Suremuse Loomuliku Elussünnid Surmad iive üldkordaja üldkordaja iibe kordaja 2004 13 992 17 685 -3 693 10,27 12,98 -2,71
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Mänguteooriad Aristoteles (383-332 e KR): Aristoteles oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja. Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened ka bioloogias, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristotelese ajal peeti mängu hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. Oma „Poliitikas“ räägib filosoof sõnamängude ja kalambuuride kasulikkusest intellekti arengule. Seega täheldab Aristoteles ühena esimestest mängu praktilist tähtsust psühhofüsioloogilise protsessi seisukohast. Aristoteles arvas, et muusika õpetus on lastele juba varakult oluline. John Locke (1632 – 1704): Inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteo...
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7....
w 1296 1296 1296 1280 0 w 1312 1296 1296 1296 0 152 1312 1312 1440 1312 0 4 0 5 w 1184 1392 976 1392 0 w 1184 1328 976 1328 0 w 1184 1264 976 1264 0 w 1184 1200 976 1200 0 w 1152 1424 1184 1424 0 w 1152 1808 1152 1424 0 w 1136 1360 1184 1360 0 w 1136 1744 1136 1360 0 w 1120 1296 1184 1296 0 w 1120 1680 1120 1296 0 w 1104 1232 1184 1232 0 w 1104 1616 1104 1232 0 150 1184 1216 1296 1216 0 2 0 5 150 1184 1280 1296 1280 0 2 0 5 150 1184 1344 1296 1344 0 2 0 5 150 1184 1408 1296 1408 0 2 0 5 x 1524 1704 1569 1707 4 24 Y(3) x 1516 1313 1561 1316 4 24 Y(2) x 854 2270 958 2273 4 24 Dekooder x 1516 929 1561 932 4 24 Y(1) 150 1184 1024 1296 1024 0 2 0 5 150 1184 960 1296 960 0 2 0 5 150 1184 896 1296 896 0 2 0 5 150 1184 832 1296 832 0 2 0 5 w 1104 1232 1104 848 0 w 1104 848 1184 848 0 w 1120 1296 1120 912 0 w 1120 912 1184 912 0 w 1136 1360 1136 976 0 w 1136 976 1184 976 0 w 1152 1424 1152 1040 0 w 1152 1040 1184 1040 0 w 1184 816 976 816 0 w 1184 880 976 880 0 w 1184 944 976 944 0
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina, keda asendas täisealiseks saamiseni Axel Oxensterna. Kristiina ajal tunnustati Liivimaa rüütelkond, mille tagajärjel kujunes välja maariik (Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus). Toimus ulatuslik riigimaade müük...
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailm...
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
